„Maksude aastakonverentsi“ kõne

26.11.2015Arvamus
„Maksude aastakonverentsi“ kõne

PÕHIMÕTTED

Enne poliitikasse tulekut olin ma 1990-ndatel aastatel terve kümnendi eraettevõtluses. Seetõttu vaatan ma siiamaani riigi tegevust osaliselt läbi ettevõtluse prisma, kus efektiivsus, lubaduste täitmine ja tulemusele orienteeritus on aluseks õigetele otsustele.

Rahandusministrina tööle asudes, panin enda jaoks paika 3 põhimõtet, millest lähtuda

  • Esiteks soovin teha otsuseid, mis toetavad Eesti majanduskasvu;
  • Teiseks töötan selle nimel, et maksumaksja raha kasutataks tulemuslikult;
  • Ja kolmandaks püüan töötada dialoogis ettevõtjatega, kellest lõppkokkuvõttes sõltub riigikassa täitmine.

Riigi rahanduse eest vastutajana näen ma, et avaliku võimu roll on luua raamid, mis soodustavad majanduskasvu ja ettevõtlust. Vana hea Excel minu jaoks oluline töövahend. Kui ressursse oleks lõputult, puuduks poliitikategemisel sisu. Aga just siis, kui Excelis läheb summa punaseks, algab poliitika, sest tuleb teha valikuid ning meeles pidada, et riigi kulud katavad ettevõtjad ja maksumaksjad.

Ma arvan, et meie miinuseid ei pea maksma meie järeletulevad põlved. Seetõttu jätkan ma ministrina konservatiivset eelarvepoliitikat, mida on Eestis üldiselt aetud. See ei tähenda, et me ei investeeri samal ajal pikaajalist tulu andvatesse sektoritesse haridusest ja teadusest teede ja tervishoiuni. Meie riigi investeeringud on ka täna läbi aegade suurimad ja lähiaastatel kasvavad nad euroraha toel veelgi.

Annan järgnevalt aru sellest, millised on valitsuse plaanid, mis ka teid otseselt või kaudselt puudutavad. Ma kõnelen esmalt Eesti ettevõtluskeskkonnast ning konkurentsivõimest järgmise aasta majandusprognoosist ja selle alusel koostatud riigieelarvest ning seejärel eraldi maksudest.

KONKURENTS JA ETTEVÕTLUSKESKKOND

Eesti majanduse konkurentsivõime ei ole naabritega võrreldes kehv. Maailmapanga «Doing Business 2015» viimases edetabelis, mis võrdleb ettevõtluskeskkondi, on Eesti 189 maailma riigi hulgas 17. kohal. Põhjamaad on meist eespool. Läti ja Leedu on meie kannul. See edetabel võrdleb asju, mis on ettevõtluse arenguks olulised. Näiteks korruptsioon. Kui ehitusloa saamiseks või hanke võitmiseks ei pea andma altkäemaksu, on see suur samm edetabeli tipu suunas. Oluline on meie jaoks maksupettuste ja halli ala vähendamine, sest ka see tagab ausa konkurentsi. Maksuamet ja õiguskaitseasutused saavad selleks ka lisavahendeid.

Ettevõtluskeskkonna arengut toetame ka eurorahaga. Me ehitame paremaid teid ja ühendusi, toetame eksportivaid ettevõtjaid ja teadusasutusi ja muudame oma riiki efektiivsemaks. Omavalitsused saavad raha tööstusalade ja -parkide loomiseks. Need on suured rahad.

Kui te küsite minult, millises olukorras Eesti on ja millise tundega vaatame kaugemasse tulevikku, siis ma olen optimistlik.

  • Meie noored on suhteliselt hästi haritud ja oskavad keeli. Seda kinnitab ka see, et noorte keskmine palk ületab pikema staažiga töötavate inimeste keskmist palka.
  • Meie teenindav erasektor pankadest kauplusteni toimib hästi.
  • Meie riik suudab teiste riikidega võrreldes suhteliselt odavalt pakkuda mõistliku kvaliteediga teenuseid.
  • Meie e-riik on suhteliselt hästi organiseeritud ja me arendame seda edasi e-residentide programmiga.
  • Meie maksusüsteem on konkurentsivõimeline, kuigi me saame seda veel paremaks teha.
  • Me ei ole üles ehitanud kulukat euroopa stiilis sotsiaalsüsteemi, mis pärsib töötamist ja sunnib riiki laenu arvel elama. Aga ma näen, et siin meie kulud kasvavad koos meie jõukuse kasvuga, sest heaoluriigist oleme me kaugel ja valijad tajuvad vahet meie naabrite sotsiaalsüsteemidega väga valulikult. Me peame siiski olema väga ettevaatlikud, et me ei ehitaks eurorahaga süsteeme, mida me hiljem makse tõstmata ülal pidada ei jõua. 

