MaksuMaksja: Kas Läti maksuotsused panevad piduri Eesti aktsiisiplaanidele?

30.06.2016Meediakajastus

Kas Läti maksuotsused panevad piduri Eesti aktsiisiplaanidele?

Aivar Sõerd
Riigikogu liige, Reformierakond

Eesti Tööandjate Keskliit tegi pöördumise ettepanekuga keerata kütuseaktsiisi tõus tagasi 2015. aasta tasemele. Pöördumise põhiline ajend oli tänaseks kujunenud olukord, kus suur osa rahvusvahelise maismaatranspordiga tegelevatest ettevõtetest on pärast aktsiisi tõusu tänavu 1. veebruari järel asunud tankima naaberriikides. Probleemi ulatus ja asjade edasine käik sõltub suuresti sellest, mida teeb meie lõunanaaber Läti oma kütuseaktsiisimääradega.

Intervjuus Postimehele ütleb Läti rahandusminister Reizniece-Ozola, et aktsiisimaksude osas võivad lähiaastatel mingid väikesed muudatused tulla, kuid suurimad muudatused maksusüsteemis on planeeritud ennekõike tulumaksu- ja käibemaksumäärades.

Konkreetne maksuprogramm on kirjas suve algul kokku lepitud Läti järgmise nelja aasta eelarvestrateegias (Latvia’s Stability Programme for 2016-2019). 1. jaanuaril 2016 tõusis Lätis diislikütuse aktsiisimäär 2,4% ja aastatel 2017-2019 edasist tõusu kavas ei ole. Seega, praegune diislikütuse maksumäär 341 eurot 1000 liitri kohta jääb kehtima tänavu ja sellele järgneval kolmel aastal. Lõunanaabritel on küll järgmistel aastatel kavas veidi tõsta alkoholiaktsiisi ja natuke rohkem tubakaaktsiisi, aga mitte kütuseaktsiisi.

Eestis tõusis diislikütuse aktsiisimäär tänavu 1. veebruarist 14% 448 euroni 1000 liitri kohta. Tarbijale tähendab see, et näiteks märtsis oli diislikütuse liiter meil 9 senti kallim kui Lätis. Lõpptarbija hinda mõjutab ka käibemaks ja muud tegurid, näiteks transpordikulud, aga on selge, et aktsiisitõus kandub kütuse hinnas üle suures osas tarbijale. Kui Läti jätab oma diislikütuse aktsiisimäära tänavusele tasemele ja meil tõuseb see vastavalt kehtivale seadusele 10% igal aastal kuni 2018. aastani, siis kasvab hinnavahe Lätiga 25% ja Venemaaga pea kahekordseks. Suured käärid naabritega hakkavad taas suurendama mitte ainult piirikau-bandust, vaid ka kütuse salaturgu.

Eelnev tekitab küsimuse, kas meil seaduses sätestatud aktsiisitõusud teostuvad selliselt, nagu olid algselt mõeldud. Diislikütuseaktsiis on oluline tootmissisend ettevõtluses, eelkõige põllumajanduses, transpordis, mäetööstuses, kalanduses ja teistes majandusharudes. Kuigi kütuse osa toodangu väärtusest on alla 3%, on osakaal tuntavam, kui see suhestada lisandväärtuse ja kasumiga. Kiire palgakasvu tõttu on juba mõnda aega kahanenud kasumid, investeeringud ja konkurentsivõime. Maksumõju oleks täiendav ebasoovitav tegur ettevõtete konkurentsivõimele. Seda oleks soovitav vältida.

Artikkel ilmus 19.06.2016 Ärilehes.

