Menüü 
Õhtulehe lisa: Aasta 2015
30.12.2015MeediakajastusJaanuar
Tulekahju, mis muutis Eesti Energiat
2015. aasta teise päeva hommik oli Lääne-Virumaal Laekvere vallas elavale kolme lapsega lihtsale Eesti perele saatuslik. 33aastase pereema Dyana ärev telefonikõne tööle läinud abikaasa Kaljule (41), kus naine jõudis öelda, et küünlast on süttinud kapp, et Kevyn (9) on majast väljas, aga Kert-Paul (5) ja Keio (2) veel sees, jäi viimaseks. Tuletõrjujad tunnistasid, et ema ja kahe lapse elutute kehade välja toomine majast oli üks emotsionaalselt raskemaid juhtumeid nende töös. Kogu tulekahju võinuks aga olemata olla, kui rahalistesse raskustesse sattunud perel poleks kaks kuud varem elektrit välja lülitatud. Küünal ei põlenud selles peres aastavahetuse meeleolu loomiseks, vaid oli hädapärane valgusallikas. Tagasihoidlik pere polnud muret mujal kurtnud, kui palunud vaid Eesti Energiat, et ehk saaks pärast osa võla tasumist pühadeks voolu tagasi. Sealt vastati, et reeglid on kõigile ühesugused. Valla sotsiaaltöötajad aga ei teadnudki, et perel elektrit pole. Päästeameti juht Kuno Tammearu avaldas seejärel arvamust, et talvel ei tohiks lastega peredelt elektrit ära võtta. Alles pärast suuremat kriitikatulva nõustus Eesti Energia, et konkreetseid juhtumeid tuleks lahendada individuaalselt ja enne elektri väljalülitamist tuleks vähemalt lastega perede puhul teha koostööd ka sotsiaaltöötajatega.
Euroopa sõprade hoiatust ei võeta veel tõsiselt
Eesti Euroopa Komisjoni naabruspoliitika ja laienemisvolinik Johannes Hahn hoiatab, et Balti riigid võivad peatselt seista silmitsi põgenikevooluga riikidest, mis on Euroopa Liidu lõunanaabrid. Ekspertide hinnangul pole meil siiski vaja muretseda suure hulga põgenike sissevoolu pärast, sest Eesti pole põgenikele eriti ahvatlev riik.
Riigireetur teeb ettevalmistusi vahetuseks
12. jaanuaril viidi Tartu vanglast minema riigireetmise eest 16 aastaks vangi mõistetud Aleksei Dressen (pildil). Prokuratuuri väitel menetlustoiminguteks. Mida muud peale kaitsepolitseinik Eston Kohveri vastu vahetuse seal ikka menetleda oli. Nagu septembris ka sündis.
Kaevanduses hukkus kaks töötajat
29. jaanuari õhtul oli Estonia kaevanduses tööõnnetus, milles hukkus kaks kaevurit. Asjaolude uurimine kestab tänini, sest ekspertiis pole valmis veel ligi aasta hiljemgi.
Indrek Hargla lahkus kirjanike liidust Üks tuntumaid ja loetumaid Eesti ulmeja krimikirjanikke Indrek Hargla lahkus protestiks kirjanik Andrei Ivanovile kodakondsuse pealesurumise vastu Eesti Kirjanike Liidust.
Veebruar
Anna-Maria Galojan pisteti lõpuks pokri
Briti politsei andis Eesti omale üle kolm aastat Londonis kügelenud Anna-Maria Galojani (pildil). Saladusloori all anti Galojan Inglismaal Eesti politseinikele üle. Politseieskort sõitis Galojaniga Helsingisse, sealt laevaga Tallinna ja Harku naistevanglasse, kus ta veetis viis kuud. Vabanedes korraldas Galojan pressikonverentsi, kus ähvardas Eestit Euroopa Inimõiguste Kohtusse anda ja põrutas siis Londonisse tagasi. Galojan mõisteti süüdi ligi 60 ООО euro omastamise ja võltsitud dokumendi kasutamise eest, kui oli MTÜ Eesti Euroopa Liikumine juht. Galojan kulutas võõrast raha muu hulgas tselluliidiravile, juveelidele, riietele ja kottidele. Raha kuulub kohtuotsuse järgi hüvitamisele. Kui palju praeguseks tagasi makstud on, paljaksriisutud MTÜ öelda ei oska.
Iivi Anna Massol viskab ära
Presidendi nõunik Iivi Anna Masso (pildil) ütles Twitteris, et Eestis elav Soome ajakirjanik Risto Vuorinen levitab Kremli propagandat ja soovitas Vuorineni boikottida. Vuorineni Facebooki lehel oli viide Lotila tekstile, kus Massot nimetati president Ilvese tüdruksõbraks. Märtsikuus Masso koondati.