Eesti majandusliku arengu võtmeküsimusi on laias plaanis kaks.

Esmapilgul on küsimus selles, mida teha, et Eestisse tuleks rohkem investeeringuid. Siit jõuame aga paratamatult haridussüsteemini, sest meie koolidest ja ülikoolidest sõltub paljuski see, mida meie inimesed teha oskavad. Eesti tuleviku tegelik võtmeküsimus on haridus. Odavaid töökäsi on maailmas piisavalt. Targad investeeringud tulevad sinna, kus on targad ja ettevõtlikud inimesed. Me saame jõukamaks ainult ise õppides ja arenedes.

Eesti riik töötab järgmistel aastatel aina rohkem selles suunas, et kõik, kes õpivad meie kutsekoolides ja kõrgkoolides, saaksid teadmised ja oskused, mida on vaja maailmaturul konkureerimiseks. Üks näide on õpipoisikoolituse laiendamine, kus teooriat õpitakse koolis ja praktilisi oskusi töökohtadel. Sellise tänapäevase õppe läbivad lähiaastatel tuhanded noored. Uurige selle programmi kohta haridusministeeriumist, sest just selline ettevõtjatega koostöös toimuv inimeste harimine on muu maailma kogemuse järgi kõige efektiivsem.

Samas suunas – rohkem praktikat – liiguvad ka meie ülikoolid. Raha selleks on riigieelarves kavandatud, aga sama oluline on ka mõtteviisi muutus. Koolid ja ülikoolid peavad ennast veel rohkem näoga ettevõtjate poole pöörama. Paremasse haridusse panustame 2016. aastal 779 miljonit eurot ja see raha kasvab oluliselt järgmistel aastatel, kui uued europrojektid töösse lähevad. Samuti nagu ütlesin, jälgime, et maksud tööjõult kahaneksid.

Omaette suur teema on meie maavarad ja nende rikastamine. Oleme valitsuses jõudnud kokkuleppele, et maavarade targaks kasutuselevõtmiseks vajalikke uuringuid on vaja tegema hakata. Me peame teadma, millise jõukuse otsas me elame. Teisest küljest on siin loomulikult oht, et see jõukus võib riigi jaoks olla riskikoht. Vaid maavaradel tuginevate majanduste edulugusid on maailmas vähe. Seega tuleb leida mõistlik ja tasakaalukas lahendus.

Komas suur teema on see, kuidas tagada ettevõtjate parem ligipääs kapitalile. Loomulikult on usaldusväärne majandus- ja eelarvepoliitika ja riigi mõistlik võlakoormus esimene eeldus madalateks intressideks, aga kindlasti saame teha rohkem tuues turule rohkem pensionifondide raha ja muid rahastusinstrumente. Kindlasti tuleb silm peal hoida ka start-up maailmal, kus liiguvad ideed, mis traditsioonilisele pangandusele konkurentsi pakuvad. Alates Eesti juurtega Transfewise-st kuni erinevate ühisrahastus-platvormideni.

Neljas teema on head ühendused. Uus lennukompanii püüab maailma meie jaoks rohkem lahti hoida ja teistpidi ka maailmast Eestisse tulekut lihtsamaks teha. Samamoodi püüame parandada ühendusi meie maapiirkondadega ja seda nii interneti kui parema teedevõrgu abil.

Viies suur teema on uued IT lahendused, mis muudavad majanduse efektiivsemaks. Näiteks Uber või Eesti oma Taxify muudavad seniseid turuloogikaid põhjalikult. Täna on see tegelikult üsnagi hall ala, aga me peame pidevalt jälgima, et meie seadusandlus ei teeks tarbetuid takistusi. Näiteks on maksuamet juba otsimas lahendusi, kuidas taksojuhid saaksid makse maksta sisuliselt sellesama äppi kaudu, mille abil nad kliente teenindavad.

Ja loomulikult peame me suutma ka ära kasutada ka oma asukohast ja naabritest tulenevaid eeliseid.

RIIGIEELARVE

Rahandusministri ametist vaadates on järgmise aasta plaanid kirjas riigieelarves.

