Õhtuleht.ee: KÕVA LOBITÖÖ! Savisaar pärast Huawei meestega kohtumist: huvitav, miks USA tõendusmaterjale esitamata nii aktiivselt ühe ettevõtte vastu võitleb (Viljar Voog)

12.02.2020Meediakajastus

Kui välisluureamet hoiatab Hiina päritolu tehnoloogialahenduste eest, siis Huawei esindajad muudkui koputavad erinevate Eesti otsustajate ustele. Eesmärk on veenda eestlasi: Huawei tehnoloogia on ohutu ja firma ei sõltu kuidagi Hiina valitsusest.

Hiina on suur, aga tahab saada veel suuremaks. Seda nii territoriaalselt – seda näitavad juba nende ehitatavad tehissaared-sõjaväebaasid vaidlusaluses Lõuna-Hiina meres –, aga ka mõjuvõimult. Nõnda ollakse valmis panustama miljardeid teiste riikide infrastruktuuriprojektidesse, et hiljem „teened“ enda huvides sisse kasseerida.

Et tagasi ei kohkuta millegi ees näitab juba mullune samm Taani valdusesse kuuluvatel Fääri saartel. Kohalikele poliitikutele esitati ultimaatum: kui te tahate oma kalade eksportimiseks uut vabakaubanduslepet, siis Huawei peab rajama teie 5G-võrgustiku.

Kvaliteet nagu Nokial muiste

Just Huawei on olnud Hiina potentsiaalsest tehnoloogilisest mõjuvõimust rääkides maailma meedias enim pildis. Järgmise põlvkonna sidevõrk, mis kasutab pööraselt kiiret 5G tehnoloogiat, peab niikuinii tulema ja Huawei lööb selle arendamisel kõiki konkurente nii hinna kui ka kiirusega. Ideaalses maailmas tuleks neid eelistada sama kindlalt, kui sajandi algul Nokia telefone – kõik muud lahendused on lihtsalt kehvemad.

Me ei ela aga ideaalses maailmas. Kuigi Huawei rõhutab, et nad on väikeaktsionäridele kuuluv erafirma, peavad välismaised eksperdid seda naeruväärseks – kommunistlikus suurriigis viivad kõik niidid varem või hiljem välja kohaliku võimuladvikuni. Selles nähakse ka ohtu: kui Huaweil lubada ehitada aastakümneteks kasutusele jääv taristu, siis kes teab, millel Hiina riik ligi lubatakse.

Riigikogulane Seven Sester tervitamas parteikaaslast ja mainekujundajat Marko Pomerantsi, kes töötab Janek Mäggi firmas Powerhouse. Huawei lobivankrit veab Eestis just eksministrite ettevõte. (Tiit Tamme)

Välisluureameti peadirektor Mikk Marran tutvustas kolmapäeval asutuse iga-aastast raporti, kus on Venemaa kõrval aina kasvava ohuna välja toodud ka Hiina. „Eesti digiriigis on sidevõrgud julgeoleku osa ja välisluureameti ülesanne on ka siin tuua välja just välised ohutegurid. Võimalus, et Hiina Kommunistlik Partei kasutab tehnoloogiaettevõtteid oma huvide läbisurumiseks või luuretegevuseks on reaalne. Sõltuvus Hiina tehnoloogiaettevõtetest on Eesti jaoks potentsiaalne julgeolekuoht,“ rõhutas Marran.

Trump nahutas Johnsonit

Eesti pole oma arvamuses üksinda: möödunud novembris allkirjastas peaminister Jüri Ratas USA välisministri Mike Pompeoga dokumendi, milles lubas keelata Huawei ligipääsu Eesti võrkudele. Mujal maailmas on aga võimalikud ohud pandud kaalukausile tehnoloogiafirma pakutava hinnaga ja pigem osutub kaalukamaks viimane – Ühendkuningriik lubab hiinlased piiratud mahus enda turule (väidetavalt olevat USA president Donald Trump brittide peaministrile Boris Johnsonile teinud selle eest kõva peapesu), sama otsuse suunas liiguvad näiteks Saksamaa ja Prantsusmaa.