Müstilised jääaugud
Eri valdkondade teadlased käisid uurimas Valgamaal Põrdala valla tehisjärve tekkinud jääauke, aga ei suutnud nende tekkepõhjust tuvastada. Kohal käis ka ufoloog. Lehelugejatest loodusvaatlejad on täheldanud, et müstilised augud tekivad ühe turismitalu naabrusse külaliste madalseisu ajal, nii oli ka aastal 2009.
Ametlikult lõppes ESTCube’i missioon
Eesti noorte teadlaste päikesepuri, mis ei avanenud, tegi maakerast mõne pildi ja muutus kosmoseprügiks. Siiski ei maksa tema panust Eesti kosmoseteaduse arengusse alahinnata.
Evelin Ilves unustas sõrmuse
Ehkki presidendi kantselei on kangekaelselt väitnud, et Evelini kõrvalejäämine riigivisiitidelt ja kohtumistelt on täiesti normaalne ja loogiline ega ole kuidagi seotud esipaari suhetega, märkasid murelikud inimesed iseseisvuspäeva eel, et esileedi ei kanna laulatussõrmust. «Ei mingit saladust!» rahustatakse ka nüüd -Evelin lihtsalt unustas selle pärast treeningut sõrme tagasi panna.
Märts
Edgar Savisaarel amputeeritakse jalg
«Kõik algas kriimustusest jala peal, mida justkui kass oli tõmmanud küüntega,» kirjutas Edgar Savisaar ajalehes Pealinn oma haigusest, mis viis ta kaheks nädalaks koomasse ja 55 päevaks Maarjamõisa haigla intensiivravi palatisse. Kriimule tähelepanu pööramata käis Savisaar Tais Euroopa ja Aasia linnapeade rahvusvahelisel kohtumisel. Naastes tõusis palavik, kuid see ei takistanud 17. märtsil minemast Eino Baskini matusele. Järgmisel hommikul oli olukord juba sedavõrd halb, et kui Savisaar oma sõbra, Jõgeva haigla peaarsti Peep Põdderi juurde läks, tellis too kiiresti kohale Tartu kiirabi juhatuse esimehe Ago Kõrgvee, kes Savisaare Maarjamõisa haiglasse viis. Töötamast lakkasid neerud, probleeme tekkis kopsude ja maksaga, Savisaar viidi kunstkoomasse. 19. märtsil diagnoositi lihasööjabakteri agressiivne vorm. 23. märtsi hommikul tuli kokku konsiilium, kuhu kuulusid hiljem aasta arstiks valitud Peep Talving, Marko Murruste, Joel Starkopf, Liivi Madisson ja teisi arste, kes otsustasid elu päästmiseks parema jala ülaltpoolt põlve amputeerida. 29. märtsil toodi Savisaar teadvusele. 12. mail toimetas Ago Kõrgvee Savisaare Ida-Tallinna keskhaiglasse taastusravile doktor Ralf Allikvee silma alla. 1. juunil võeti kipsjäljend proteesi jaoks. 9. juunil tegi Savisaar juba esimesed sammud. Alates 19. juunist lubati ta Hundisilmale kodusele ravile. 5. augustil naasis Edgar Savisaar tööle Tallinna linnavalitsuses.
Uued tegijad riigikogus
1. märtsil korraldatud riigikogu valimistel võitis Reformierakond küll 30 kohta, kuid võrreldes eelmise koosseisuga kaotas kolm. Keskerakond sai parlamendis varasemast ühe koha rohkem – 27. Sotsid said 15 ja IRL 14 kohta, kusjuures mõlemad olid sunnitud end koomale tõmbama värskete tulijate ees. IRLi poiste poliittehnoloogia võtetes pettunud kampsunite põhjal tekkinud Vabaerakond sai kaheksa kohta ja Helmede üle võetud Rahvaliidust EKREks nimetatud partei seitse kohta.
Mitu korda peaks hääli lugema?
Nagu näitas iRLi kandidaatide Viktoria Ladõnskajaja Sven Sesteri juhtum, võib vabariigi valimiskomisjon kolm korda hääli üle lugedes saada kolm eri tulemust. Esimese lugemise tulemusel pääses ühe enamhäälega riigikokku Ladõnskaja. Teisel ülelugemisel leiti Ladõnskaja häälte hulgast üks vajaliku templita ja üks soditud sedel ja võitjaks kuulutati Sester. Kolmandal lugemisel kuulutati kaks Sesteri häält kehtetuks ja ühe häälega võitja Ladõnskaja.