Me oleme eelarve teinud lähtudes sellest, et majandus kasvab järgmisel aastal 2,6% ja koos hinnatõusuga 5,5%. See on kiire kasv oludes, kus ümbritsev keskkond kasvab aeglasemalt. Ühtlasi tähendab see, et me liigume Euroopa keskmisele elatustasemele lähemale. Ka aeglane kasv meist rikkamatel turgudel, tähendab, et nõudlus meie kaupade järgi kasvab. Ootuste kohaselt kiireneb Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduskasv selle aasta 0,8 protsendilt 2016. aastal 1,6 protsendini. Selle eelduse aluseks on käesoleva aasta 4,5-protsendilise majanduslanguse peatumine Venemaal, Soome majanduskasvu järkjärguline taastumine ning majanduskasvu kiirenemine Saksamaal ja Lätis-Leedus. Sel juhul müüakse Eesti ettevõtete tooteid ja teenuseid rohkem välismaale ja praegust tarbimispõhist majanduskasvu hakkab üha enam toetama ekspordi kasv.

Kuigi viimasel ajal on Euroopas juhtunud sündmusi, mis tekitavad uut ebakindlust, ei ole me praegu pidanud tarvilikuks prognoose muuta.

Mõned mõtted palgakasvu ja palkate teemal

Palgatulu kasv kogu majanduses on viimasel ajal teema, mis tekitab analüütikutel küsimusi.

Ettevõtjate jaoks tähendab hinnatõus loomulikult palgasurvet, mida lükkab tagant ka alampalga kasv. Inimestele kasvav palk loomulikult meeldib. Aga seda kasvu tuleb võrrelda ettevõtlustulu ehk ettevõtete kasumite kasvuga. Palgatulu kasv on Eestis viimased neli aastat olnud tõesti muljetavaldav – keskmiselt 8% aastas. Samas on ettevõtlustulu kasv viimasel paaril aastal jäänud palgatulu kasvust oluliselt madalamaks ja viimase nelja kvartali jooksul on ettevõtlustulu aastases võrdluses lausa vähenenud. Seda võib nimetada tootlikkust ületavaks palgakasvuks ja selle põhjuseid tuleb uurida.

Selge on see, et madalala palgale ja lisaväärtusele orienteeritud majandussektoritel ja ettevõtetel kergemaks ei lähe ja nad peavad pikemas vaates töö ümber korraldama. Aga see on loomulik, kui soovime Lääne-Euroopale sarnast elatustaset.

Seetõttu on valitsuse üheks eesmärgiks ka tööjõult võetavate maksude vähendamine, et rohkem palgarahast jõuaks inimeseni. Seda me ka samm sammult teeme, tõstes maksuvaba tulu ja langetades sotsiaalmaksu määra tulevikus. See vähendab ka survet brutopalga tõusule. Need sammud on juba seadustena vastu võetud. Tänu tööjõu maksukoormuse langusele kasvavad järgmistel aastatel inimeste sissetulekud kiiremini, kui nad oleksid kasvanud ilma maksumuutusteta.

Meie madalamat palka saavate inimeste maksukoormus on aga võrreldes teiste riikidega liiga kõrge. Järgmise aasta eelarvega tõstame maksuvaba tulu kõigil ja rakendame täiendava maksutagastuse madalamat palka saavatele inimestele. Selline maksupoliitika toetab majanduskasvu. Kuna see soodustab töötamist ja toimetulekut, toetavad seda nii parem- kui ka vasakpoolsed erakonnad. Maksimaalne võit madalapalgalistele töötajatele aastas on ligi 700 eurot töötava inimese kohta.

Eelarvest ja maksupoliitikast laiemalt

Kui vaadata eelarvet laiemalt, siis meie kavandatavad kulud on meie riigile jõukohased ja ka tulevikku vaadates tuludega kaetud.

Loomulikult pole võimalik kõiki makse kogu aeg vähendada. Aga Eesti maksukoormus on ja jääb Euroopa madalamat hulka. Järgmisel aastal vähendame tööjõumakse ja saame lisatulu maksudelt, mis on seotud tarbimise, saastamise ja ebatervislike eluviisidega. Teeme seda nii, et maksukoormus tervikuna oluliselt ei muutu.

Meie maksusüsteem on ka tulevikus lihtne ja ühetaoline. Me pingutame selle nimel, et maksude maksmine oleks lihtne, aga maksude maksmata jätmine keeruline ja taunitud. Meie maksuamet on üks Euroopa efektiivsemaid. Nii saame hoida maksumäärad madalamal. Madalad maksumäärad võimaldavad kõigil rohkem saadud tulust investeerida, laieneda ja luua töökohti ja suuremat heaolu meile kõigile.

Nagu ütlesin, me ei võta riigile suuri uusi kohustusi. Uusi kulusid teeme peamiselt selleks, et käia kaasas hinnatõusuga ja kasvatada lastega perede ja madalama sissetulekuga inimeste majanduslikku kindlustunnet. Sotsiaalsektoris kasvavad lisaks pensionidele ja ravikuludele eelkõige lastetoetused ja toimetulekuabi nõrgematele.

