Reedel teatas Kaja Kallas parlamendi ees, et vaid Reformierakonna ministritest koosnev valitsus lahkub ametist ja sai volitused uue valitsuse moodustamiseks. Mis toimus aga samal ajal kaamerate taga? Kes soovis koalitsioonilepingule alla kirjutada, kui ajakirjanike kaamerad on juba lahkunud? Mida ütles Helir-Valdor Seeder Isamaa ministrikandidaatide kohta?

Mõned minutid enne kella üheksat annavad riigikogu esisel platsil tooni kaks ruuporitega protestijat. Kõik parlamendihoone ukse poole tatsajad saavad kaela võrdlemisi seosetu sõimuvalingu. Sellest ei pääse isegi ajakirjanikke ning poliitikuid Toompeale sõidutavad taksojuhid. Mihhail Lotmanile heidetakse ette, et ta olevat süüdi kellegi enneaegses surmas.

Esimeste koalitsioonisaadikutena võtavad riigikogu suures saalis kohad sisse Jaak Juske, Üllar Saaremäe ja Hele Everaus. Veidi hiljem saabub ka Ivi Eenmaa, kes jääb mitmeks minutiks juba istungi juhataja toolis istuva tulevase kaitseministri Hanno Pevkuriga juttu rääkima.
Neile, kes veel ei tea, et suvel kohtud puhkavad ja kohtuistungeid ei toimu, annab sellest märku Mailis Repsi saabumine. Sealjuures on ta üks vähestest istungile kohale tulnud keskerakondlastest. Enamik puudujaid pärinevad just tsentristide ridadest.

Kokku on Toompeale vaevunud tulema 75 riigikogu liiget. Neist enamik tulevase koalitsiooni ridadest – puudu on vaid välismaal viibivad Eerik-Niiles Kross, Valdo Randpere ja Urmas Reinsalu. Samas on kohal ka pea kõik EKRE saadikud, kuid mitte erakonna üks käilakujudest Mart Helme.
Silma torkavad ka ilmselgelt igavlevad Jürgen Ligi ja Sven Sester. Staažikad poliitikud räägivad istungi esimestel minutitel – mil tehakse kohalolekukontrolli ja kinnitatakse päevakava – üle vahekäigu teineteisega juttu.

Isamaa naljamehed

Lõpuks saadakse päevakava kinnitamisega siiski hakkama. Enne Kaja Kallast teatab oma ametist lahkumisest ka kaitseministriks liikuv aseesimees Pevkur.
Isamaa peasekretärile Priit Sibulale teeb see suisa nii palju nalja, et ta hüüab üle kogu saali: „Hurraaa!“ Järgneb üleüldine naerupuhang ning irooniline arutelu, mis täpselt Sibulat sedavõrd rõõmustas.
„See oli nüüd rõõm selle üle, et ma ära lähen või? Tänan, härra Sibul! Tänan! Rõõm on kahepoolne,“ muigab Pevkur.

Tavadele vastavalt peab peaminister valitsuse ametist lahkumisest teatama riigikogu ees peetavas kõnes. Kallase kõne vältab ligikaudu kolm sekundit: „Austatud riigikogu! Käesolevaga annan teada, et eile astusin peaministri kohalt tagasi ja koos sellega ka valitsus. Aitäh!“

Päeva parimaid pirne loobivadki Isamaalased. Koalitsioonilepingu allkirjastamisel teatab partei esimees Helir-Valdor Seeder ajakirjanikele, et temale küll Isamaa ministrikandidaadid üllatusena ei tulnud! Heas tujus on ka sotsiaaldemokraatide juht ja tulevane siseminister Lauri Läänemets, kes teatab enesekindlalt, et tema opositsiooni ei karda, vaid ootab suure huviga, kuidas nad oma valvekoera rolli täitma hakkavad.