Aprill
Esipaar lahutas abielu
Kui muidu peetakse volbriööd (30. aprill) luudadel ringi tuuritavate nõidade pühaks, kui tudengid leiavad põhjuse õllekannu taga kokku saada, siis Eesti esipaarile Toomas Hendrik ja Evelin Ilvesele on sel ööl elu muutev tähendus. Just 1997. aasta volbriööl leidsid nad teineteist, rääkisid poliitikast ja kirjandusest, lugesid teineteisele luuletusi ning tantsisid hommikuni. Toomas Hendriku ametlik abikaasa Merry Bullock üritas küll kahtluste ilmnedes meest natuke rohkem valvata, kuid võõraste meestega kohvikukatustel ei käinud. Seitse aastat pärast saatuslikku volbriööd Toomas Hendrik ja Evelin abiellusid. Selleks ajaks kasvas nende peres ka pisitütar Kadri Keiu. Paberid abielu registreerimiseks anti sisse samal maagilisel kuupäeval, kui oli tutvutud. 2015. aasta 17. aprillil teatas presidendi kantselei, et paar paneb abielule punkti. Lahutus jõustus samal kuupäeval, kui esimest korda oli kohtutud – 30. aprillil. Kuna seaduse järgi ei saa abielu lahutada kiiremini kui üks kuu avalduse sisseandmisest, siis väärib tähelepanu esipaari lahutusest teatamise kuupäev, mis pole ei avalduse esitamise ega lahutuse jõustumise päev, vaid esimesel pilgul juhuslikuna tunduv kuupäev kahe vahel. Juhus või mitte, aga 15. aprillil maainimesed pöördesse ajanud peaminister Taavi Rõivase välja öeldud mõte, et inimesed võiks valitsuses plaanitava bensiini aktsiisitõusu leevendamiseks osta säästlikuma auto, unustati hetkega (nagu ka selle, et Rõivas öeldu pärast vabandust palus). Kütuseaktsiis tõuseb uue aasta 1. veebruaril plaanitud mahus.
Vanad sõbrad jälle valitsuses
9. aprillil asub ametisse uus Reformierakonna, SDE ja iRLi valitsus. Kui vastvalitud parlamendi noorima liikme Jaak Madisoni varasemad hinnangud natsismile ja mobiiltelefoni omastamine muutsid EKRE kiiresti koalitsioonikõlbmatuks, Keskerakond oli haige Savisaare tõttu niikuinii peata, siis Vabaerakonda hoiti moe pärast natuke koalitsioonikõneluste laua taga. Sealtkaudu saime teada, kuidas tehniliseks töötajaks nimetatud ärimees Rain Rosimannus tegelikult läbirääkimisi suunas.
Palgalõhe – Cesti rahvusbala
Meeste ja naiste palga erinevus Eestis on Euroopa Liidu suurim 29,9 protsenti (2013. aasta andmed). Aprillis arutati palgalõhe põhjuseid ja nende vähendamise võimalusi. Aset leidis isegi palgalõhevastane meeleavaldus, kus sai näha uhkeid loosungeid, mille seas pakuti ka välja, et Eesti võiks ehk valida endale uue rahvuskala ja selleks peaks saama loomulikult ei keegi muu kui austatud palgalõhe.
Mai
Algab pagulaste paanika
Esialgu suurema kärata Kreekasse, Itaaliasse ja Ungarisse jõudnud pagulased, kelle sihiks peamiselt Saksamaa, Rootsi ja Inglismaa, saavutasid maiks sedavõrd kriitilise massi, et üksikud riigid hakkasid selle koorma all murduma. 13. mail avaldas Euroopa Komisjon plaani migratsioonikriisi leevendamiseks, mis pakkus muu hulgas välja Euroopa Liidu riikide vahel ära jagada 20 000 põgenikku. Esialgu välja pakutud kvoodi järgi oleks Eesti osa 1,63%, mis tähendab 326 isikut. Kuna alates 1997. aastast on Eesti rahuldanud vaid 94 varjupaigataotlust, oli isegi see number hirmuäratav. Juulis peetud siseministrite kohtumisel jõuti kokkuleppele, et Eesti osaks jääb 150 inimest, kellele võib lisanduda veel 30. Samas hakkasid varem välja käidud numbrid kiiresti muutuma, sest septembriks oli Euroopa Liitu jõudnud juba 330 000 põgenikku üle Vahemere ja 170 000 inimest Balkanilt. Nii tuli Euroopa Komisjon välja juba uue jaotuskavaga, kus Itaaliast, Kreekast ja Ungarist paigutataks ümber 120 000 pagulast. Eestile tähendaks see umbes 550 pagulase vastuvõtmist kahe aasta jooksul. Kui põgenikega tegelevad asutused asusid kiiresti tegelema inimeste koolitamise ja pagulastele pinna otsimisega, siis samal ajal selgus aasta lõpuks, et mitte ükski pagulastest ei tahagi vabatahtlikult Eestisse tulla. Ja Vao varjupaiga taotlejate keskusestki eelistavad inimesed ära hiilida, et Soome või Rootsi pääseda.
