Õhtuleht.ee: Doktorantidest keevitajani – ministrid on haridusteel kõndinud pehmelt öeldes eri radu

21.11.2016Meediakajastus

Uue valitsuse haridustaust on kirju. Mõnigi on õppinud näiteks majandust või õigusteadust, aga Kaia Iva võiks töötada matemaatikaõpetajana. Kõrgharidusdiplomit pole Margus Tsahknal ega Martin Repinskil.

2002. aastal TTÜs majandusteaduste magistrikraadi kaitsnud tulevane peaminister Jüri Ratas jätkas 2007. aastal samas koolis doktorantuuris (avalik haldus). Ta on ka ise õppejõud olnud.

“Aine oli regionaalpoliitika – imestasime veel, kuidas ta jõuab riigikogu töö kõrvalt ka õpetamisega tegeleda,” meenutab tudeng, kuidas mõne aasta eest samas koolis Ratase juhendatavas loengus õppis.

“Ratas viskas nalja ja suhtles palju vabamalt, kui oleme harjunud nägema teda poliitikuna. Samas eks väike poliitiku mainekujundushoiak oli ka juures – viimases loengus jagas šokolaadi ja kommi.”

Ilmselt on töötempo siiski haridustee jaoks liiga tihe, mullu suvel Ratas eksmatrikuleeriti doktoriõppest.

Ratase lähem kamraad Kadri Simson lõpetas 2000. aastal ajalooõpingud Tartu ülikoolis (cum laude), hiljem sai politoloogiamagistriks Londoni University College’is.

2012. aasta lõpus pihtis Simson ajakirjale Naised, et flirdib mõttega minna mõne aasta pärast ajalugu õpetama ühte väikesesse sümpaatsesse maakooli, et mitu kursusekaaslast on seda teinud. Tea, ehk võtab jaanuaris 40. sünnipäeva tähistav Simson selle koolitee siiski ühel päeval ette.

Nii Ratase kui ka Simsoni taust on äärmiselt konservatiivne, võrreldes nende noore kolleegi, peatse maaeluministri Martin Repinskiga (31). Noormees meenutab oma kodulehel, et kasvas üles Kohtla-Järvel viielapselises peres, kus raha nappis.

Just seetõttu soovis ta kiiresti suureks saada ja hakata ise raha teenima. Pärast üheksanda klassi lõpetamist läkski ta Jõhvi ametikooli keevitajaks õppima. Kolm aastat pärast lõpetamist läks ta tööle Saksamaale, kus teenis 2005. aasta kohta igati kopsaka summa: 30 000 krooni kuus.

Koduigatsus tõi ta siiski tagasi Eestisse. Kirjutas äriplaani ja rajas oma kitsekasvatusfarmi. Selle kõrvalt lõpetas ta 2010. aastal ka Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli põllumajanduse erialal.

Repinski haridustaseme kallal on viimastel päevadel aasitud nii kommentaariumites kui ka sotsiaalmeedias, ent ilmselt paljud ei teagi, et ka Margus Tsahknal pole keskkoolitunnistuse kõrval näidata ette ühtegi teist haridustaset.

Ta õppis Tartu ülikooli usuteaduskonnas ja õigusteadkonnas, kuid ei lõpetanud, kuigi jõudis 1999.-2000. aastal täiendada end ka Toronto ülikoolis (rahvusvahelises õiguses).

Anvelt lihvis oskusi FBI juures

Värvikas on kunagise politseiametniku Andres Anvelti taust. 1980ndate lõpul õppis ta miilitsa erikeskkoolis ja 90ndate lõpus ka põgusalt FBI akadeemias USAs Quanticos.

Toona jooksis meediast läbi isegi tõik, et hommikust tervisejooksu tegi ta samadel radadel, kus filmi “Voonakeste vaikimine” esimestes stseenides jooksis Jodie Foster.

Tulevane sotsiaalkaitseminister Kaia Iva aga pidi kooliajal tegema ajutreeningut – ta õppis pedagoogilises instituudis matemaatika ja füüsika õpetajaks. Palju ajutööd käis ka Jevgeni Ossinovski haridustee juurde. Raudteeärimees Oleg Ossinovski poeg läks majandus­ainete asemel Tartu ülikooli õppima hoopis filosoofiat.

