Meie Maa: Minister Sester: maksuerisus Saaremaal ei oleks võluvits

02.02.2016Meediakajastus

Eile Saaremaa omavalitsuste juhtide ja ettevõtjatega kohtunud rahandusministri Sven Sesteri sõnul ei ole maksuerisuse kehtestamine lahendus siinse majandustegevuse arendamiseks.
Ka astmelise tulumaksu kohaldamist ei pidanud minister mõttekaks. “Mõeldav on maksustada mitte rikkaks saamist, vaid rikkana olemist. Võibolla on edaspidi ühiskond valmis rääkima omandipõhisest maksustamisest,” arvas Sester. Minister nimetas end käibemaksuerisuse vastaseks, sest Euroopa on võtnud suuna erisuste vähendamisele.

“Käibemaksuerisuse puhul võidab ikkagi rikkam tarbija. Madalapalgalises sektoris töötaval inimesel, kes saab 500 eurot kuus ning maksab oma kommunaalmaksud ja muud ära, jääb toidu peale vähem kui 2000-eurose palgaga töötajal, kelle toidukorv on suurem. Kui teha käibemaksuerisus toiduainetele, hakkab sellest võitma inimene, kes rohkem tarbib,” selgitas Sester, kes erisuste sisseseadmise mõjule ei usu. “Kui näiteks Saaremaal oleks sotsiaalmaks kolm protsenti madalam kui mujal, siis ma olen selles osas pessimistlik. Peaks kuidagi teistmoodi tegema,” leidis minister.

Kuressaare linnapea Madis Kallas küsis Sven Sesterilt, miks riik ei toeta regionaalseid erisusi, näiteks õpetajate palku – tasandusfondist omavalitsustele raha maksmine on peaaegu olematu.

Maksuerisus kui konkurentsieelis

Mullu eraldati Saare maakonna kohalikele omavalitsustele tasandusfondist sissetulekute tasandamiseks kokku 1,37 miljonit eurot. “Ühtegi hooba, mis hoiaks siin ettevõtteid oma tegevust arendama ei ole, sest transport ja ühendused on kallimad ning tööjõudu raskem saada,” ütles Kallas.

“Maksuerisus ei ole meede, mis oleks võluvits. See laieneks kõigile, kes oleksid antud piirkonda registreeritud. Iga maksuerisus tähendab maksumaksja jaoks negatiivset investeeringut. Peame mõtlema muude meetmete peale,” rõhutas minister.

Saaremaa arenduskeskuse juhataja Piret Pihel nägi maksuerisuse tegemist Saaremaa puhul kui siinsete ettevõtjate jaoks konkurentsieelist mandri omade ees. “Enamus meie ettevõtjaid maksab ka selle eest, et tööline jõuaks tööle maapiirkonnast, sest ühistransport ei võimalda kaugelt tööl käia. Ühel hetkel nad kolivad lihtsalt siit ära,” lausus Pihel. Mereakadeemiat ega selle ühtegi eriala ei ole siiani Saaremaale toodud, kuigi sellest on varem palju räägitud.

Rahandusministeerium Saaremaale

Muhu vallavanem Raido Liitmäe päris Sven Sesterilt tema arvamust tulumaksu laekumise sidumise kohta töökohaga. Ta tõi näiteks, et paljud muhulased on meremehed, kes sõidavad maailmameredel. “Me ei saa eeldada, et Tallink või muu firma hakkaks end Muhu valda sisse kirjutama. See oleks nonsenss,” nentis Liitmäe.

“Riigiettevõtted asuvad kõik Tallinnas ja pealinn saab raha endale. Ka rahandusministeerium on seal. Toome ta Saaremaale ja siis vaatame edasi,” täiendas omalt poolt Saare maavanem Kaido Kaasik.

Madis Kallasele tuli üllatusena koalitsioonileppes olev punkt riigiasutuste regionaalsetesse keskustesse viimise kohta. Saaremaa kuulub regiooni, mille keskuseks on enamasti Pärnu. “Viimase kümne aasta jooksul on toimunud meeletu riigi töökohtade viimine Pärnusse – pensioniamet, keskkonnaamet, politsei- ja piirivalveamet, häirekeskus. Mullu läks Kuressaarest seoses merevalvekeskuse kaotamisega ära kümme töökohta,” konstateeris Kallas fakti.

Minister Sven Sester arvas, et tulumaksu sidumine töökohaga võib tõmbekeskusi veelgi rohkem tugevdada, kuid täpsemalt ta seda valdkonda kommenteerida ei osanud, sest sel teemal vastav analüüs puudub.

AS-i Saaremaa Piimatööstus juhatuse esimees Ülo Kivine pakkus välja, et Saaremaa toodetele võiks teha praami üleveo soodustuse, sest kaubanduse hulgilaod asuvad kõik Tallinnas.

“Toodame kaupa, mis viiakse Tallinna ja tuuakse Saaremaale näiteks Selverisse tagasi. Maksame kaks tiiru kinni. Teeme käivet küll uutele laevadele, aga samas kaotame konkurentsis,” tõdes Kivine. Hiiumaalt sealselt 20 tootjalt Saaremaale piima tuues peab ettevõte maksma peale 25 eurot tonni kohta. “Kui me seda ei tee, siis on Hiiumaal 20 suitsu (talu) vähem,” lisas Kivine.

Doteerimine pole õige

Minister Sester ei pidanud piima doteerimist õigeks meetmeks. “Kui maksta piimatootjatele täiendavat toetust, saaksid toetust ka need, kes ei vii piima tööstusele, vaid joovad selle ise ära,” arutles Sester.

Salme vallavanem Kalmer Poopuu tuletas ministrile meelde, et eriarstiabi saab ainult keskustes ja Tartusse arstile minekuks kulub saarlasel päev või kaks, kuid toetusmeedet sõidukulude kompenseerimiseks ei ole. “Kodanikele tuleks luua võrdsed võimalused,” märkis Poopuu.