Miks mitte hapukapsasuppi!

18.01.2011Arvamus

SvenMillal te läksite viimati tundmatu inimese korteriukse taha ja lasite uksekella? Kui te seda peaksite tegema, siis milline on tõenäosus, et teid kutsutakse hapukapsasuppi sööma? Kõigest siis kohe lähemalt.

Sügisel teostas IRL üle Eesti küsitlust. Küsisime ja kuulasime, mida inimestel on arvata erinevatest poliitikatest. Ja arvajaid oli. Neid oli koguni üle 58000. Sisendeid anti nii hariduspoliitikasse, kui perepoliitikasse, nii kaitse- kui ka majanduspoliitika teemadel.

Vastajatele lubasime nende endi valikul erinevaid kingitusi – mütsist käpikuteni ja randmepaelast sallini. Sellest nädalast saime kingitustega niikaugele, et võisime alustada nende kohaleviimist.

Alustasin siis minagi oma valimisringkonnas (Kesklinn, Pirita ja Lasnamägi) kodude külastamist. Telefonikõne ette ja kohale. Esimene kingisaaja pakkus välja, et võiks 18 paiku Kaubamajas kokku saada. Kokku lepitud! Kell 18:05 vahetas Skype headset omaniku. Tütarlaps oli ilmselgelt õhevil ning ütles ausalt, et ei uskunud kuni lõpuni, et ma isiklikult tulen kohale.

Järgmiseks Kapi tänavale. Sellel tänaval oli 3 vajaliku aadressi. Müts, käpikud ja veel ühed käpikud vahetasid jälle omaniku, saajateks eranditult prouad. Kolmest kahega laskus vestlus pikemalt päevapoliitika ja sealt edasi valimissõnumite teemale. Üks proua palus võimalust koos pilti teha. Aga palun.

Edasi Villardi tänavale. Jälle 3 aadressi. 2 härrat ja 1 proua. Randmevõru, sall ja müts. Ühel härral oli kiire mingile üritusele minekuga, aga üks proua seevastu ei tahtnud mind enne ära lasta minna, kui ma tema hapukapsasuppi pole proovinud. Oo, miks mitte!

Vahepeal oli kell saanud 20:00. Tahtsin veel paar kingitust ära viia oma kodu lähedal Laulupeo ja Lastekodu tänavale. Ühe Skype peakomplekti omanikuks sai noor (~20 aastane) vene poiss, kes mullegi meeldiva ootamatusega hakkas tasuta kõrghariduse ideed kiitma. Sai siis sel teemal väheke pikemalt arutletud.

Lastekodu tänaval ühes korteris oli minu tulekuks kogu pere – ema, isa ja 2 keskkooli ohtu last üles rivistatud. Kingitus vahetas omaniku ja tugev käepigistus koos heade soovidega jäi mind saatma teel koju.

Inimesed olid eranditult sõbralikud ning järjekodselt leidis kinnitust fakt, et eestlased on poliitikahuvilised.

Tõesti on hea tuju ja seda tahtsingi teiega jagada!