Magistrikraadi filosoofias omandas ta hiljem Warwicki ülikoolis Suurbritannias ja politoloogia magistrikraadi Londoni majandus- ja poliitteaduste koolis. Tema parteikaaslane, omal ajal lavakunstikooli lõpetanud Indrek Saar meenub paljudele ilmselt teatrilavalt või hoopis kultussarjast “Õnne 13” Raim Raidverina. Vähemalt ei saa keegi väita, et ta pole kultuurivaldkonnaga sina peal.

Teised ministrid:

Marko Pomerants. Kõrghariduse saanud Tartu ülikoolist, mille lõpetas 1989. aastal geoloogia erialal, 2001. aastal saanud magistrikraadi samas ülikoolis avalikus halduses.

Sven Sester. TTÜ, majandusinseneri diplom infotehnoloogia erialal.

Urmas Reinsalu lõpetanud 1997. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna.

Mailis Reps on õppinud eri koolides näiteks õigus- ning sotsiaalteadusi, magistrikraad on Euroopa avalikes suhetes ning aastast 2001 on ta Uppsala ülikooli doktorant (rahvusvaheline ja Euroopa õigus).

Mihhail Korb. Õppinud TTÜs ärikorraldust, hiljem omandanud samas koolis magistri majanduses. Pooleli on energeetikaõpingud.

Sven Mikser lõpetanud Tartu ülikooli inglise keele ja kirjanduse alal.

Urve Palo lõpetanud Tartu ülikooli majandusteaduskonna 1994. aastal, õppinud ka EBSi rahvusvahelise ärijuhtimise magistrantuuris.

Seitse reformierakondlast lahkub riigikogust kopsaka hüvitisega

“Ega ole siin midagi, tuleb uue reaalsusega harjuda,” ütleb reformierakondlane Rait Maruste. Ta lahkub koos kuue parteikaaslasega riigikogust ja saab kopsaka hüvitise, ent samas jääb ilma suurest kuupalgast.

Valitsuskoalitsiooni lagunemise järel on Reformierakond üle pikkade aastate opositsioonis ja ministritele eesotsas Taavi Rõivasega tuleb parlamendis ruumi teha. Lahkuvad asendusliikmed Vilja Toomast, Andre Sepp, Mati Raidma, Rait Maruste, Imre Sooäär, Kristjan Kõljalg ja Peep Aru.

VAHETUS: Vilja Toomast on üks neist, kes peab vähemasti mõneks ajaks Reformierakonna fraktsiooni ukse enda taga sulgema. Tema asemel hakkab riigikogus tööle Kristen Michal. (Teet Malsroos)Edasistes plaanides jäädakse napisõnaliseks. Näiteks Toomast sõnab, et jätkab ikka poliitikas, aga uued väljakutsed on selgumisel.

Raidma viitab, et pensionipõlveni on veel aega ja ta kaalub, kas jätkata poliitmaailmas või midagi elukutsest lähtuvas valdkonnas – ta oli enne poliitkarjääri aastaid seotud tuletõrjega.

2000.–2006. aastani oli ta ka päästeameti direktor. Kristjan Kõljalg on mõtetega juba tulevases sügises, et pürgida Paide linnapeaks.

Lahkumine tähendab ka kopsakat hüvitist. Kui inimene on riigikogu liige alla aasta, makstakse talle hüvitisena summa, mille suuruseks on riigikogu liikme ametipalk vastavalt tema poolt riigikogu liikmena järjest töötatud ajale, kuid mitte rohkem kui riigikogu liikme kolme kuu ametipalk.

Peep Aru saab hüvitiseks kolme kuu ametipalga. Rait Maruste täpne hüvitise suurus selgub sel päeval, kui ta parlamendist lahkub (ta on olnud seal alla kolme kuu).

Kui poliitik oli riigikogu liige vähemalt aasta, makstakse talle hüvitisena summa, mis on võrdne riigikogu liikme kuue kuu ametipalgaga. Need on Sepp, Toomast, Kõljalg, Raidma ja Sooäär. Kuna kuupalk on 3437 eurot ja 46 senti, teeb see peaaegu 21 000 eurot.

Samas kulub raha nii mõnelegi neist kindlasti marjaks ära, sest kukil on kopsakas laenukoormus. Näiteks Toomasti viimasest majandushuvide deklaratsioonist on näha, et tal on SEBst võetud laen (jääk 168 444 eurot) ning autoliising ligi 39 200 eurot.