Kalle Muuli kala kahele
Ajakirjanikuna riigikogu liikmete kuluhüvitiste kasutamist valijale pitsa ostmiseks kurjalt rappinud Kalle Muulil ei kulunud kaua, et ise kahvli otsa sattuda. Margus Tsahkna asendusliikmena parlamenti pääsenud Muuli esitas hüvitamiseks 82eurose õhtusöögiarve kahele Rootsi sõitnud laeva pardalt. Kui öiste pitsadega kuulsaks saanud Reet Roos tõmbas arvelt maha alkohoolsed joogid, siis Muuli soovis hüvitist ka kahe õlle ja veini eest. Taibates siiski, et midagi läks viltu, maksis ta enne suurema skandaali puhkemist saadud hüvitise tagasi.
Iga okas loeb ja mõni ba kirjutab
4.-15. maini peetud Eesti ajaloo suurimal õppusel «Siil», kus osales 13 000 võitlejat, harjutati peamiselt reservväelaste mobilisatsiooni, mis õnnestus raportite järgi suurepäraselt. Metsas telgis konutanud ja soomukite songermaid üle vaadanud reservväelane Andrei Hvostov julges siiski Eesti Ekspressis kahelda, et õnnestumine saavutati sellega, et kutseid olla saadetud poolteist korda rohkem välja, kui vaja.
Juuni
Vahetusid kahe erakonna esimehed
6. juunil valis IRL endale esimeheks Margus Tsahkna. Ja sellega uudis piirduski. Oli igavalt korralik, etteaimatav ja kiretu. Samas nädal varem, kui sotsiaaldemokraatide üldkogu kogunes tegelikult maikuu eelviimasel päeval, sai roosipartei esimeheks Jevgeni Ossinovski. Erakonna endine esimees, kaitseminister Sven Mikser esitas ootamatu avalduse: ta ei kandideeri uuesti esimeheks. Politoloogidel oli põhjust küsida, kas Mikserit survestati loobuma. Aga Ossinovskiga hakkas nalja saama, sest ta ei suutnud endale sugugi kindlaks jääda. Kui alul sobis talle parteid juhtida riigikogu liikmena, siis peagi enam mitte. «Esiteks, olen öelnud, et erakonna esimehena jääksin ma riigikokku. Ehkki see võib tunduma ootamatuna, on see minu hinnangul väga mõistlik,» rääkis Ossinovski juunis. Kolm kuud hiljem jutt muutus. «Tänases olukorras, kus volikogu on otsustanud, et erakond jätkab valitsuses ja on saanud muudatused võimuleppesse, siis peab erakonna esimees olema valitsuses, et tagada selle koostöö sujumine ja kokkulepete elluviimine.» See tagasihoidlik soov põhjustas doominokivikestena pudeneva valitsusremondi, kus Rannar Vassiljev pidi vabastama tervise- ja tööministri koha Ossinovskile, Sven Mikser kaitseministri koha Hannes Hansole ja Urve Palo ettevõtlusministri koha Liisa Oviirile.
Sõrmejäljed TTU rektori valimissedelil
Juunis jätkus ka Tallinna
tehnikaülikooli rektori valimine, mis võttis pikantse mõõtme – neli meest väitsid, et hääletasid Aaviksoo vastu, vastuhäältega sedeleid leiti aga ainult kolm. Kuratooriumi esimees Sandor Liive tahtis appi võtta teaduse ja saata sedelid kohtuekspertiisi instituuti. Hiljem keeldusid aga hääletanud sõrmejälgede andmisest. Lõpuks sai rektoI riks ikkagi Aaviksoo.
Eesti oma Al Capone
Juunis oli rambivalguses veel üks suure nimega mees. 10. juunil jõudis Harju maakohtus esimese kohtuistungini nn Assar Pauluse kuritegelik grupeering. Sellist avalikku huvi nagu küttis selle protsessi vastu üles Eesti Ekspress, oleks küllap kadestanud isegi eelmise sajandi esimese poole maffiaprotsessid USAs.
Riigi autobaas, las lohiseb!
19,3 miljonit eurot. Sellise numbri ütles PPA peadirektori asetäitja Tauno Tuisk ja see olevat summa, mille Eesti ametiasutused saaksid tema hinnangul igal aastal sõidukikuludelt kokku hoida. Tuisk väitis, et riik ei teagi täpselt, kui palju tal ametiautosid on, neid ostetakse ükshaaval ja kallilt ning kasutatakse liiga vähe. Rahandusministeerium lubas asja arutlusele võtta. Rohkem pole sellest kuulda olnud.
