Naisteleht: Minu esimesed

27.08.2014Meediakajastus

Poliitik Sven Sester

Minu esimene

… parim sõber

Olles 24. Keskkooli (praegune Kopli Kunstigümnaasium) kasvandikud, elasime kõigi sõpradega Kopli, Pelguranna ja Pelgulinna kandis. Tegemist oli enamalt jaolt klassikaaslastega ja sealt ka esimesed lastemängud ja koerustükid. Parimaks sõbraks oli pinginaaber, kellega sai igasuguseid tempe teha.

… karjääriplaan

Seitsmekümnendatel oli kosmosevallutamine endiselt kõva sõna. Mäletan, et mul oli kodus isegi hõbedane kuukulgur, mis kiiksudes-kääksudes ringi liikus. Arvata võib, et see kosmoselenduriks saamine oligi mu esimesi soove.

… prohmakas

Esimesed teadaolevalt suuremad prohmakad on seotud kaheksakümnendate aastate lõpu varakapitalismiga. Noore poisina tegelesin nätsude, pastakate, hiljem tossude ja kassettmagnetofonide äriga. Sealt, kus tuli suurt tulu, tuli ka prohmakaid. Usaldasin inimesi ja jäin ühes tehingus ilma peaaegu kogu oma varasemalt teenitud rahast. Mäletan, et tulin koju ja lihtsalt nutsin vihast ja nördimusest. Inimesi usaldan siiski endiselt.

… unistus

Eks see unistus läks ka karjääriplaaniga kokku. Ikka kosmos. Maalähedasemalt unistasin lapsena, et saaks osta mitu kasti Kooli-jäätist, Eskimod või Regatti ja siis sõpradega Pelguranna metsas puude otsas turnides neid lõputult süüa …

… palk

Hakkasin 14-15aastaselt suviti tööl käima. Kui mingil hetkel sain ehitusele müüri-laduja õpilasele ja segutassijaks, siis päris esimeseks töökohaks loen ühes Aruküla puidutsehhis puitkastide kokkuldopsijaks olemist – nagu vanas heas filmis «Viini postmark». Hommikul sõitsin rongiga kohale ja õhtul tagasi. Esimestel päevadel läks käsi väga paiste, sest haamerdamine polnud minu igapäevatöö. Päevade edenedes tuli aga vilumus ja vanade töömeeste lugupidamine.

Palga suurust ma ei mäleta, aga kuna tegemist oli tükitööga, oli see korralik ja vastas igati täismeeste vastavale palgale. Ostsin endale nn kivikulutatud teksad ja osa raha panin lihtsalt kogumiseks eraldi karpi – mustadeks päevadeks.

… oma kodu

Pelgurannas Saturni kohviku kõrval oli nõukaajale iseloomulikud neljakorruselised paneelelamud. Tänav kandis Nekrassovi nime. Seal ma siis vanematega ühe trepikoja teise korruse korteris elasin: kahetoaline, kokku umbes 40 m2, köök 3 m2. Tagumine tuba oli minu omaja läbikäidavalt eestuba oli nii vanemate magamis-kui ka elutuba. Elutoa üks sein oli mööblit täis ja köögis sai hädapärast üks-kaks inimest istuda. Klassika.

… auto

See oli kaheksakümnendate lõpus. Ostsin 1972. aasta Lada 01 – laguneva ja roostes. Maksis 300 Soome marka, aga liikus edasi küll. Sõitsin sellega pool aastat ja siis müüsin 30% kallimalt maha.

… ülikond

Vist kooliminekul. Ema ostis. Mulle täitsa meeldis. Tundsin ennast ülikonnas kohe suure mehena. Kikilips oli ka ees.

… armumine

See jääb lasteaiaaega. Mulle nimelt meeldis üks oma rühma tüdruk, kellega ma püüdsin siis ikka liivakastis koos mängida. Tegin talle isegi liivast-veest pannkooke, mis paraku meile kummalegi eriti ei maitsenud…

… suur pettumine

See võis olla seotud õppimise ja hinnetega. Ema väärtustas lugemist ja õppimist. Enne ei saanud välja mängima minna, kui õpitud polnud. Ka kirjatehnika pidi korras olema. Kuna sel ajal kirjutati veel sule ja tindiga, jälgis ema, et tindiplekke ei tuleks. Pleki tekkimisel olin sunnitud kogu vihiku ümber kirjutama (hea, et sel ajal olid palju õhemad vihikud!). Mäletan, et kord suutsin tekitada korraliku tindipleki eelviimasele leheküljele, samas kui sõbrad juba ootasid, et peitust minna mängima. See õhtu jäi see peitus minu poolt mängimata. Samas sain aja jooksul vähemalt normaalse käekirja.