Õhtuleht.ee: EDETABEL: ministrid, kellele on umbusaldust avaldatud

08.11.2020Meediakajastus

Esmaspäeval avaldati rahandusminister Martin Helmele teist korda kahe kuu jooksul umbusaldust, mistõttu on paslik meelde tuletada, milliseid ministreid on varasemalt umbusaldatud.

Edetabelit juhivad riigiisad ja -emad, kelle pädevus on kahtluse alla pandud suisa kolm korda.

Mart Laarile avaldati umbusaldust siis, kui ta oli peaminister ja aastatel 1993, 1994 ning 2001.
1993 – Umbusaldamine kukkus läbi
1994 – Rublatehing, kus rahareformi käigus kogutud rublad müüdi väidetavalt Tšetšeeniasse, tähendas riigikogus edukat umbusaldushääletust ja kogu valitsus pidi tagasi astuma.
2001 – Rahval oli märkimisväärne vastuseis elektrijaamade ja raudtee erastamisele, mille vastu koguti 163 000 allkirja. Otsuse vastuvõtmise poolt oli 43 riigikogu liiget, vastu oli 51, erapooletuid ei olnud. Umbusaldamine kukkus läbi.
Villu Reiljan läks umbusaldushääletusele keskkonnaministrina aastatel 1995, 1998 ja 2006.
1995 – Riigikontroll leidis, et Reiljani juhtimisajal rikkus Luua metsakool raamatupidamiseeskirju ja ka seadusi. Umbusaldamine kukkus läbi.
1998 – Riigikontroll heitis keskkonnaministeeriumile ette mereinstituudi sihtotstarbelise raha panemist börsile. Reiljani umbusalduse poolt hääletas 32 riigikogu liiget, vastu oli 45 ja erapooletuid 1. Umbusaldamine kukkus läbi.
2006 – Loode-Eesti rannikut tabas tõsine naftareostus, millele pikaldases reageerimises süüdistati Reiljanit. Umbusalduse avaldamist pooldasid riigikogu saalis olnud 39 saadikut, 62 puudus hääletamiselt. Umbusaldamine kukkus läbi.