Riigikogu infotund
15.06.2016

Kadri Simson

Aitäh, lugupeetud rahandusminister! Viimastel aastatel valitsuse tehtud otsuseid vaadates jääb sageli mulje, et loetakse ainult Exceli-tabelit ja kokkupuude reaalse eluga on pigem pealispindne. Sellel aastal jõustus otsus, mille teie valitsus vastu võttis, sellega tõsteti diislikütuse aktsiisi 14% võrra. Igal inimesel, kes peale selle jõustumist on sattunud näiteks Lätti, on võimalik oma silmaga tunnistada, et selle otsuse tagajärjel on Eestis ja Lätis diislikütuse hinnavahe 12 senti liitri kohta Eesti kahjuks. Ma saan aru, et rahandusministrina te kindlasti peate maksutõusu toetama, sest on ju lootus, et paljud inimesed siiski kallimat kaupa tarbivad ja maksuraha tuleb riigieelarvesse. Aga kujutage korraks ette, et te olete ettevõtja, transpordiettevõtja, kes teostab kaubavedusid Euroopas. Kus te sel juhul soovitaksite autojuhtidel oma tuhandeliitriseid paake täita – kas Eestis või Lätis?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh, lugupeetud küsija! Kui me räägime aktsiisi laekumistest ja tervikuna võtame pildi alla aktsiisid, konkreetsemal juhul siis kütuse, siis ka selle konkreetse eelnõu menetlemisel eelmisel aastal nii mina rahandusministrina kui ka Rahandusministeerium tervikuna nentis seda, et aktsiisitõusude puhul võetakse arvesse tuleviku hinnatavana nii seda, milliseks kujuneb piiriülene kaubandus, kui ka seda, kuidas see mõjutab tulevikus tarbimist, ja ka seda, milline on potentsiaalne salaturu osakaal. Kui me vaatame praegust hetke, tänast seisu, siis kindlasti on meil mõistlikum rääkida mitte hinnangute foonil, vaid konkreetsetest faktidest. Vaadates tänaseid fakte, näeme, et aktsiisi laekumine esimese viie kuu jooksul võrreldes eelmise aasta esimese viie kuuga on peaaegu 20% kõrgem. Jah, me võime nentida seda, et praegusel hetkel on suuremad varud võrreldes eelmise aastaga, eelmisel aastal varusid sisuliselt ei olnud.

Kuid kui me võtame aluseks eelarvelise laekumise, mis eelmise aasta sügisel riigieelarvet kinnitades ja ka konkreetset seaduseelnõu menetledes veel enne suvepuhkusele minekut ja parlamendis siin saalis üle korrati, siis vaadates ka eelarvelist laekumist me näeme seda, et pea 10% on võrreldes eelarvega praegusel hetkel tulnud täiendavat laekumist. Ehk teisisõnu, me jälgime väga sisuliselt ja väga põhjlikult, milliseks kujuneb tegelikkuses käitumine logistikasektoris, aga ka piiriüleses kaubanduses. Ja kindlasti, ma arvan, sügisel on see õige aeg vaadata ka n-ö varude juba realiseerimisest tulenevat reaalsituatsiooni. Siis tuleb vaadata, milliseks kujuneb olukord. Praegusel hetkel näeme laekumiste järgi, et laekumised on isegi paremad kui me oleme arvestanud.

 

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kadri Simson, palun!

 

Kadri Simson

Aitäh! Teie vastusest jäi kõlama, et veel piisavalt paljud ettevõtted ei ole kolinud tankimist Lätti ja kindlasti ühis-transpordiettevõtted ja eratarbijad maksavadki seda kõrgemat maksu, mis kehtestati. Aga maksutõus on plaanis ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku see ära jätta ning täna liitus ka Eesti Tööandjate Keskliit selle ettepanekuga ja tegi ettepaneku Taavi Rõivasele, et kütuseaktsiisi tõstmise asemel peaks tunnistama viga ja minema tagasi eelmise aasta määradele. Nende hinnangul ei ole maksude suurendamine kuidagi abiks selles suhtes, mis kaasneb negatiivse ettevõtluskeskkonnaga ja seetõttu soovitab keskliit kütuseaktsiisi tõstmise tagasi keerata. Nad ütlevad ka seda, et kui järjest enam transpordiettevõtteid läheb Lätti ja tarbimine väheneb 10%, siis kaotab Eesti riik aktsiisi ja käibemaksu näol 45 miljonit eurot; kui diislikütuse tarbimine väheneb 15%, siis on miinus juba 70 miljonit. Mis peaks juhtuma, et valitsus tunnistaks oma viga kütuseaktsiisi tõstmisel?