Eestiski pole asi päris lukus. Ratas üritas sügisel Huawei ees ukse kinni lüüa valitsuse määrusega, kuid seda põhiseadus ei luba. Uuele katsele minnakse seaduse kujul, mis võeti menetlusse alles sell nädalal. Vahepealset aega on Hiina firma kasutanud kõvaks lobitööks, et Eesti otsustajaid veenda: nad ei tee ega kavatse tulevikuski teha midagi kahtlast.

Huawei üritab kõigutada ka avalikku arvamust: iga nädal potsatab ajakirjanike postkasti pressiteade või paar, mis firma järjekordsetest edusammudest räägivad – eriti jõuliselt asuti rünnakule, kui eksminister Kert Kingo Huawei telefoni omamine avalikkuses karmi kriitikat leidis. Tähtsamad kohtumised toimuvad aga võimukoridorides: kohvitamas käiakse nii riigikogu kui ka valitsuse liikmetega. Neljapäevgi oli Huawei esindajatele järjekordne tihe päev: esmalt kohtuti riigikogus Eesti-Hiina parlamendirühma liikmetega, seejärel justiitsminister Raivo Aegiga.

Kõrged kohtumised võimukoridorides

„Kohtumise initsiaatoriks oli Huawei korporatsioon ning eesmärgiks tutvustada nii ettevõtet ennast, kui ka markeerida murekohti, mis on seotud 5G võrkude ehitamisega. Iseenesest ei ole selles midagi imelikku, kui ettevõtted ja ettevõtlusorganisatsioonid soovivad oma positsioone, ettepanekuid ja põhjendusi esitada,“ selgitas kohtumise tausta Eesti-Hiina parlamendirühma aseesimees Sven Sester (Isamaa). Tema sõnul on üldiselt parem tava siiski kohtuda katuseorganisatsioonide tasemel, sest nii ei seata esipinnale ühe või teise ettevõtte huvisid. „Samas, kuna tänane kohtumine oli riikidevahelise parlamentide sõprusrühma raames, siis konkreetse sihtriigi (Hiina) ettevõttega kohtumine täitis kindlasti eesmärki saada paremini aru äriühingu mõtetest ning vajadusel selgitada Eesti seisukohti.“

Sester kuulub ka majanduskomisjoni, mis 5G eelnõu arutab. „Selle muudatusega võimaldatakse valitsusel kehtestada kasutatava tehnoloogia kooskõlastamise nõue, et tagada seeläbi sidevõrkude kõrge turvalisuse tase. Sisuliselt on eelnõu puhul tegemist protseduuri kehtestamisega. Neid põhimõtteid kohtumisel Huaweiga ka selgitasime.“

„Eks neid huvigruppe käib ju iga päev. See pole midagi erakordset. Nagu kõigiga: eks me kuulame nende seisukoha ära, kuulame vastaspoole seisukoha ära ja jõuame siis otsuseni,“ ei pidanud parlamendirühma liige Erki Savisaar (Keskerakond) riigikogus toimunud kohtumist kuidagi erakordseks.

Mis seisukohtadest jutt käib, kui Huawei osas on hoiatanud nii välisluureamet kui ka Eesti suurim liitlane ookeani tagant? „Ühest küljest on riigikaitselised küsimused ja teisel poolt ettevõtluse küsimused. Me ei ole nii detailselt veel seda arutanud ja täna on vara öelda, milliseks otsus kujuneb. Aga iseenesest on huvitav küsimus, miks USA üldse nii aktiivselt ühe ettevõtte vastu võitleb, ilma et esitaks oma väidetele konkreetseid tõendusmaterjale,“ toob Savisaar välja. „Eks me püüame selles selgusele jõuda.“

Lõpetuseks tasub tagasi tulla Marrani kolmapäevase sõnumi juurde: „Ma tahaksin veelkord rõhutada seda, et meie asutuse ülesanne on tuua just Eesti valitsuse jaoks välja need riskid ja ohutegurid, mida me näeme võimalikus Huawei sisenemises 5G võrgu arendamisesse Eestis.“ Ja need riskid eksisteerivad.

