Kas Eesti riigil on Nordicat vaja?

24.06.2019Arvamus

Nordica sai ellu kutsutud selleks, et pakkuda otselennuühendusi meie jaoks strateegiliste sihtpunktidega. Riigi strateegilised huvid võivad olla erinevad – alates eestlastele harjumuspäraste lennusihtpunktide pakkumisest kuni Eesti majandusele vajalikest vahe- ja lõpp-punktidest, et tekiks täiendav tulu turistide ja investeerivate ettevõtjate näol.

Nordica visiooniks on: „saada jätkusuutlikuks ja kasumlikuks lennundusgrupiks teenindades põhitegevusena Eestit kui oma koduturgu samal ajal otsides ärivõimalusi Euroopa Liidu riikides täiendavate tulude teenimise ning kulude ja/või riskide jagamise eesmärgil.“

Milline on aga tegelik üldpilt?

Nordica sulgeb sügisel viis Tallinnast lähtuvat lennuliini ning annab järele jäävad kolm (Stockholm, Brüssel ja Varssavi) teenindada Poola lennufirmale LOT.

Oktoobri lõpus jõuame olukorrani, kus Nordica nime me enam ei näe – jääb ainult Poola lennufirma LOT, kellega koostööleping lõpeb 2020 aastal . Nordica ei kujunda enam oma liinivõrku, ega võta täiendavaid äririske, vaid lendab üksnes tütarettevõtte Regional Jeti nime all. Sellega on Nordicast saanud allhankefirma, kes teenindab ainult teiste riikide liine.

Riik peaks sekkuma eraturul konkurentsi siis, kui on turutõrge ja siis, kui on avalik-, strateegiline- või julgeolekuline huvi. Konkurentsiga hetkel probleemi ei tundu olevat.

Kui loobutakse strateegilisest huvist hoida otseliine, siis mis on Nordica järgnevas tegevuses Eesti huvides?

Kindlasti ei peaks äriideeks olema allhankekorras reiside teenindamine teistes riikides. 

Tuleks teha analüüs, kas otsida endale järjekordne strateegiline partner, kas hoopis suurendada selle ärisuuna tegevust (nagu on teinud Air Baltic) või hoopis riigipoolne investeering lõplikult maha müüa.

Ja loomulikult on jätkuvalt aktuaalne vaadata üle terve ELi lennunduspoliitika, sest tänased regulatsioonid ei arvesta teatavate takistustega, millega puutuvad kokku äärealade riigid nagu näiteks Eesti, Küpros jt.