Maksumuutused paremuse poole

30.11.2016Arvamus

Uue valitsuskoalitsiooni majandus- ja maksupoliitika lepiti kokku olukorras, kus juba mõnda aega on ruum muutusteks tundunud puuduvat. Eelmise valitsusliidu lepinguni jõuti enam kui kuu aega kestnud istumismaratoni tulemusena, kuid kirja saanud kokkulepete kogum ei inspireerinud lõpuks õieti kedagi. Seekord lepiti üsna kiirelt kokku paljudes sisulistes muutustes, millest mitmeid on poliitikavaatlejad pidanud ootamatult parempoolseteks. Parem-vasak skaalal auhindade jagamisest tähtsam on aga kinnitus, et Eesti riik on endiselt võimeline muutuma ja midagi ette võtma.

Muutused võivad olla poliitiliselt hästimüüdav kaup, mille müügiedule aitab kaasa see, kui neist rääkida nii segaselt, et igaüks saaks ette kujutada enda soovide täitumist. Näiteks lubas hiljuti üks erakond, et esitab kogu eesti maksusüsteemi põhjalikult muutvad ettepanekud juba kahe aasta pärast. Julgen kinnitada, et uus valitsus pole põhilistes küsimustes seda teed läinud. Me ei saanud kokkuleppele kergelt, aga leppisime kokku konkreetsetes asjades, millest Eesti majanduskasvu soodustamisel ka kasu on.

Mistahes riigi maksusüsteem on tavaliselt viimane, mida täiuslikkuses kahtlustatakse. Eesti maksusüsteem hinnati hiljuti 35 OECD riigi hulgas kõige konkurentsivõimelisemaks. Uue valitsusliidu muutused lähtuvad loogikast säilitada Eesti maksusüsteemi tugevused ja lisada uusi.

Seetõttu ei taaskehtestata Eesti traditsioonilist ettevõtte tulumaksu, mis kaotaks meie maksusüsteemi peamise erisuse ehk selle, et Eestis ei maksustata mitte tulu teenimist ettevõtte poolt, vaid tulu jaotamist omanikele. Samas oleme dividendide maksustamise osas naabritest kallimad ja see on probleem, sest sageli konkureerime uute investeeringute ja loodavate töökohtade pärast just Läti ja Leeduga. Seetõttu on meil kavas vähendada tulumaksumäära juriidilistele isikutele makstavatelt dividendidelt ja piirata samal ajal kasumite väljaviimist laenude nime all nii, et meie majanduskeskkonna konkurentsivõime kasvab ja kokkuvõttes laekub meie eelarvesse ka rohkem maksutulu.

Üksikisiku tulumaksu osas lõpetame pisimuudatusena tundunud iga-aastase 10 euro kaupa tulumaksuvaba miinimumi tõstmise. Teeme tulumaksureformi korralikult ära ja jätame suuremale osale inimestest teenitud tulust rohkem kätte ilma, et Eesti kehtestaks astmelist tulumaksu. Ükski inimene ei hakka maksma rohkem tulumaksu kui 20%. Kuni keskmise palgani on alates 2018. aastast maksuvaba tulu 500 eurot. Peamine erisus senisega võrreldes on see, et suuremal osal tööd tegevatel inimestel on paremini võimalik toime tulla oma palgaga, mitte sõltuda riigiabist ja toetustest ning keskmisest oluliselt enam teenivatel inimestel ei ole enam tulumaksuvaba miinimumi.  Samuti elavdab reform elu maapiirkondades, kus on sissetulekud niigi madalamad.

Reformist saavad kõige enam kasu tavalised tööinimesed, kellel on hoolimata sellest, et nad teevad iga päev hommikust õhtuni tööd, oma sissetulekuga raske toime tulla ja peret ülal pidada. Samuti on rahvusvahelised võrdlused näidanud, et just madalamad palgad on Eestis liiga kõrgelt maksustatud. Tänu reformile kasvab väiksema töötasuga inimeste – ning neid on igas ühiskonnas alati – ja neile tööd pakkuvate majandussektorite konkurentsivõime. Vastuseks parempoolsetele inimestele, kes on jäänud uskuma, et senisest madalamad tööjõumaksud enamikule töötajatest teevad majandusele karuteene, meenutan, et sarnase süsteemi rakendas USA-s juba president Reagani valitsus ja seda on peetud üheks paremini töötamist motiveerivamaks ja vaesust vähendavaks meetmeks.

Kapitalituru elavdamiseks on koalitsioon otsustanud teha avalikud ehk börsil noteeritud ettevõtted kahest riigi äriühingust, milleks on AS Tallinna Sadam ja AS Eesti Energia taastuvenergiaga tegelev haru. Erakapitali kaasamine vähemusosaluste müügi teel suurendab riigi ettevõtete läbipaistvust, kasvatab pikemas vaates nende väärtust ning võimaldab rahastada uusi investeeringuid. Viimane Eesti riigi selles mahus tehtud tehing oli vastupidine ja selleks oli Eesti Raudtee tagasiostmine pea kümme aastat tagasi täna end parempoolse maailmavaate eestkõnelejaks nimetava erakonna heakskiidul ja suunamisel.

Laenukolli kartjatele aga kinnitan lõpetuseks, et valitsus lähtub ka tulevikus põhimõttest, et headel aegadel tuleb koguda reserve selleks, et neid kehvematel aegadel kasutada vajalike kulude tegemiseks ja majanduse elavdamiseks. Praegu kasvab meie majandus aeglasemalt kui võiks ja vajab elavdamist, kuid viimased eelarveaastad oleme lõpetanud ülejäägiga, mis tähendab, et kokkuvõttes oleme majandusest raha välja võtnud. Seetõttu oleme välja öelnud, et nüüd on aeg kasvatada kogunenud ülejääkide arvel riigi investeeringuid ja oleme pikaajaliselt tulutoovate taristuinvesteeringute rahastamiseks tarvidusel valmis kasutama ka täiendavat võõrkapitali kui nii on maksumaksjale kasulikum.