Õhtuleht.ee: KUUS MENETLUST, AGA NULL TULEMUST: K-Rauta ja 1a skeemitavad soodushindadega juba aastaid! Miks tarbijakaitse hammas nende peale ei hakka? (Priit Pärnapuu, Aare Kartau, Kristjan Väli)
25.11.2021MeediakajastusMust reede on käes. Kas tõesti kaupmehed langetavad hindu nii, nagu hinnasildid näitavad? Viimase kahe nädala hinnainfo jälgimine näitab, et tarbijate eksitamist leiab suurema vaevata. Taas, nagu mitmel varasemalgi aastal, torkavad silma ühele ja samale Leedu ettevõttele kuuluvad e-poed K-Rauta ja 1a.
Õhtuleht hakkas üle-eelmise nädala lõpus koguma Eesti e-poodide hindu. Juba enne 26. novembrit ehk musta reedet on näha, kuidas hinnad pole need, mis nad peaksid olema. Ehkki valikus oli ka muid poode, läks põhiline tähelepanu Leedu firmale UAB Kesko Senukai Digital. Ettevõte peab nii K-Rauta kui ka 1a e-poodi. Tegu on poodidega, mis juba varasematel aastatel on korduvalt saanud meedias pureda hindadega skeemitamise pärast. Võiks eeldada, et „tehnilised probleemid“, millega varem on eksitavaid hindu selgitatud, on ammu lahendatud. Võiks eeldada, et tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet, mis on teinud samalaadseid hindade jälgimisi, on suutnud ennast kehtestada ja tarbijate eksitamisele lõpu teha.
Paraku selgub, et kauplemine jätkub vanaviisi. Nii näiteks oli 1a e-poe kaubavalikus 75tolline televiisor. 11. novembril oli see müügil hinnaga 1104,99 eurot. Päev hiljem pidi tavaklient sama toote eest välja käima 1499 eurot, kuid sõprade ringi liikmetele pakuti seda hinnaga 1100,40. Tõsi on, et tavakliendist on hind 27 protsenti soodsam, täpselt nii nagu pood näitab, aga päev varasemast hinnast tuleb soodustust napilt 0,4 protsenti. 18. novembril sai läbi sõpradele soodustuse tegemine ning kõigile müüdi toodet algse hinna eest rõõmsalt edasi.
75tollise televiisori hinnamuutused 1a e-poes. 11. novembril oli see müügil hinnaga 1104,99 eurot. Päev hiljem algas sõprade ringi liikmetele kampaania. Tavaklient pidi toote eest välja käima 1499 eurot, kuid sõprade ringi liikmetele pakuti seda hinnaga 1100,40. Sõpradele soodustuse tegemine lõppes 18. novembril ning kõigile müüdi toodet algse hinna ehk 1104,99 euro eest.
Samalaadne hindade tõstmine ja protsendi arvutamine käib ka K-Rauta e-poes. Tikksae terasid müüdi alguses hinnaga 2,99. 17. novembril oli neil sõprade ringi soodushind 2,09. Järgnevatel päevadel müüdi seda kõigile vana hinnaga ühtviisi. 21. novembril tõusis hind 3,89-le. 24. novembril oli sõpradele aga uus soodushind: 2,72. Soodustuse suuruseks näitas K-Rauta 30%.
K-Rauta. Tikksae terasid müüdi alguses hinnaga 2,99. 17. novembril oli neil sõprade ringi soodushind 2,09. Järgnevatel päevadel müüdi seda kõigile vana hinnaga ühtviisi. 21. novembril tõusis hind 3,89-le. 24. novembril oli sõpradele aga uus soodushind: 2,72. Soodustuse suuruseks näitas K-Rauta 30%.
Või näiteks üht kindlat värvi sai osta hinnaga 69,95 eurot. 16. novembril tõusis hind 75,99 peale. Päev hiljem pakuti sama toodet sõprade ringi liikmetele säästuhinnaga 53,19. Tõsi on, et tavakliendist on hind 30 protsenti soodsam, aga paar päeva varasemast hinnast tuleb 24 protsenti.
See pole esimene kord
Hindade jälgimist on varem teinud nii tarbijad, meedia kui ka tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet. Ka varasematest lugudest jäävad silma just leedukad oma kahe e-poega.
Aasta tagasi ütles ettevõtte turundusjuht Ieva Vasiliauskiene, et Kesko Senukai Digital ei manipuleeri hindadega mitte ühelgi moel. „Küll on tõsi asjaolu, et tootehinnad ja eripakkumised ei ole pidevad, sõltudes mitmesugustest erinevatest muutuvatest asjaoludest (näiteks tarbimisharjumustest, toodete kogustest, tootjate muutusest, sisendhindade muutusest jne).“
Selle aasta selgitus on justkui koopia eelmise aasta omast. „Kinnitame, et Kesko Senukai Digital kasutab alati õiglast ja läbipaistvat hinnastust, et pakkuda klientidele atraktiivsete hindadega tooteid tegelike ja mitte tehislike allahindlustega,“ selgitas Kesko Senukai Digital kommertsjuhi asetäitja Paulius Palinauskas. „Erinevate toodete hinnad, sh eripakkumised, on pidevas muutuses, sõltudes mitmetest asjaoludest, sh olukorrast majanduses, toormehindade tõusust, muutustest tootjahindades.“
Paari aastaga kuus menetlust, aga tulemus null
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) kommunikatsiooninõuniku Aap Andreas Rebase sõnul on nad viimase paari aasta jooksul läbi viinud Kesko Senukai Digitali suhtes koguni kuus menetlust. Rebase sõnul on soodushindadega seotud ebaausate kauplemisvõtete kasutamised muutunud järjest laialdasemateks.