Esimestena kirjutavadki koalitsioonileppele alla erakondade esimehed. Seejärel juba kõik nende saadikud. Mõni neist ei taha aga pilti jääda. Kui Isamaa pressiesindaja Karl-Sander Kase märgib Viktoria Ladõnskaja-Kubitsale, et allkirja peaks andma ka tema, vastab saadik: „Viimasena lähen, siis kui meedia ära läheb!“
Lõpuks kirjutab Ladõnskaja-Kubits kiirelt kõikidele paberitele alla ning sõnab Reformierakonna PR-mehele Kajar Kasele, et vähemalt seekord kirjutas ta päriselt südamest alla.

Eriti konarlikult läheb aga Kaja Kallasele uue valitsuse moodustamiseks volituste andmine. EKRE saadikud asuvad usinalt Eesti ajakirjandusväljaannetele reklaami tegema, kurtes, et neile pole koalitsioonilepet saadetud ning seda saab lugeda vaid Õhtulehest ja Delfist.
EKRE esindaja Kalle Grünthal võrdleb koalitsioonilepingut suisa Molotov-Ribbentropi paktiga, väites justkui oleks see täielikult salastatud. See viskab kopsu üle maksa sotsiaaldemokraat Indrek Saarel, kes konstateerib, et parlamendisaadikute võimekus seaduseid mõista on erinev.
Peeter Ernits aga arvab, et Jürgen Ligile võiks saali järgi kutsuda hulluarstid. Kummalisel kombel liigitus see protseduuriliseks küsimuseks. Enne kui Kaja Kallas lastakse riigikogu kõnepulti uute volituste küsimiseks vajalikku kõnet pidama, suudab Grünthal 18 minuti jooksul küsida kaheksa „protseduurilist“ küsimust.

Lilledega ja lilledeta

Kuigi eelmine koalitsioon läks pauguga lõhki, kiidab Kallas kõne esimese punktina Keskerakonna valitsusdelegatsiooni: „Kuigi koalitsioon Keskerakonnaga on lõppenud, ei taha ma koostööd nendega viimase pooleteise aasta jooksul halvasti meenutada. Meie koostöö oli suures osas ja eriti valitsuskabinetis hea ja tegus.“
„Meil on palju sõpru ja üks vaenlane. See vaenlane on Venemaa,“ teatab endine-tulevane peaminister resoluutselt. Lisaks leiab Kallas, et Reformierakonna-Isamaa-sotsiaaldemokraatide kolmikliitu võiks tulevikus meenutama jääda mitte koalitsiooni Viljandis sündimine, vaid tõuke andmine eestikeelsele haridusele üleminekuks.

Kui Kallas on oma pika kõne lõpetanud, paneb küsimustelaviini avav EKRE esimees Martin Helme saali kohe muigama: „Hoiatan juba ette, et ma ei hääleta teie poolt.“
Lõpuks grillitakse Kallast pea kaks tundi. Peeter Ernits alustab küsimust peaministrile fraasiga „lugupeetud isevalitseja!“. Grünthal küsib aga nii segase küsimuse, et nõutult jäävad vaatama nii tema parteikaaslased, ajakirjanikud pressirõdul kui ka peaminister. „Teie mõttekonstruktsioone on alati väga huvitav järgida, et kuhu need välja jõuavad,“ muigab Kallas.

Lõpuks hääletab Kallasele uue valitsuse moodustamiseks volituste andmise poolt 52 riigikogu liiget. Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaev ja sotsiaaldemokraatide juht Läänemets on juba enne hääletust lilledega saali saabunud. Esimesena annab kimbu peaministrile üle Võrklaev. Seejärel toob mõnevõrra väiksema kimbu Läänemets. See paneb end mõnevõrra ebamugavalt tundma ka õiteta laua taga istuva Seedri. Peale mõnesekundilist mõttepausi tõuseb Isamaa esimees püsti ning läheb ja surub samuti Kallase kätt. Lilledeta.