Õhtuleht.ee: Noored valijad panevad parteid paika: kes on liiga skandaalne ja kes teeks vanaema elu lihtsamaks (Johanna-Kadri Kuusk)

24.02.2019Meediakajastus

Milliseid erakondi noored eelistavad ja milliseid taunivad? Õhtuleht uuris seda Jakob Westholmi gümnaasiumi 17–18aastastelt õppuritelt, kes saavad tänavu esimest korda riigikogu valimistel hääletada või kes jõuavad kohe valimisikka. 

Õhtulehe küsitlusele vastas 53 õpilast, kellest 17 toetaks tänavustel valimistel Reformierakonda. Eelistuses järgmisel kohal oli kuue toetajaga EKRE. Järgnesid viie toetajaga Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja nelja toetajaga erakond Isamaa. Eestimaa Rohelisi toetaks kolm õpilast. Keskerakonnal, Eesti 200-l, Vabaerakonnal ja Elurikkuse Erakonnal oli noorte seas üks toetaja.

Kaheksa noort vastasid, et läheksid valima küll, kui nad teaksid, keda valida. Paljud tunnistasid, et ei ole leidnud ühtegi poliitikut, kes tunduks neile sümpaatne.

Kaheksa inimest vastas, et poliitika neid üldse ei huvita ja sellepärast ei ole nad ennast valimistega üldse kursis hoidnud ega läheks valima isegi siis, kui saaksid.

Küsimuse peale, kas hääletamas käimata jätmine on üldse aktsepteeritav, oli arvamusi seinast seina.

„Vale! Näiteks inimene, kes kurdab kogu aeg, et kõik on valesti, aga siis ise ei lähe valima… see on siis tema enda süü, sest tal on ju võimalik midagi teha,“ kommenteeris üks neiu.

Samas vastas üks neiu selle peale, et kedagi valida lihtsalt selleks, et hääletamislinnuke kirja saada, pole ka õige. „Minu meelest on just siis õige vait olla, kui sul ei ole kedagi, keda sa tahaksid valida,“ sõnas ta.

Kõige populaarsem nimi on Kaja Kallas

Kõikidest noortest teadis 21 nimetada ka kindla poliitiku, kellele nad oma hääle annaksid.

Reformierakondlastest oli kõige populaarsem erakonna tänavune peaministrikandidaat Kaja Kallas, keda valiks viis noort. Järgmine oli Heidy Purga, keda valiks kaks noort. Reformierakondlastest toodi välja veel Ants Leemets ja Taavi Rõivas.

EKREt toetavatest noortest annaksid kaks oma hääle Ants Millerile. Veel toodi välja Martin Helme ja Ruuben Kaalep.

Sotsiaaldemokraatide toetajatest annaks kaks õpilast oma hääle Sven Mikserile ja ühe hääle saaksid Jevgeni Ossinovski ja Riina Sikkut.

Isamaa liikmetest mainiti Sven Sesterit ja Urmas ReinsalutKeskerakondlastest toodi korra nimeliselt välja Kalle Klandorf ja Elurikkuse Erakonnast Riina Soone.

Küsitluse tulemusi uurides tuli välja muster, et põhiliselt oskasid poliitikuid nimetada need noored, kes on juba täisealised ja saavad sellel aastal juba valima minna. Aasta nooremad tunnistasid, et kuna nad ei saa valima minna, siis ei näe nad ka mõtet kandidaatidega tutvumiseks.

Hilisemas aruteluringis küttis erinevate erakondade toetamise teema kirgi. Vaiksest pominast sai kiiresti valju arutlemine kui noored hakkasid põhjendama, miks nad üht või teist erakonda toetavad.

Üks EKREt toetav noormees tõi välja, et hääletab konservatiivide poolt, sest uusi erakondi peab toetama.

„Siis võiksid juba Eesti 200 poolt hääletada,“ hüüdis selle peale noormees, kes hiljem tunnistas, et toetab Isamaad.

„Nad on liiga skandaalsed,“ õigustas end EKRE toetaja.

„Ja EKRE ei ole??“ hõikas neiu, kes ise toetab Reformierakonda.

Enamik poliitikuid ei oska noori kõnetada

Paljud noored tundsid, et poliitikud ei ole valimiskampaaniates üritanud nendega kontakti luua.

Üks tütarlaps tunnistas, et hääletaks ainult sellepärast mõne keskerakondlase poolt, kuna loodab, et seda erakonda toetades muutub tema vanaema elu lihtsamaks. Ta tunnistas, et see erakond ei ole teda isiklikult kuidagi kõnetanud.

Osa tunnistas, et nooremate inimestega suhtlemine on erakonniti erinev ja loomulikult oleneb see teemadest, mida parajasti arutletakse.

Pakuti, et noorte kõnetamiseks võiks poliitikud rääkida rohkem koolisüsteemi parandamisest ja mitte kakskeelse riigigümnaasiumi üle kembeldes, vaid tervest süsteemist rääkides. Samuti pakuti teemana välja huviringide rahastamine või vaesemate perekondade rahaline toetamine.

Kust noored valimiste kohta infot saavad?

Vastanute hulgas oli kõige rohkem neid, kes said valimiste kohta informatsiooni televisioonist või sotsiaalmeediast: mõlemat valikut mainis 36 õpilast. Vastanutest 34 mainisid, et said valimiste kohta infot ka erinevatest veebiväljaannetest. 29 noort sai infot ka välireklaamist. Ajalehtedest sai infot 12, raadiost kuus ja tuttavatelt kaks noort.