 

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Ma arvan, et siin ei ole mitte ainult hinnang, vaid siin on faktide keel. Vaadates, mida valitsus on teinud selle aasta jooksul, võin ma öelda, et valitsus on teinud tööd selle nimel, et Eesti ettevõtluskeskkond oleks konkurentsivõimeline, Eesti inimestel oleks hea elada ja nad tahaksid siin Eestis olla. Valitsuse maksupoliitiline nägemus on olnud väga selgelt tööjõumaksude alandamine ja sellest tulenevalt maksuneutraalsusest lähtuvalt võimalike keskkonnatasude või tarbimistasude tõstmine. Kindlasti peame vaatama ka tervikpilti, et milliseks kujuneb järgmisel aastal, aga ka lähima nelja aasta jooksul konkreetselt nii tööandjatele kui töövõtjatele see rahaline hüve, mis jääb perioodi jooksul neile kätte kas investeeringutena või palkade maksmiseks tööandjate poole pealt seoses võimalike maksupoliitiliste muudatustega tööjõukuludes.

Mis puudutab konkreetselt aktsiise, siis tuletagem meelde diskussiooni eelmisel aastal. Valitsus võttis vastu seisukoha, kuigi algselt oli planeeritud nelja-aastane aktsiisitõus, siis menetluse käigus, tuues tegelikult konkreetse eelnõu Riigikokku, neljanda aasta tõusu jättis juba ära. Praegusel hetkel, nagu te teate, on jõustunud kolmeaastane tõus. Kindlasti ei tohiks me teha järeldusi vaid ühe või teise konkreetse piirilinna elanike käitumisest või siis konkreetse piiriala tankla läbimüügist. See kindlasti ei saaks olla aluseks makropildi selliseks suureks analüüsiks. Ma arvan, et suur analüüs annab meile pildi sellest, milline on üldine käitumine aktsiisipoliitikas. Nagu ma mainisin teile, praegusel hetkel viie kuuga on oma olemuses aktsiise laekunud paremini kui eelmise aasta viie kuuga. Aitäh!

 

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Andres Ammas, palun!

 

Andres Ammas

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav minister! Hiljaaegu õnnestus lugeda ühte artiklit. Hiljem selgus küll, et see artikkel oli pisut vigane, sest selle lõppu oli kleebitud üks aastatagune lõik selle kohta, et rahandusminister läheb valitsusse ja teeb seal ettepaneku kütuseaktsiisi tõusu vähendada ja majutusasutuste käibemaksude tõus ära jätta. Väga kurb, et see osutuks veaks. Mina küll tõesti juba lootsin, et rahandusminister on nii kiiresti teinud õigeid järeldusi. Millal on valitsusel plaanis analüüsida tõsiselt kogu nende aasta tagasi kobareelnõuga tehtud maksumuudatuste tulemusi ja seda, kas need on avaldanud ka inimeste käitumisele sellist mõju, nagu valitsus on soovinud? Millal senine analüüs teoks saab?

 

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Jah, te küsisite artikli kohta, mida minagi panin tähele. Tõsilugu, seal artiklis oli toodud näide, et rahandusminister läheb kabinetti. See oli õige tähelepanek. Rahandusminister, eelmisel aastal, sel ajal kui see artikkel toodeti, tuligi kabinetti ja tegigi ettepaneku võimalikeks leevendusteks. Ja rahandusministrile kohaselt leidis ta ka võimalikke katteallikaid sellele, kuna algselt oli eeldatud kõrgemad käibemaksutõusud nii hotellidele kui ka neljanda aasta aktsiisitõus.

