Meie Maa: Kaitseminister Hanso tõdeb, et töö Rõivase valitsuses polnud just armastusabielu

09.11.2016Meediakajastus

Pärast eilset peaminister Taavi Rõivase umbusaldamist riigikogus ametist lahkuma pidava saarlasest kaitseministri Hannes Hanso sõnul ei olnud töö valitsuses mingi armastusabielu.
Riigikogus hääletas Taavi Rõivasele umbusalduse avaldamise poolt 63 ja vastu 28 saadikut. Hääletamise ajal viibis istungil 93 riigikogu liiget, neist kaks hääletamisel ei osalenud.
Peaministri tagasiastumisel astub tagasi ka tema juhitav valitsus, mis jätkab tegevust uue valitsuse ametisse astumiseni. Presidendil on tagasi-astumispalve saamisest alates 14 päeva aega, et määrata peaministrikandidaat ning teha talle ülesandeks moodustada uus valitsus.
Hannes Hanso (pildil) sai valitsuse koosseisus kaitseministrina töötada üle aasta. Ta alustas kaitseministrina möödunud aasta 14. septembril Taavi Rõivase teises valitsuses. Toonase valitsuse nimetas paika president Toomas Hendrik Ilves sama aasta 9. aprillil. Enne Hansot töötas kaitseministrina Sven Mikser.
Hannes Hanso annab oma hinnangu toonase valitsuse klapile. “Ega see valitsus mingi armastusabielu olnud. Pigem mindi kokku alternatiivide puudumise tõttu. Saime ka mõned suured asjad tehtud, nii et kahetseda pole vaja,” ütles Hanso Meie Maale. Ta nentis, et presidendivalimiste kakofoonia ning pidev otsustamatuse tunne tõi pinged-mõrad valusalt päevakorrale. Kuna Keskerakonnas olukord järsult muutus, tekkis kohe ka võimalus niiöelda uueks alguseks.
“Teadsime, et kui me ise Keskerakonnaga läbi ei räägi, istume varsti koos IRL-iga opositsioonis. Reformierakond on oma partnerid alati üle parda heitnud. Vaevalt, et nüüd oleks teisiti käitutud,” arvas Hanso.
Taavi Rõivase keeldumist ise tagasi astuda nimetas Hanso vähe imelikuks. “Üldiselt on imelik, et üks erakond (Reformierakond – toim) arvab, et nad ongi Eesti ja ilma nendeta tuleb veeuputus. Asendamatuid poliitikas pole. Kui mina oleksin peaminister sellises olukorras, siis oleksin muidugi tagasi astunud,” leidis Hanso.
Kaitseministri ametist vähemalt esialgu loobuma pidanud Hanso oma tuleviku pärast ei põe. “Kaitsevaldkonnas oleme väga suuri asju korda saatnud, liitlased kohale toonud jne. Praegu on tähtis, et meie välis-ja kaitsepoliitika jätkuks samal kursil,” rõhutas Hanso.
Kuna Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, mille ridadesse ka Hanso ise kuulub, saab koalitsioonipartner koos Keskerakonna ja IRL-iga, võib juhtuda, et Hanso jätkab ka uues valitsuses kaitseministrina.
“Loomulikult olen ka ise valmis jätkama, aga kõik need arutelud on alles ees,” sõnas Hanso, kes eile saabus Kopenhaagenist Balti- ja Põhjala riikide kaitseministrite kohtumiselt tagasi Tallinnasse, et osaleda koalitsiooniläbirääkimistel.
Tal endal ei ole sugugi kahju, et valitsus peaministri umbusaldamise tõttu laiali läks. “Uut hingamist on vaja. Usun, et kõik nõustuvad sellega,” lausus Hanso, kellele Taavi Rõivas inimesena väga meeldib.
“Ta on tore mees, aga poliitikas ei loe isiklikud sümpaatiad, vaid see, et riigis tuleb mingid asjad kännu tagant lahti saada. Nüüd on selleks võimalus,” lisas Hanso.
Peaministri umbusaldamise tõttu tagasi astuva valitsuse koosseis

peaminister – Taavi Rõivas

haridus- ja teadusminister – Maris Lauri (12. septembrini 2016 Jürgen Ligi)

justiitsminister – Urmas Reinsalu

siseminister – Hanno Pevkur k

aitseminister – Hannes Hanso (14. septembrini 2015 Sven Mikser)

keskkonnaminister – Marko Pomerants

kultuuriminister – Indrek Saar

majandus- ja taristuminister – Kristen Michal

maaeluminister – Urmas Kruuse

rahandusminister – Sven Sester

sotsiaalkaitseminister – Margus Tsahkna

välisminister – Jürgen Ligi (15. juulini 2015 Keit

Pentus-Rosimannus, 15.-16. juulil 2015 kohusetäitja Jürgen Ligi, 12. septembrini 2016 Marina Kaljurand)

ettevõtlusminister – Liisa Oviir (14. septembrini 2015 Urve Palo)

tervise- ja tööminister – Jevgeni Ossinovski (14. septembrini 2015 Rannar Vassiljev) riigihalduse minister – Arto Aas