Juuli
Müstiline seakatkupuhang
Juulis diagnoositi Eestis kodusigadel esimene Aafrika seakatkujuhtum. Põllumehed said vaid nukralt pealt vaadata, kuidas nende sead massiliselt surnuks gaasitati. Paari kuuga nakatus paarkümmend tuhat siga. Kuigi kritiseeriti ka valitsuse tegevust, vaatas nii mõnigi farmer kriitiliselt peeglisse. Näiteks Viljandimaa seakasvataja Andrus Jõemaa tunnistas: «See (katk – toim) tuli sisse kindlasti meie apsakast. Mõlema farmi sööt tuleb ühest kohast, tehnika on üks. Sai see kuidagi sööda sisse, jäi see kuskile tehnika külge – seda ei saa kunagi teada.» Küll aga sai sügiseks selgeks, et riik maksab seakastavajatele hukatud sigade eest tagantjärele hüvitist ja novembri hakul teatati, et kulutatakse ligi 1,8 miljonit eurot konservidele, mis on tehtud seakatku leviku piiramiseks kehtestatud tsoonist pärinevate sigade lihast. Samuti sai juulis selgeks, et 250 000 euro eest ostetud mobiilne seapõleti läks katki juba esimesel kasutamisel. AS Vireen valetas küll, et jõudis Tartumaal Puhja vallas 23 tonni tapetud sigu enne ära põletada, aga tegelikult vedas korjused Väike-Maarjasse ja põletas sealses vabrikus. Sellega sigade holokausti õudused ei lõppenud. Puurmani farmi sead, kes maeti kiirkorras Torma valda, tõusid seal lagunedes maapinnale.
Traagiline batuudiõnnetus
Juuli algul peeti Tartumaal Tõrvandi alevikus ühes koduaias lapse sünnipäevapidu, kuhu oli üüritud hiiglaslik täispuhutav batuut. See polnud maa külge vaiadega kinnitatud ning tõusis ootamatu tuuleiili tõttu koos sellel olnud lastega õhku. Viis last kukkus batuudi pealt maha. Sündmuskohal suri kaks last, üks neist oli seitsmeaastane sünnipäevalaps. Kolm last viidi raskelt vigastatuna haiglasse. Uurimisega pole prokuratuur kaugele jõudnud, esitatud on vaid kahtlustus kahele batuudi paigaldajale ja atraktsiooni üürile andnud ettevõtte juhile.
Suurkoondamine Ida-Virumaal
Kohtla-Järve väetisetööstus Nitrofert teatas, et koondab 426 töötajat. «Meil on psühholoogiliselt keeruline olukord,» kommenteeriti ettevõttest. Tegevus lõpetati, sest väetiste hinnad maailmaturul on pikemat aega madalad olnud. Kahjumisse langenud tootmine seisati tegelikult juba 2013. aasta suvel, kuid vabrikut ja töötajaid hoiti esialgu ooterežiimil.
Hüvasti, Keit!
«Kindlasti pöördun riigikohtu poole palvega tänane ebaõiglane ja põhjendamatu otsus üle vaadata,» ütles Keit Pentus-Rosimannus (pildil) pärast Tallinna ringkonnakohtu otsust, mis tegi ta Autorollo kohtuasjas kaasvastutajaks.
Päev hiljem, 1. juulil andis ta peaminister Taavi Rõivasele lahkumisavalduse ja maandus turvaliselt riigikogu toolil.
Välisministeeriumi juhtimise võttis üle Marina Kaljurand.
August
Tallinna sadamast otse trellide taha
Too päev augusti lõpus algas sadamas teisiti kui varem: kell üheksa olid sadama juhid pidanud koosolekut, kell 10 hommikul sisenesid ASi Tallinna Sadam peahoonesse kaitsepolitseinikud, kes jooksid maha portjee ja kadusid ülakorrustel juhtkonna ruumidesse. Samal ajal lõhkas prokuratuur toimuva kohta uudispommi – sadama kaheliikmelist juhtkonda, Ain Kaljuranda ja Allan Kiili kahtlustatakse altkäemaksu võtmises eriti suures ulatuses. Väidetavalt oli osa altkäemaksu seotud uute laevade tellimisega saarte liinidele Poolast. Kusjuures Kaljurand oli võtnud kahtlustuse järgi altkäemaksu sadu tuhandeid, Kiili aga miljoneid eurosid. Altkäemaks ei liikunud otse sadama juhatuse liikmetele, vaid äriühingute kaudu, kellega sõlmiti ehitus-, laevade prahtimise või konteinerveolepinguid. Mehed viidi trellide taha rauduskäsi. Ise nad end süüdi ei tunnistanud. Kuid Reformierakond, kes lasi Silver Meikari kilekotiga raha tassimise skandaali avalikuks tulekul Kristen Michalil rahumeeli pool aastat justiitsministrina jätkata, distantseerus seekord kiiresti ja heitis Kiili parteist välja. Ärimees Jüri Mõis tuletas seepeale meelde, et andis juba 2001. aastal kaitsepolitseile teada, et toonane kolmikliit (Reformierakond, Isamaaliit ja Mõõdukad) oli ASist Tallinna Sadam raha välja võtnud. Kaitsepolitsei keeldus isegi kinnitamast, kas selline avaldus oli, rääkimata sellest, miks toona kriminaalasja ei algatatud. Mis seekord edasi saab, näitab aeg.
