Meie Maa: RMK tulevik ähmane, matkaradade olevik helge

03.11.2015Meediakajastus

RMK matkarajad, puhkekohad, telkimisalad ja lõkkeplatsid on siiani olnud kõigile tasuta kasutamiseks. Kas need võimalused peaksid tasuta jääma ka edaspidi, selles osas oli rahandusminister Sven Sester kuu tagasi kahtleval seisukohal.
22. oktoobri Maalehes lükkas ta aga oma eelnevad väited ümber ja kinnitas, et matkaradasid ja puhkekohti tasuliseks muuta ei kavatseta.

Varasemate ütluste järgi plaanis minister RMK erinevate võimaluste kohta läbi viia põhjaliku analüüsi, põhjendades asjaolusid sellega, et ainuüksi sellel aastal on firma kulutanud matkaradade, telkimisalade, lõkkeplatside, metsaonnide ja metsamajade ning ka vaateplatvormide ehitamiseks ja korrashoiuks 4,1 miljonit eurot. Seda kõike tehti RMK äritulude arvelt.

Rahandusministeerium palus keskkonnaministeeriumil analüüsida RMK tegevusvormi muutmisega kaasnevat, et teha edasisi otsuseid erinevate funktsioonide üle. Tulemused peaksid selgitama, kas RMK-l tasub tulevikus kõigi hallatavate ja rahastatavate projektidega edasi tegeleda või oleks mõttekam osa üle anda teistele riigiüksustele.

Saare maakonnas on kokku 14 matka- ja õpperada, 11 puhkekohta ja kaks metsaonni, 14 telkimisala ning kolm vaate- või linnutorni ja üks vaateplatvorm. Loonal on RMK ja Vilsandi rahvuspargi teabekeskus, Mustjalas on looduskeskus ning Mändjalas loodusmaja, kus on võimalik saada infot matkaradade ja puhkepaikade kohta. Neis korraldatakse erinevaid üritusi, viiakse läbi loodusprogramme õpilastele ja täiskasvanutele ning on võimalus uurida väljapanekuid või teabekogusid. Mändjala loodusmaja renditakse välja ka puhkekohana. Lisaks üks teabepunkt ja üks teabetuba/lõkkekoht Vilsandil, metsamaja Laugus ja Mihkel Ranna dendraarium.

Kott selga ja minek

Kuigi Mustjala looduskeskuse juhataja Heli Alliksoon pidas ennast kui metsamehe tüüpi inimest tagasihoidlikuks, oli ta siiski nõus rääkima Saaremaa puhkekohtadest ning looduskeskuses toimuvast.

Looduskeskuses toimuvad praegu loodusharidusprogrammid, sügiskampaania koolinoortele ning neid käiakse mitmes kohas läbi viimas. Just see, et matkaradade valik on mitmekesine, on Alliksooni arvates oluline ja toob lapsi uuesti tagasi: “Pärandkultuuri saab uurida näiteks Laugu metsavahimajas ning nii kohalikke kui ka turiste toob Mustjala looduskeskusesse Eesti loodusmuuseumilt laenuks saadud karuekspositsioon. Tegevusi jätkub kõigile, nii suurtele kui väikestele hilissügisesse ja talve, kui toimuvad jõulueelsed üritused ja looduslikest materjalidest meisterdamised, et teha midagi jõuluehteks või kingiks.”

Varem olid kõik looduskes-kuse õppeprogrammid tasuta, kuid sellest sügisest on läinud need kampaania korras õpilastele toimuvateks soodus-programmideks. Kohale võib tulla näiteks mõni mandri kool, õpilastele korraldatakse huvitav loodusretk ja nad saavad looduskeskuses ka ööbida. Saaremaa puhkekohad, telkimisplatsid ja metsaonnid on siiani olnud kõigile tasuta. “Tuled, seljakott seljas, lähed kohale, majakene ootab, teed seal lõket j a kena on olla,” kiij eldas Heli Alliksoon. Tema meelest polekski selline asi võimalik, et metsaonnid või lõkkeplatsid oleksid tasulised.

RMK matkarajad on end õigustanud

Saare maakonnas on kõik RMK matkarajad ning puhke-kohad end väga hästi õigustanud. Seda näitab lisaks muule ka asjaolu, et Saare maakonnas töötavale kolmele RMK loodusvahile jagub puhkepaikade hooldamise ning haldamisega tööd aastaringselt. Vahel juhtub isegi, et metsaonni soovib kasutada ka mitu seltskonda või perekonda korraga. Siis kehtib viisakusreegel ja igaüheõigus, mis on matkamajade juures majakorraski kirjas, et kui sina oled veetnud selles majas juba ühe ööpäeva, siis ole viisakas ja anna ka teistele võimalus seda kohta nautida.

“Mandrilt tullakse Saaremaale just mere läheduse ja siinse paradiisliku hõngu pärast,” teab inimeste arvamust jagada Alliksoon, kes kodusaare ilu iseenesestmõistetavaks peab. Suvel on näiteks üheks väga tiheda külastatavusega kohaks, ja seda just välismaalaste poolt, Loona mõisakompleksis asuv Vilsandi rahvuspargi teabepunkt ja kogu rahvuspark. Sügisel minnakse sinna lindude rännet ja talvel hülgeid vaatlema.

Tavaline inimene aga, kes pole just linnuhuviline või kindlat huviobjekti välja valinud, tahab põhiliselt minna neisse RMK puhkekohtadesse, kus on liivarand, kuhu pääseb kergesti ligi ning kus on küttepuud olemas. Väga kenaks kohaks Leisi kandis peab Alliksoon Tuhkana telkimis- ja puhkekohta: “Seal on suur ala riigimaad koos 700 m liivarannaga, mis on Saaremaal haruldane nähtus, kuna enamasti on kõik tihedalt tükeldatud eramaadeks.”

Mitte ainult RMK rahastused

2014. aastal tehti Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel korda Järve luidete MKA puhkekohad ja Koigi õpperada, kuhu rajati uus taristu.

Käesoleva aasta suvel uuendati Kaali meteoriidikraatri külastustaristu ja praegu kestavad Vilsandi vaatetorni rekonstrueerimistööd. Viimase rekonstrueerimist toetab Ühtekuuluvusfond.

“Lähitulevikus suuremahulisi rekonstrueerimisi ette näha ei ole. Soov on hoida korras olemasolevad külastusobjektid, mis vajavad samuti pidevat hoolt ja uuendusi,” ütles RMK loodushoiuosakonna Saarte piirkonna külastusjuht Üllar Soonik.

Saaremaa RMK matkaradade, puhkekohtade ja loodus-keskuste külastatavus on suur nii eestlaste kui ka välismaalaste poolt.