Mõtteid inflatsioonist
15.01.2013ArvamusReaalkasv arvestab inflatsiooni, mitte inflatsioon ei lisandu sellele. Eurodes (mis näitab ostujõudu välisriikides ja välisriikide kaupade ja teenuste hinda meie jaoks) on palgad siiski võrreldes 2005-ga tõusnud. Eestlane saab antud näite puhul välisriikides julgemalt poodi sisse astuda, kuigi ka seal on olnud inflatsioon. Kui 2005 oli keskmine palk üle 500 euro, siis tänaseks on keskmine palk üle 800 euro. Ja kui me arvestame inflatsiooni, siis näeme, et reaalpalgakasv on siiski selgelt toimunud. Reaalpalga kasv jätkub ka lähiaastatel.
Välisinvesteeringud on üheks selgeks kasvu mootoriks. Minul ei ole andmeid, et raha „põgeneks Eestist“. Pigem vaadates valdkondlikult, tuleb välja, et välisinvesteeringute osakaal on ajas suurenenud. Samas arvestades seda meeletut konkurentsi, mis maailmas valitseb finantsinvesteeringute ligimeelitamisel riikidesse, tuleb kindlasti mitte ainult atraktiivseid maksupoliitilisi otsuseid teha, aga ka suhelda, suhelda ja veelkord suhelda. Investeeringud liiguvad tihti isiklike kontaktide ja otsesuhete kaudu. Me peame rohkem suhtlema nendega, kellel on võimalik Eestisse investeerida. Ka ministrite tasemel. Nagu Stubb Soomes, kes on pidevalt liikvel koos ettevõtetega. Täna näitab muude riikide kogemus, et see töötab.
Pikaajaline investeering on meie noored välisülikoolides ja välisettevõtetes praktikal. ERASMUS on hea süsteem. Lisaks tuleb jätkuvalt tegeleda töölubade protsessi lihtsustamisega spetsialistide tasemel. Samuti Eesti ettevõtete laenuvõimaluste kasv. Usun, et häid ja tasuvaid ideid on veel.
Riigi ülesanne on hoida riigi positiivset mainet keskkonnana, et me oleksime “kaardil”.
Lisaks maksupoliitilistele otsustele on üks peamine tee, mida saab riik kodumaal ise teha, on investeerida meie noorte haridusse. Paremad kutsekoolid, parem erialade valik, koostöö ettevõtetega, kutse- ja ülikoolide tasemel on märksõnad ja asjad, mida tuleb teha pidevalt, sest maailm muutub.
Inflatsiooni vastu aitab see kui raha investeerida. On selge, et need asjad, mida me ise endale toodame, lähevad ka tulevikus kallimaks, kui me soovime, et meie palgad tõusevad. Valitsuse ülesanne on siin arendada turumajandust ja vähendada monopole ja tootjate kokkulepitud hinnatõuse. Ärme unusta ka seda, et iga maksutõus jõuab lõpuks ettevõtjateni, kes peavad selle raha kokkuvõttes läbi hindade tarbijatelt korjama. Seega on sotside maksutõusu plaanid selgelt ka hinnatõusu plaanid.
Kindlasti tuleb tegeleda ka haldusreformiga, et ettevõtetele-investoritele tekiksid üle Eesti tugevad partnerid.