Kahel korral umbusaldatud ministrid

Teede ja sideminister Toivo Jürgenson kaotas usalduse 2001. aastal

Jaanuar – Umbusaldamist toetas 42 riigikogu liiget ja selle vastu oli 53. Umbusaldamine kukkus läbi.
Märts – Umbusaldamise poolt hääletas 40 riigikogu liiget, vastu oli 48, erapooletuid ei olnud. Umbusaldamine kukkus läbi.
Siim Kallas läks hääletusele rahandusministrina aastatel 1999 ja 2000
1999 – Umbusaldamise põhjuseks toodi rahva seas laialt tuntud 10 miljoni dollari kadumise lugu ja Siim Kallase väidetav roll selles. Umbusaldamise poolt oli 37 riigikogu liiget, vastu oli 51, erapooletuid ei olnud. Minister jäi ametisse.
2000 – Loetud kuude järel tehti Kallase vastu samade põhjustel, mis 1999. aastal, uuesti umbusaldusavaldus. Tulemusega 36 poolt- ja 45 vastuhäält jäi umbusaldus avaldamata.
Rein Langi tabas sama saatus 2009. aastal justiits- ja 2013. aastal kultuuriministrina.
2009 – Umbusaldamise tekitas Langi rutakas otsus kustutada Schengeni riikide mustast nimekirjast Vene riigiduuma liige Sergei Markov. 37 riigikogu saadikut hääletas umbusalduse avaldamise poolt, vastu ei hääletanud keegi ning neli jäi erapooletuks. Umbusaldushääletuse ajal oli saalis 73 saadikut.
2013 – Avalduse esitajate selgituste kohaselt oli umbusalduse aluseks segadus kultuurilehe Sirp ümber. Viidati ajakirjanduses avaldatud materjalidele, mille põhjal oli selgunud, et kultuuriminister Rein Lang, soovides varjata oma puutumust kultuurilehe Sirp toimetuses asetleidnud sündmustega, oli avalikkust korduvalt eksitanud. Umbusaldamist toetas  38 saadikut.
Majandusminister Mihkel Pärnoja pidi end tõestama 2000. ja 2001. aastal
2000 – Umbusaldamist toetas 46 riigikogu liiget, vastu oli 50. Umbusaldamine kukkus läbi.
2001 – 41 riigikogu liikme allkirjaga umbusaldusavalduse poolt hääletas 42 ja vastu 42 riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ka see umbusaldamine kukkus läbi.
Taavi Rõivas koges peaministrina samuti kaht umbusaldusavaldust: 2015. ja 2016. aastal
2015 – Hääletusel oli umbusaldamise poolt 41 ja vastu 59 riigikogu liiget. Erapooletuid ei olnud. Umbusaldamine kukkus läbi. Umbusalduse avaldamise üheks põhjuseks toodi valitsuse maksumuudatuste kobareelnõu, mille sisuks oli kütuseaktsiisi ning majutusasutuste käibemaksu määra tõstmine.
2016 – Häältega 63 poolt ja 28 vastu )sealjuures erapooletuid ei olnud) hääletati peaminister Taavi Rõivas ametist maha.
Mart Helmet on siseminsitrina umbusaldatud kahel korral.
2019. aasta juunikuus tõi Reformierakond umbusaldamise põhjuseks Helme stiili, mille arsenali kuulus teiste solvamine, ähvardamine, alavääristamise, süüdistamine ja valetamine. Umbusaldamine kukkus aga läbi häältega 46:53 läbi. 45 opositsioonisaadikule lisaks hääletas umbusaldamise poolt Viktoria Ladõnskaja-Kubits.
2019. aasta detsembris umbusaldati Helmet uuesti. Seekord oli põhjuseks Soome uue valitsuse ja peaministri Sanna Marini solvamine erakonna raadiosaates. Umbusaldus kukkus läbi. Poolt hääletas 44 ja vastu 42 riigikogulast, 13 saadikut ei hääletanud.
Nagu isa, nii ka poeg – ka Martin Helmet on koos tänasega umbusaldatud kahel korral. Aga seda lausa vähem kui kahe kuu jooksul
23. septembril umbusaldas opositsiooni rahandusministrit, sest nende sõnul oli Helme valetanud ja salatsenud, halvustanud riigikogu, presidenti ja põhiseaduslikke institutsioone ning solvanud ühiskonna eri gruppe. Umbusaldus toimus Louis Freeh palkamise tuules, kellel avastati olevat soojad suhted Vene rahapesuga. Umbusaldamine ei läinud läbi – poolt hääletas 45 Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni saadikut, vastu hääletas 53 saadikut. Hääletamata jätsid kolm Isamaa saadikut: Siim KiislerViktoria Ladõnskaja-Kubits ja Andres Metsoja.
Täna, 9. novembril pidi algselt umbusaldatavana riigikogu pulti astuma hoopis siseminster Mart Helme. Opositsioonil oli pinnuks silmis tema oktoobris tehtud kommentaarid Deutsche Welle intervjuus ning raadiosaates “Räägime asjas” väljendatud seisukohad USA presidendivalimiste kohta. Koroonaviiruse tõttu kaks nädalat edasi lükatud vanema Helme umbusaldust aga ei toimunudki, sest siseminister otsustas hommikul ise ametist lahkuda. Reformierakonnal oli aga plaan varnast võtta – leiti, et vanema Helme tagasiastumine on ainult pool võitu ning piltlikult öeldes lisati umbusaldamise tekstile nimele Mart otsa “-in”, mis ka riigikogule esitati. Tulemust võisid kõik ette näha – umbusaldamine kukkus läbi. Poolt oli 46 saadikut (lisaks Reformierakonna ja sotside saadikutele ka Isamaa erakonna liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits), vastu ei seisnud aga ühtegi parlamendiliiget. Teisisõnu – koalitsioonisaadikud jätsid hääletamata.

Ühel korral umbusaldatud ministrid

Andrus Ansip 2009 peaministrina. Umbusavalduse esitajad heitsid peaministrile ette suutmatust juhtida valitsuse tegevust keerulises majandusolukorras. Umbusaldusavaldus ei leidnud riigikogu enamuse toetust. Hääletusel olid poolt 35 riigikogulast ja vastu 53.
Heiki Arike (siseminister)
Tarmo Loodus (siseminister)
Maret Maripuu (sotsiaalminister)
Jüri Mõis (siseminister)
Välisminister Urmas Paet. 2009. aastal hääletas Paeti umbusaldamise poolt 35 saadikut, vastu ei hääletanud keegi ja erapooletuid oli neli. Paeti umbusaldushääletuse ajal oli saalis 68 riigikogulast.
Siseminister Lagle Parek. 1993. aastal pani opositsioon ministrile süüks piirivalveameti juhi Andrus Ööveli põhjendamatut vallandamist. Ametist Parekit maha ei hääletatud, kuid ta andis siseministri portfelli ära koos kaitseminister Hain Rebasega, kui algas nn Pullapää afäär.
Juhan Parts (majandus- ja kommunikatsiooniminister)
Mailis Reps (haridus- ja teadusminister)
Ain Seppik (siseminister)
Jaanus Tamkivi (keskkonnaminister)
Liina Tõnisson (majandusminister)
Ken-Marti Vaher (siseminister)
Tiit Vähi (peaminister)
Sven Sester (rahandusminister)
Kadri Simson (majandus- ja taristuminister)
Mart Järvik (maaeluminister)