Praegusel hetkel oleme kokku leppinud ja see on ka väga selgelt fikseeritud, et esiteks, me jälgime igakuiseid maksulaekumisi. Valitsus ei tööta silmaklappidega, me väga selgelt jälgime, milliseks kujunevad maksulaekumised igas kuus – kõik maksulaekumised, mitte ainult kütusemak-su laekumised. Pigem ütleksin teile, et ma võib-olla olen natukene rohkem mures isegi n-ö kangema alkoholiaktsiisi laekumiste üle, mille puhul ma tõesti saaksin nentida seda, et eeldatud laekumine ei vasta sellele eeldusele, mis varem ette nähti. Nagu ma mainisin kütuse puhul, me nendime seda, et pigem on aktsiisi laekunud rohkem võrreldes meie varasema eelarvestamisega, rääkimata eelmisest aastast. Nii et me jälgime seda igakuiselt. Sügisel kindlasti me oleme selle võrra targemad, et varud on n-ö taandatud igapäevasest tegevusest ning aktsiisilaekumine ja reaaltarbimine samastuvad, mis täna kindlasti ei ole õige, täna nad ei ole samastunud. Selle põhjal kujundame järgmiseid otsuseid. Me saame otsuseid teha ikkagi puhtalt analüüsi pealt ja mitte hinnangute pealt. Ikkagi faktid, faktid – need on ikka väga olulised. Aitäh teile!

 

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Herkel, palun!

 

Andres Herkel

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Te ühele küsimusele vastates kasutasite sellist mõistet nagu „suur analüüs” ja ütlesite, et suurt analüüsi ei saa ühe piiriäärse tankla kohta teha. Sellega olen täiesti nõus. Aga minu seisukoht on küll see, et ilmselt selle suure analüüsi koht on see, kus kaugsõiduautod siiski tankimas käivad – kas Eestis või Lätis. Kas selline analüüs on tehtud ja kas siit on võimalik järeldada ka, kui palju Eesti kaotab? Sellepärast, et see 12-sendine diisli hinnavahe Lätiga tundub ikkagi väga suur olevat. Tõenäoliselt teete te ka pidevat prognostikat, et mida naabrid oma aktsiisimääradega teevad. Mis siis tulevikus saama peab? Kas me astume samme selleks, et see hinnavahe Lätiga võrreldes kaoks, või te peategi seda normaalseks?

 

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Nagu ma ütlesin, tuleb asju vaadata tervikpildis. Lugesin just mõned päevad tagasi, et soomlased, kuna Helsingi ja Tallinn on omakorda piirilinnad, käivad osaliselt Eestist kütust ostmas, kuna Soomes on omakorda hinnad kallimad võrreldes Eestiga. Siin võiks samamoodi küsida, et kas Soome teeb jõulisi tagasiasteid seoses sellega, et osa Helsingi kodanikke käib Eestis ostmas kütust koos alkoho-alkoholiga.

Kindlasti me peame vaatama tervikpilti ja ma arvan, et sügis, nagu ma mainisin, on selles kontekstis kõige parem aeg – me saame peale varude realiseerimist teada, milline on igakuine tegelik tarbimine ja sealt tulenev kütuseaktsiisi laekumine. Loomulikult me jälgime ka seda, kuidas käituvad meie naabrid ja kuidas käitub nii ettevõtlussektor kui ka meie piirikaubandus, meie inimesed, meie elanikud, kes elavad piiri lähedal. Kõiki neid nüansse võetakse arvesse. Ja ka sellele, kuidas käitub ja milliseks kujuneb potentsiaalne salaturg, pööratakse tähelepanu erinevate aktsiisitõusude puhul. Sellele kõigele pööratakse tähelepanu ja sellest tulenevalt on ju ka valitsuse huvi, et Eesti ettevõtlus areneks. Sellest tulenevalt on tehtud erinevaid otsuseid, ka eelmisel aastal. Ja nagu te teate, siis üheks oluliseks otsuseks eelmisel aastal oli maksude kontekstis tööjõumaksu-de alandamine. Tööjõumaksude alandamise kontekstis on oluline huvi nii töötajatel kui ka tööandjatel. Vaadakem seda nüüd tervikpildis nii naabritega Põhjamaades kui ka naabritega Lätis-Leedus, kuidas me asetseme ka tööjõumaksude kontekstis. Vaadakem tervikpilti!