Kas ta jätkab mainitud liisingut ka nüüd, kui riigikogulase kuluhüvitis enam käsutuses pole, Toomast eilseks pärastlõunaks ei vastanud.

Näiteks Rait Maruste kavatseb autoliisingust loobuda. Kristjan Kõljalg aga jätkab liisingulepingu maksmist ise. Üleüldse on Kõljalal kolme panga ees laenukohustusi üle 60 000 euro.

Andre Sepa laen ja liising on viimastel andmetel kokku 50 000 eurot. Mati Raidma liisinguleping on veidi üle 10 00 euro ning eluasemelaenu jääk 17 533, 35 eurot (ka hüpoteek 94 269,68 eurot).

Imre Sooäärel on huvide deklaratsioonis märgitud vaid autoliising veidi alla 5000 euro, muid kohustusi tal pankade ees pole. Peep Arul pole liisingut ega laenu.

Uute ministrite varad ja kohustused: kel ohtralt krunte, kel suur laen

Jüri Ratas
peaminister
53 933 eurot, korter ja kinnistu Tallinnas, krundid Hiiu vallas, Honda CRV (2015), Yamaha mootorratas (1999), liisingut ja laenu pole

Kadri Simson
majandus- ja taristuminister

54 009 eurot, korter pealinnas, Škoda Superb (2015), liising 5475 eurot

Mailis Reps
haridus- ja teadusminister,

47 662 eurot, krundid Maardus, Tallinnas ning Saku vallas ja maa­tulundusmaa Märjamaa vallas, Triki Treiler (2006), kaks Suzukit (2008) ning Mitsubishi Pajero (2013), laen 281 000 eurot ning liising 19 000 eurot

Martin Repinski
maaeluminister

OHTRALT PRAKTIKAT: Kui vahel kurdetakse, et poliitikud kipuvad elukaugeks jääma, siis Martin Repinski on vähemasti omas valdkonnas kui kala vees. Kitsekasvatajana teab ta valdkonna murekohtadest palju. (Aldo Luud) 33 666 eurot, ärimaa Illuka vallas, üürib pealinnas kaht korterit,
Audi Q7 (2012), Ford (1991), Ford kaubik (2002) ja Mitsubishi (1997), liising 27 772 eurot

Mihhail Korb
regionaalminister

49 823 eurot, kaasomandis üks kinnisasi ja kaks korteriomandit Tallinnas,
Audi A7 (2012), laenu ega liisingut pole

Jevgeni Ossinovski
töö- ja tervishoiuminister

ei avalikustata, kinnistuid pole, korter Toompeal, BMW X1 (2011), laenu ega
liisingut pole

Sven Mikser
välisminister

55 621 eurot, korteriomand Tallinnas, Volvo XC60 (2011), 22 038 eurot laenu

Indrek Saar
kultuuriminister

59 780 eurot, korterid Rakveres, Kuressaares ning Sõmeru vallas
kolm maatükki Kadrina kandis, sõidukeid pole, kodulaen 201 067 eurot

Andres Anvelt
siseminister

56 234 eurot, kinnisasi Harku vallas, Honda CRV (2015) ja Mercedes
Benz E 200 (2010), laen 47 567 eurot ning hüpoteegiga koormatise leping 116 319 eurole, liising 26 461 eurot

Urve Palo
ettevõtlus- ja majandusarengu minister

88 022 eurot, kinnisasi ja korter Viimsi vallas, Audi Q3 2.0TDI (2015), eluasemelaen, 236 433 ja autoliising 31 140 eurot

Margus Tsahkna
kaitseminister

52 422 eurot, kaasomandis kinnisasi Tallinnas ja kaks korteriomandit Pärnus,
GAZ (1965), ühine eluasemelaen koos abikaasaga 290 741 eurot

Urmas Reinsalu
justiitsminister

54 072 eurot, kinnisasi Tallinnas, sõidukeid pole, laenu ega liisingut pole

Kaia Iva
sotsiaalkaitseminister

ei avalikustata, maatulundusmaa Järvamaal, Volvo sedaan (2012),
Toyota (2005), Mazda (2008), laenu ega liisingut pole

Marko Pomerants
keskkonnaminister

52 592 eurot, elamumaa Rakveres, Madel Respo (2012), laenu ega liisingut pole

Sven Sester
rahandusminister

73 678 eurot, elamumaa Harku vallas ja korter Tallinnas (abikaasaga kahasse), sõidukeid pole, eluasemelaen 62 299 eurot