Joodikjuht viis hauda enda ja veel kolm noort August algas šokiga: Tartumaal Rannu vallas suurel kiirusel vastu puud sõitnud sõiduautos hukkus neli noort inimest. Varem mitu korda karistatud, juhtimisõiguseta ja tugevas joobes 23aastane joodikjuht viis endaga hauda kaasa sama vana noormehe ja kaks 15aastast neidu. Päev pärast tragöödiat õnnetuspaika leinaküünalt läitma tulnud naine ohkas raskelt ja küsis: «Miks ometi istusid tüdrukud autosse, mille juht oli purjus?» Rannu kandist pärit noorte hukkumiskohal ei tahtnud leinajate voog hetkekski katkeda. Läks aega mööda ja surmasõidukohtsai mälestuspingi. Mõtlemispaiga. Pingi seljatoele on kinnitatud metallplaat, millele on kirjutatud: «See pink tähistab paika, kus 04.08.2015 kell 20.44 lahkusid sellest elust neli noort inimest. Liiga vara…» Pingile on sisse lõigatud järgmised read: «Istu, ja mõtle järele.»
September
WELCOME TO ESTONIA: Põles Vao keskus
Ööl vastu 3. septembrit pandi põlema Vao varjupaigataotlejate majutuskeskuse paneelmaja otsaseina välisvooderidis. Vallandus torm, mis üledramatiseerimisega meenutas teatrit, milles esinesid nii kodumaised kui ka külalispoliitikud. Aasta esitulekahjus oli tossu rohkem kui tuld, kuid kohe võtsid sõna nii president Toomas Hendrik Ilves, kui ka peaminister Taavi Rõivas, kes isiklikult sündmuskohale kihutas. Vaevaltjõudsid politseinikud menetlustoiminguid alustada, kui kaitseminister Sven Mikser nentis sotsiaalmeedias, et keskuse süütamine oli vihakuritegu. Häbi ja piinlik oli ka presidendil, kes ootas juhtunu kohta igalt parlamendierakonnalt avalikku ja ametlikku seisukohta. Rõivase kinnitust, et Eesti riik kaitseb kõigi siin elavate inimeste õigusi ja mitte keegi ei peaks end Eestis ebaturvaliselt tundma, meenutati iga järgneva süütamise korral ning imestati, miks peaminister kohale ei sõida. Piiskop Joel Luhametsa arvates ei soovitud kivimaja maha põletada ning poliitikute seisukohavõtud olid ilmselge ülereageerimine. Kes ja miks betoonmaja välisvoodri põlema pani, on tänini välja selgitamata.
Eesti + Läti = armastus
Septembris kinnitas presidendi kantselei, et Toomas Hendrik Ilvese kõrval juba mitmel korral säranud lätlanna Ieva Kupce on Eesti riigipea ammune tuttav. Mõne aja pärast anti ka teada, et kevadel Evelin Ilvesest lahutanud riigipea on 38aastase lätlannaga kihlatud.
Põllumehed ja hobune Toompeal
Septembri keskel kogunesid nördinud põllumehed Toompeale, sümboolselt kaasas 101 traktorit ja üks hobune. Meeleavaldusel tõdeti, et kätte on jõudnud üle aegade kõige raskem kriis. Maamehed kinnitasid, et nende mõõt on lõplikult täis. Vähemalt sõnades polnud nende vastu keegi.
Savisaar linnapea ametist prii
Nädal enne mihklipäeva, rahvusvahelisel ninasarvikute päeval langes kinni lõks, mille kapo oli üles pannud toona veel Tallinna linnapea ametis olnud Edgar Savisaarele ja kuuele väidetavalt talle altkäemaksu andnud ja vahendanud poliitikule ja ärimehele. 30. septembril otsustas kohus, et kõrvaldab linnapea Edgar Savisaare ametist, et ta ei saaks mõjutada tunnistajaid.
