Õhtuleht.ee: Hea politseinikuhärra, olen korralik kodanik, äkki teete väiksema trahvi?! (Karoliina Vasli)

01.11.2015Meediakajastus

Reinsalu: trahvimäärad tõusevad, ent loeb ka inimese taust. Sester aga annab muudatuste pihta tuld.

Kergete rikkumiste eest tehtavate trahvide määrad suurenevad, ent justiitsminister Urmas Reinsalu lohutab – politseinikule jääb inimlikku otsustamisruumi ning trahvi suurus sõltub ­rikkumise raskusest ja rikkuja taustast.

Justiitsministeerium teatas hiljuti kavas kergitada uuest aastast väärteo eest kohaldatava rahatrahvi ühikumäärasid 2,5 korda: seniselt neljalt eurolt kümnele. Arvestades, et maksimaalne karistus on 300 trahviühikut, viiks see kodaniku taskust ühekorraga kuni 3000 eurot. Ehk laias laastus kolm keskmist Eesti kuupalka.

Ettepanekut kritiseerib rahandusminister Sven Sester, kes toob justiitsminister Urmas ­Reinsalule saadetud kirjas välja, et 2,5kordse tõusu tõttu ei pruugi kavandatava trahviühiku suurus olla proportsionaalne, võimaldades väärteo kohtuvälisel menetlejal määrata senisest palju suuremaid karistusi.

“Sellist riivet oleks võimalik välistada juhul, kui seadusandja vaataks juba kõnesoleva eelnõu käigus üle karistusseadustiku sanktsioonisüsteemi ning täpsustaks trahvi määramise reegleid. Vastasel juhul võib tekkida olukord, et mõningatel juhtudel osa väärtegude eest määratud trahvid on oluliselt suuremad kui kuritegude eest määratud rahatrahvid,” leiab Sester.

Trahvile eelistatakse arestikambrit

Ka õiguskantsler Ülle Madise viitab, et väärteokaristuse ja ­kriminaalkaristuse piirid hägustuvad. “Väärteod on oma olemuselt kergemad õiguserikkumised ja ka riigi reaktsioon sellistele rikkumistele peab olema leebem kui kuriteole,” toonitab Madise.

Ta juhib tähelepanu sellelegi, et kohtute töökoormus võib suureneda. Näiteks mitme kohtu esimehed on toonud töökoormuse kasvu põhjusena välja, et järjest enam inimesi soovib asendada rahatrahvi tasumise aresti või üldkasuliku tööga. Madise sõnul on selline tendents tõsiselt muret tekitav. Seetõttu on kahetsusväärne, et eelnõu seletuskirjas puudub statistika asendusaresti kohaldamise kohta ja mõjuhinnang, kuidas eelnõuga kavandatav regulatsioon rahatrahvi asendamise praktikat mõjutab.

Kriitika valguses tekib küsimus, kas ministeerium üldse oma eelnõuga sellisel kujul edasi läheb.

Justiitsminister Reinsalu aga kinnitab Õhtulehele, et õiguskantsleri ja rahandusministri seisukohad lisati kooskõlastustabelile ning ministeerium edastas eelnõu valitsusele. Lähinädalatel tuleb see viimase istungil ka arutlusele.

Aastaid tagasi valimisplakatil “Vali kord!” poseerinud Reinsalu kinnitab endiselt, et trahviühikute määr on plaanitud tõsta tõepoolest kümnele eurole, kuid loodud on samuti mitmeid erisusi. Näiteks alaealisele mõistetava rahatrahvi maksimaalseks suuruseks saab olla pool sanktsiooni ülemmäärast.

“Samuti kaotatakse rahatrahvi minimaalmäär, mis on praegu kolm trahviühikut ehk 12 eurot. Edaspidi on võimalik mõista näiteks ühe trahviühiku suurune trahv ehk 10 eurot. Siinjuures on oluline, et trahvi suuruse mõistmisel on menetlejal alati kaalutlusruumi sõltuvalt rikkumise raskusest ja inimese taustast,” toonitab minister.

Reinsalu ütleb, et pikendatakse ka trahvi tasumise tähtaega, et seda saaks tasuda palgaperioodi jooksul.

Reinsalu kriitikaga ei nõustu

“Liiklusseaduses tõstetakse kiiruseületamise eest ette nähtud hoiatustrahvi ehk liikluskaamera trahvi suurust – seni arvutati hoiatustrahvi nii, et piirkiirust ületatud kilomeetrite arv korrutati kolmega, eelnõu järgi viiega,” valgustab Reinsalu teisi muudatusi.

“Ühistranspordiseaduses aga alandatakse piletita sõidu eest ette nähtud karistusmäära ehk see jääb tulevikuski tänasega sarnasele tasemele. Kui praegu saab piletita sõidu eest mõista maksimaalselt 10 trahviühikut ehk 40 eurot, siis eelnõu kohaselt on see viis trahviühikut ehk 50 eurot.”

Etteheidete peale, et väärtegude eest karistatakse edaspidi karmimaltki kui kriminaalkuritegude eest, kostab Reinsalu, et kuritegude puhul tuleb rahalise karistuse päevamäära arvutamisel lähtuda isiku reaalsest sissetulekust.

“Üksnes siis, kui isikul ei ole sissetulekut või see on liiga väike, võetakse aluseks seadusega sätestatud minimaalpäevamäär, mille suurus on 10 eurot ehk sama suur kui eelnõuga plaanitud väärteotrahvi trahviühik,” näitlikustab ta.

“Seega jäävad kuritegude eest karistused ikka suuremaks kui väärtegude eest.”

Reinsalu toob välja, et väärteo­trahvid on püsinud muutumatuna 14 aastat, samal ajal on inimeste elatustase oluliselt tõusnud ja väärteokaristuse mõju seega aastatega devalveerunud. “Rõhutada tuleb seda, et rikkumise toimepanemine on alati valik – seega on väga lihtne mitte lasta end sellest muudatusest mõjutada – selleks piisab lihtsalt seaduskuulekast käitumisest.”