Maksupoliitikast ja sotsiaaldemokraatidest

23.04.2012Arvamus

Koalitsiooni maksupoliitiliseks eesmärgiks on maksude osalise ümberorienteerumise abil nihutada maksukoormus tulu maksustamiselt tarbimise, loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele. Samas püüame hoida maksusüsteemi stabiilse, lihtsa ja läbipaistvana, võimalikult väheste erisuste ja eranditega.

Kui vaadata viimaseid aastaid, siis 2010. aastal vähenes Eesti maksukoormus 1,4%, jõudes 34,3%-ni SKPst, mis on palju madalam Euroopa Liidu 27 riigi ja euroala kaalutud keskmisest. 2011. aastal jätkus maksukoormuse alanemine 1,5% ulatuses, langedes 32,7%ni SKPst. Mõlemat aastat iseloomustab maksulaekumistest oluliselt kiiremini kasvav nominaalne SKP, mis viitab majanduskasvu ekspordikesksusele. Samas seletab 2010. aasta maksukoormuse langust ka mitmete maksude laekumise vähenemine – juriidilise isiku tulumaks (vähenesid nii riigi- kui ka eraettevõtete kasumieraldised), tubakaaktsiis (varude kogumise mõju) ja sotsiaalmaks (tööturu negatiivsed arengud). 2011. aastal omas maksukoormust vähendavat mõju kohustusliku kogumispensioni maksete osaline taastamine.

2012. aasta maksukoormus kasvab võrreldes eelneva aastaga 0,2% 32,9%ni SKPst. Sel aastal kasvab käibemaksu ja aktsiiside laekumine (leiavad aset tubaka ja alkoholiaktsiiside tõusud ning erimärgistatud kütuse reform), juriidilise isiku tulumaksu laekumine suureneb tänu riigiettevõtete kasumieraldiste osalisest edasilükkamisest käesolevasse aastasse, samuti suurenevad tööjõumaksud tänu tööturu positiivsele arengule. Samas on maksukoormust tehniliselt vähendava mõjuga kohustusliku kogumispensionimaksete taastamine täies ulatuses. Kokku kasvavad maksutulud veidi kiiremini kui majandus, mis toobki kaasa maksukoormuse tõusu.

2016 aastaks alaneb maksukoormus 31,5% SKPst. Perioodil 2013-2016 on maksukoormust vähendava mõjuga kohustusliku kogumispensioni kõrgemad riigipoolsed sissemaksed omapoolsete maksetega jätkanuile. Maksupoliitilistest muudatustest kahandavad maksukoormust töötuskindlustusmakse määrade vähendamine alates 2013 aastast ning tulumaksumäära alandamine 20%ni 2015 aastal.

Mikseri intervjuus väljaöeldud nägemusest seoses võimalike maksutõusudega tulevikus -sotsiaaldemokraatidel puudub peale üksikasjaliku majandusprogrammi ka elementaarne arvutamisoskus. Eesti SKT oli eelmisel aastal 16 miljardit eurot. Kui üks on üks, paar on kaks siis „mõni“ võiks tõlgendada vähimana kolm protsenti. Aga võib olla ka rohkem! Igal juhul 3 protsenti sellest on 480 miljonit eurot. Et saada eelarvesse juurde 480 miljonit eurot, peab tulumaksu tõstma 45 protsendile, sotsiaalmaksu 42 protsendile, käibemaksu 28 protsendile või rakendama nimetatud variantide kombinatsiooni – kuid kokkuvõttes teeb see välja kümneprotsendise maksutõusu.

Lihtsalt öeldes on meie suurim vahe maksupoliitilises debatis sotsiaaldemokraatidega selles, et meie leiame, et pigem peaks inimestel olema rohkem raha käes ning ta teab paremini, mida oma rahaga teha. Sotsiaaldemokraadid jällegi leiavad, et riik on targem ning pigem korjame rohkem raha kokku ja jagame ümber. Siit ka meie suurim ideoloogiline maksupoliitiline erinevus – meie tahame maksustada pigem tarbimist ja sotsid jällegi saadud tulu.

Lõpetuseks, Eesti maksusüsteem ei vaja kardinaalset reformimist. Pigem on vaja maksusüsteemi muuta nii, et see tagab maksude laekumise üle majandustsüklite ning toetab majanduskasvu ja tööhõivet. Maksumuudatuste eesmärk on nihutada maksukoormus tööjõult tarbimisele ja saastamisele. Maksude maksmise ja kogumise kulud tuleb hoida võimalikult madalad. Maksumäärade tõstmise asemel on mõistlikum vähendada maksusoodustusi. Maksusüsteemi muutmist tuleks alustada pigem olemasolevate maksude kogumise tõhustamisega, kui maksumäärade muutmisega.