Oktoober
Hundisilma lahtiste uste päev ja puhastusriitus
18. oktoobril pidas altkäemaksuskandaali sattunud ja töölt kõrvaldatud Edgar Savisaar oma Hundisilma talus lahtiste uste päeva koos puhastusriitusega. Korraldajate sõnutsi käis seal ligi 5000 huvilist. Nagu mäletame, kutsus Edgar kõiki soovijaid endale külla, et nad tooksid positiivset energiat, mille kapo läbiotsimiste käigus ära viis. Mida nad täpsemalt ära viisid, saame arvatavasti teada järgmisel aastal, kui Tallinna linnapea altkäemaksusüüdistus peaks kohtusse jõudma. Koos positiivse energiaga tõid inimesed nii mõndagi külakostiks: istikuid, endatehtud hoidiseid ja metsaande. Savisaar ei tohiks nüüd tükk aega näpistavat nälga tunda. Kuidas aga istikud mulda said, on omaette küsimus. Ürituse maksis kinni Keskerakond, käies välja 7000 eurot. Selle eest sai kuulata lembelaulikut Sulo, süüa suppi ja mälestuseks kaasa postkaardi, kuhu sai soovi korral küsida võõrustaja autogrammi. Kuni viimase hetkeni saladuses hoitud puhastusriitus seisnes Hundisilma talu õnnistamises Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna Jaani koguduse õpetaja ja Tallinna praostkonna praost Jaan Tammsalu poolt. «Ma kindlasti ei tegele kapovastase tööga,» kinnitas õpetaja. «Ma usun, et neil, kes reklaamisid mu tööd välja maagilise rituaalina ja teiste vägevate sõnadega, võis olla suur pettumus,» kinnitas õpetaja, et Savisaar oskas tema poole pöörduda väga täpselt ja teadlikult, paludes kodu õnnistada.
Uus alkoholipoliitika
Kuu algas teatega sotsiaalministeeriumist, et töös on eelnõu, mis keelaks alkoholimüügi tanklates ja piiraks alkoholi reklaamimist. Napsitamise piiramiseks kavatseb ministeerium seadust karmistada: näiteks kaotades inimesed reklaamidest. Selle asemel kaalutakse näidata üksnes tootega seotud infot. Peale selle lükkuks reklaamide näitamise aeg televisioonis kella 21-lt 22-le.
Kanepisõbrad kogusid allkirju
Oktoobrikuu keskel viis kirjanik Kaur Kender riigikogu esimehele Eiki Nestorile 1131 toetusallkirjaga kanepisõprade petitsiooni «Laske elada». Kender leidis selles, et kanepi keelamine on jabur ning noored jäävad karistussüsteemi hammasrataste vahele, sest nad on lihtsalt uudishimulikud ja tahavad mitmesuguste asjadega katsetada. Aktsiooni käigus selgus kummalisel kombel, et interneti petitsioonileheküljel end ID-kaardi esimese PIN-koodiga registreerides ei annagi inimene allkirja, vaid ainult tuvastab enda isiku. Allkirjaks on PIN-2, aga seda petitsioon.ee leheküljel ei küsita. Kanepisõbrad kogusid allkirjad uuesti. Järgnes arutelu selle üle, kas ja kellele on kanep hea. Leiti, et meil võiks suisa areneda uutmoodi ja ainulaadne põllumajandusvaldkond, millest võiksid kasu lõigata nii kohalikud väiketalunikud kui ka turism. Kuid leidus ka inimesi, kes rääkisid kanepi laastavast mõjust oma lähedastele.
November
Edgar Savisaare triumf Keskerakonna kongressil
Novembri viimasel laupäeval toimunud Keskerakonna kongress osutus peaaegu sama võimsaks ja ajas muutuvaks nagu viie aasta tagune teatri N099 lavastus «Ühtse Eesti suurkogu». Selle vahega, et Keskerakonna kongressile ei pidanud publik pileteid ega hiljem CDsid ostma, vaid sai seda jälgida otseülekandes Tallinna TVst. Kahe suurlavastuse otseseks ühendajaks oli Reformierakonnast juhatuse valimistel häälte võltsimise pärast välja visatud Kristiina Ojuland, kes tõi Keskerakonnale tervitusi Rahva Ühtsuse Erakonnalt, mille nime esimene versioon oligi mäletatavasti Erakond Ühtne Eesti. Aga mõistagi olid Keskerakonna etenduse peategelased Edgar Savisaar ja Kadri Simson. Vaene, üksik, karkudega Mooses, kes oma rahva vangipõlvest tõotatud maale viib ja alatu solvaja, kes pole parteibroilerina suutnud enamat, kui juhtida parlamendifraktsiooni, millest ta ligi neljandiku oskas ära kaotada, viimast pidas Savisaar vajalikuks öelda hulk aega pärast kongressil saavutatud suurepärast valimisvõitu häältega 541:486. Simson lubas kaotusele vaatamata parteis jätkata. Saab näha, kaua ta ise või ta 485 toetajat jaksavad. Kindla mandaadi parteis jätkamiseks said aga sotsiaaldemokraat Hannes Rummi erakirjades nuhkimist õhutanud kurjategijad Priit Toobal ja Lauri Laasi, kelle tarvis muutis kongress erakonna põhikirja nõnda, et kuriteos süüdimõistetuid parteist välja heitma ei pea.