***
Savisaar Hiina eriteenistust ei karda

Välisluureamet hoiatas, et teadlaste, ärimeeste ja riigiametnike kõrval tasub Hiina reisides ettevaatlik olla ka poliitikutel. Kohalike eriteenistuste eesmärk on neid seal tundma õppida, mõjutada ning koostööle värvata. „Kui sihtmärgi värbamine ei õnnestu, siis üritavad Hiina eriteenistused vähemalt tungida tema arvutitesse ja sidevahenditesse, et paigutada sinna pahavara ning varastada informatsiooni,“ manitses välisluureamet.

„Ma usun, et kõik saadikud on saanud neis küsimustes briifingu. Huviorbiiti võib sattuda ükskõik millisesse riiki reisides ja saadikud peavad nende riskidega arvestama,“ sõnas riigikogulane Erki Savisaar. Tema sõnul ei ole muud võimalust, kui Hiinaga suhelda: „Kõigi riikidega tuleb dialoogi hoida. Dialoog on alati parem, kui pea liiva alla peita ja teha nägu, et meil mingeid küsimusi või eriarvamusi pole.“

“Sihtmärgiks” on enamasti poliitik, riigiametnik, ärimees või teadur. (Välisluureamet)

***
HIINA TEHNOLOOGIA VARJATUD OHUD: Kas lühiajaline kokkuhoid kaalub üles pikaajalise sõltuvussuhte

Peatükk välisluureameti 2020. aasta raportist „Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas“.

Üha enam lülitatakse internetti igapäevaseid seadmeid. Ühelt poolt teevad need meie elu mugavamaks. Teiselt poolt koguvad nad tohutus koguses informatsiooni, mis kildudest kokku pannes moodustavad tervikpildi meie huvidest, tugevustest ja nõrkustest. Üllal eesmärgil loodud tehnoloogia muutub aga pahatahtlikes kätes meie turvalisust ohustavaks tööriistaks. Seetõttu tuleb läbi mõelda, kas ja millist informatsiooni jagada tahame ning kas riskid on hajutatud. Seda eriti järjest laiemalt levivate tehnoloogiate puhul nagu targad linnad, 5G, tehisintellekti rakendused jm.

Hiina tehnoloogialahenduste oht on strateegiline ning avaldub pika aja jooksul. Hiina puhul on tegemist Läänest erineva kultuuriruumi ja väärtushinnangute kandjaga, kus valitseb kommunistlik repressiivne võim. Maailmas oma mõjuvõimu suurendamise ühe etapina tekitatakse teistes riikides pika aja jooksul ja samm-sammult sõltuvus Hiinast.

Kõigepealt valmistatakse ette sobiv keskkond: investeeritakse kohalikku infotaristusse, ostetakse osalus ettevõtetes, pakutakse soodsamaid lahendusi jne. Paralleelselt hoiab Hiina madalat profiili ning ei sekku otseselt otsustamisprotsessi. Alles siis, kui Hiina juhtkond näeb otsest vajadust ja kasu oma poliitiliste eesmärkide täitmiseks, hakkab Hiina agressiivsemalt teise riigi otsustusprotseduuri sekkuma. Näiteks 2019. aasta lõpus esitas Hiina Fääri saartele ultimaatumi: vabakaubandusleppe sõlmimiseks peab Fääri saarte 5G arendamiseks sõlmima lepingu tehnoloogiagigant Huaweiga.

Eesti-sugusele digiriigile on sidevõrgud elutähtis taristu, mille puhul peab kaaluma kõiki ohte, mis võivad tuleneda sidevõrkudes kasutatavast tehnoloogiast. Hiinal on väikeriigis kergem sõltuvust tekitada ning hiljem survet avaldada.