Kokkuvõttes: 2016. aasta riigieelarve toetab Eesti majanduse kasvu. See eelarve tõstab lastega perede, pensionäride ja madalamat palka saavat inimeste majanduslikku kindlustunnet ja kasvatab Eesti kaitsevõimet. Eesti julgeolek on valitsuse prioriteet. Kaitsekulude kasv on seotud Eesti majanduse kasvuga. On kokku lepitud, et kaitsekulud on vähemalt 2% SKP-st. Me teeme rohkem.

VALITSUSE PLAANID MAKSUPOLIITIKA ALAL

Meie praeguse valitsuse poliitikast soovin ma välja tuua kolm suunda.

Esiteks on valitsus võtnud suuna tööjõumaksude vähendamisele. Teeme seda tarbimise, saastamise ja ebatervislike eluviiside kõrgema maksustamise arvelt. Need seadused on Riigikogu poolt vastu võetud ja suuri muutusi siin lähiajal oodata ei ole.

Teiseks tegeleme maksuaukudega, et meie maksubaas oleks lai ja maksukohustused jaotuksid maksumaksjate vahel õiglaselt. Mida vähem on halli ala, seda lihtsam on makse maksta ja kui tulusid laekub rohkem, saame ka edaspidi maksumäärasid langetada.

Pakilised teemad seonduvad siin esiteks Riigikohtu otsustega, mis puudutavad töösuhte asendamist näiliku teenuse osutamisega. Selleks, et Eestis oleks hea ettevõtluskeskkond, peavad reeglid olema kõigile samad mitte üksnes teoorias, vaid ka praktikas.

Maksu- ja tolliamet on Riigikohtu otsustest tulenevalt oma kodulehel avaldanud selgitused küsimustes, näiteks kuidas eristada töösuhet ja töölepingut teenuse osutamise lepingust.

Samuti oli mul hiljuti sel teemal kokkusaamine Eesti ettevõtlusorganisatsioonide ja audiitoritega ja see andis kindlust, et näeme seda teemat suures plaanis ühtviisi. Kui osa tööandjatest makse maksavad, teised aga mitte, siis annab see ühtedele ebaausa konkurentsieelise ning toob teistele kaasa põhjendatust suurema maksukoormuse.

Koos ettevõtlusorganisatsioonidega otsime ka head lahendust sõiduautode maksustamist osas. Hea lahenduseni ei ole teadupärast lihtne jõuda, aga me proovime ühiselt. Rõhutan, et me otsime võimalusi, kuidas oleks võimalik hakkama saada vähema bürokraatiaga, eesmärk selle teemaga tegelemisel ei ole riigi maksutulude kasvatamine.

Siit jõuamegi kolmanda teemani – väiksem halduskoormus. Oleme algatanud koos teiste ministritega projekti, millel on ambitsioonikas nimi „nullbürokraatia.“ Ootame ettevõtjate ettepanekuid 1. detsembriks. Bürokraatia on nagu tolm, mis kasvab ja koguneb ka siis kui keegi suurt midagi ei liiguta. Vaevalt, et bürokraatia kunagi kaob, aga selle kärpimisega tuleb tegeleda iga päev ja vahepeal ka talgukorras. Kordan, me ootame ettepanekuid 1. detsembriks.

Omalt poolt ehitame ümber e-maksuametit ja otsime võimalusi halduskoormuse vähendamiseks maksu- ja tolliametnike ning statistikute koostöös. Samuti otsime võimalusi, kuidas maksuametisse kogunevat infot ettevõtjate ja ühiskonnaga nii jagada, et majanduskeskkond paraneks. Kvaliteetne majandusinfo aitab nii riigil kui ettevõtjatel langetada informeeritumaid otsuseid. Tulevikku vaadates toob muutusi peatselt ees seisev digipööre, mis loob uued võimalused äriprotsesside efektiivsemaks korraldamiseks. E‑arved muutuvad arveldamises valdavaks. See on nii era- kui avalikule sektorile võimalus, et kiirendada ja lihtsustada raamatupidamist.

KOKKUVÕTTEKS

Kokkuvõttes töötab valitsus (isegi kui see alati nii välja ei paista) iga päev selleks, et ettevõtjad saaksid laieneda, investeerida ja luua uusi töökohti. Selleks hoiame maksud madalal, ettevõtluskeskkonna ausa ja konkurentsivõimelise ja püüame maksumaksjalt saadud raha targalt kasutada.

Nagu ütlesin, on minu üheks tööpõhimõtteks dialoog ettevõtjatega, sest just omavahel inimlikult arutades, on võimalik kogunevaid probleeme ennetada ja vajadusel ka lahendada. Minu uks on teie jaoks lahti.

Soovin teile head konverentsi ja huvitavaid arutelusid!

Aitäh!