Riigil lendamiseks raha jätkub
7. novembril tegi Estonian Air viimase lennu, sest Euroopa Komisjon oli pikki aastaid kestnud vaagimise tulemusel jõudnud järeldusele, et Eesti riik on firmat võrdse kohtlemise reegleid eirates toetanud umbes 85 miljoni euro ulatuses ja see tuleb koos intressidega riigile tagastada. Eesti riigil oli aega atra seada ja komisjoni otsuse väljakuulutamisele järgnenud päeval tegutses Estonian Airi asemel juba riigilt 40,7 miljoni euro suuruse süsti saanud lennufirma Nordic Aviation Group. Estonian Airi kehtetuks muutunud piletite kompenseerimiseks eraldas riik üle kuue miljoni euro. Aasta lõpul kuulutati välja Estonian Airi pankrot.
Haiglad tõmmaku koomale
Valitsus pani eelarvega sihiks koondada 750 avaliku teenistuse kohta, millega säästetaks aastas 13 miljonit eurot. Tallinna ja Tartu suuremad haiglad, millele anti käsk koondada 165 töötajat, pole nõus, et nende köögi- ja muu abipersonali koondamine vähendab riigiametnike hulka.
Stalnuhhin peab oma auto saama
Riigikogu lükkas 53 häälega tagasi EKRE eelnõu, mis oleks kaotanud saadikute kuluhüvitised, mille eest näiteks juhiloata keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin on eelmise riigikogu koosseisu ajal soetanud soodsalt auto oma pojale ja nüüd liisib seda oma naisele. Selle ilmnemisel tegi riigikogu juhatus väga karmi otsuse, keelates 1033 euro suurusest kuluhüvitisest autoliisingule rohkem kulutada kui 450 eurot kuus.
Detsember
On kuskil pulmapäev, ma nii kuulen
Oma noorpõlve popmuusika kollektsioonplaadi esitlusel 3. detsembril Tallinna kinos Sõprus tantsitas president Toomas Hendrik Ilves lätlanna Ieva Kupcet, kelle kohta presidendi avalike suhete nõunik Toomas Sildam veel augustis foto järgi väidetavalt midagi öelda ei osanud, nõnda kuumalt, et Pärdi sünnipäevakontserdi ajal septembris talle presidendi kantseleist antud ametlik «kauaaegse sõbra» tiitel enam kohane ei olnud. Siiski kulus Delfil kolm päeva, enne kui plaadiesitlusel tehtud fotodelt kihlasõrmust märgati. 7. detsembril kinnitas Kadriorg rõõmsalt, et kihlus toimus novembri keskel, kuid abiellumise aega pole veel määratud ja ega sedagi tea, mis vabariigi aastapäeval saab, sest sinna on veel kaks ja pool kuud. Nüüd teame, et tegelikult pidi pruutpaar selleks ajaks abiellumisavalduse juba kindlasti sisse andnud olema, sest Eesti vabariigis kehtiva perekonnaseisu toimingute seaduse järgi ei sõlmita abielu varem kui ühe kuu möödumisel päevast, kui abiellujad on avalduse esitanud. Kuna pulmapidu peetakse uue aasta 2. jaanuaril, pidi avaldus olema esitatud enne 2. detsembrit. Seega tuleb tunnustada presidendi ja tema kantselei hämamisoskust, mis ei jää alla TV3 telesaate «Abielus esimesest silmapilgust» tegijaile, kes suutsid samuti otseselt valetamata jätta mulje, et juhuslikult kokku pandud paarid kohtuvad ja abielluvadki otse kaamerate ees. Sellele juriidilisele võimatusele vastuseks kinnitasid saate tegijad vaid, et kõik on kooskõlas seadustega. Täpsustamata jäeti detail, et saates abielusid registreerinud inimesel polnud vähimaidki perekonnaseisuametniku õigusi ning Tallinna perekonnaseisuametit kasutati vaid võttepaigana.
Iivi Anna Massol lööb uuesti kaane pealt
Uudis presidendi kihlusest pani märtsis presidendi kantseleist koondatud Iivi Anna Masso veel kord sulge haarama, kirjeldamaks, kuidas Kadriorg ilmselt tema ohvriks tõi, et üks teine suhe enneaegu avalikkusse ei lekiks. Sellest kirjatööst saime ka teada, et Ieva Kupcel on peale 14aastase poja ka peaaegu kaheaastane tütar.
Teadmata kadunuid otsitakse laisalt
Kadunud inimeste otsija Aare Rüütel heidab ette, et politsei ei uuri ega fikseeri inimeste kadumise korral sündmuskohta sama põhjalikult nagu kuritööpaigal. Ometi võib paljude lahenduseta jäänud kadumiste taga olla kuritöö.