Mida amet ette on võtnud? „Seetõttu monitoorib TTJA jooksvalt kõikide Eesti suurimate kauplejate tegevust hinnateabe avaldamisel. Muu hulgas monitoorime kõiki suurimaid ehituskaupu müüvaid jaekauplejaid, sh UAB Kesko Senukai Digitali veebilehti K-rauta.ee ja 1a.ee,“ selgitas Rebane. „Rikkumise kahtluse korral alustab TTJA järelevalvemenetlusi, hindamaks, kas ja millises ulatuses on kauplejad kasutanud ebaausaid kauplemisvõtteid hinnateabe avaldamisel.“
Miks menetlused tulemust ei anna? „Üksikute menetlustega on keeruline skeemitamiste kultuuri murda. Kavatseme uuel aastal sellele põhjalikumalt keskenduda ja kaalume efektiivseimat lähenemist,“ sõnas Rebane.
Probleem laheneb järgmise aasta kevadel?
Tuleva aasta kevadel jõustub Euroopa Liidu direktiiv, mis muudab, kuidas hindadega skeemitamist käsitletakse. Seni on tarbija eksitamine kuulunud eetika valdkonda: saab üksnes näppu vibutada ja jalgadega hääletada. Kuid tuleva aasta kevadest saab vale hinnainfo näitamisest õigusrikkumine, mille eest saab määrata kopsakaid rahatrahve. Direktiiv võimaldab laiaulatuslike rikkumiste korral määrata ettevõttele trahv, mis küünib 4 protsendini ettevõtja aastakäibest. Näiteks K-Rauta ja 1a omanikfirma aastakäive on umbes 30–35 miljonit eurot. Maksimaalne võimalik trahv tähendaks 1,4 miljonit eurot.
Peamine kohustus, mis direktiivi jõustumisega kaasneb, on see, et kauba hinna alandamise teatesse tuleb edaspidi lisada ka varasem hind. Seejuures varasema hinnana tuleb näidata seda, mis oli 30päevase perioodi kõige madalam hind. „Oluline on, et tarbija saab teada nii uue kui varasema hinna, et hinnaeelise olemasolust paremini aru saada,“ ütleb tarbijakaitseseaduse seletuskiri, millega direktiiv võetakse Eesti seadustesse üle. „Direktiivi 98/6/EÜ muudatuse mõtte kohaselt peaks kaup olema nn tavahinnaga pakkumisel vähemalt 30 päeva enne, kui teavitatakse selle hinna alandamisest.“
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete nõunik Laura Laaster ütleb esimese hooga, et kõik on plaanipärane. Ometi on direktiivi ülevõtmine Eesti seadustesse veninud. 28. novembriks pidanuks tarbijakaitseseaduse muudatused olema riigikogus läbinud kolm lugemist, president oleks pidanud need välja kuulutama ja Riigi Teataja avaldama. Tegelikult menetlus riigikogus alles käib, läbitud on ainult esimene lugemine.
Teisel katsel tunnistab ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium venimist. „Põhjus, miks eelnõu venis, oli selles, et selle eelnõuga tuli üle võtta ka rahalised kohustused ja oli arutelukoht, kuidas seda teha – kas tegu on haldustrahvi või väärteoga. See rahaliste kohustuste ülevõtmise arutelu justiitsministeeriumiga venis juriidilistel põhjustel oodatust pikemalt,“ selgitas Laaster.
Riigikogu majanduskomisjoni liige Sven Sester ütles, et arvestades ajagraafikuid jõutakse eelnõu vastuvõtmiseni kas aasta lõpus või hiljemalt uue aasta alguses.”
Samast seletuskirjast leiab ka statistikat muu maailma kohta. Suurbritannia ja Saksamaa uuringud näitavad, kuidas musta reede kampaania on väga suures ulatuses pettus.
Seletuskirjas on välja toodud: „Ühendkuningriigi tarbijaühendus Which? viis 2019. aastal läbi uuringu, milles tuvastati, et musta reede pakkumises olnud populaarsetest toodetest ligi 95% olid sama kaupleja puhul kättesaadavad odavama või sama hinnaga vähemalt üks kord kuue kuu jooksul pärast musta reedet ja 61% toodetest olid odavamad või sama hinnaga vähemalt ühel korral enne musta reedet.“