Õhtuleht.ee: Sven Sester: soovid on võimalustest ikka suuremad (Juhan Haravee)

28.04.2016Meediakajastus

Rahandusministri sõnul alustati tänavu eelarveläbirääkimisi juba märtsis ja nii saavat see olema ka tulevikus – märtsis peetud, augustis hooleta! Kevaditi sündivad strateegiad ja eelarved on aga ka kindlasti optimistlikumad ja hingekosutavamad, kui need võiksid olla aasta edenedes.

“Selle aasta riigieelarve strateegia menetlus on oma olemuselt teistsugune, võrreldes varasemate aastatega,” alustas Sester eile esitlust.

“Varasematel aastatel on läbirääkimised rahandusministri ja eri valdkondade ministrite vahel toimunud augustis ja jõudnud siis eelarveläbirääkimiste tasemele valitsuskabinetis alles septembris. Sellest aastast alates – ja ma arvan, et nii jääb see ka tulevikus – on läbirääkimisi peetud rahandusministri ja valdkonnaministrite vahel juba märtsis. Ühtlasi vaadati siis üle ka nelja järgmise aasta pikka vaadet. Septembris saame teada, milline on meie sügisene majandusprognoos ja siis saame selgeks lõpliku võimekuse, mis lubab läbi vaadata ka need teemad, mis on sügisesse jäänud – näiteks ministrite ühekordsed lisataotlused.”

Sügisel räägitakse Sven Sesteri sõnul täpsemini läbi ka erinevad riigi kinnisvara ja üldjuhul ka palgapoliitikat kujundavad suuremad otsused.

“Eks soovid on alati suuremad, kui võimalused,” hindas Sester seni korraldatud läbirääkimisi igati konstruktiivseteks.

Sester lubab viieprotsendilist palgakasvu

“Majanduskasv, perede majanduslik kindlustunne, riigi julgeolek ja haldusreform, või isegi täpsemini öeldes riigireform, millest haldusreform on vaid üks teema – need ongi praeguse valitsuse prioriteedid,” alustas Sester nelja järgmise aasta eelarvestrateegia seigapärasemat tutvustust.

Ta märkis, et majanduskasvu prognoosimisel on rahandusministeerium alati konservatiivsuse ehk suurema vaoshoitusega silma paistnud.

Majanduse reaalkasv 2017.–2020. aastani küünib ligikaudu kolme protsendini ja nominaalkasv võib tõusta isegi kuue protsendini aastas, oli Sester optimistlik.

Ta kinnitas, et Eesti majanduskasv saab olema veidi kiirem Euroopa keskmisest. Lubatut tulebki täita kas või hambad ristis – neliaastaku lõpul on ju riigikogu valimised.

Värske eelarvestrateegia kohaselt kasvab perede majanduslik kindlustunne järgmisel neljal aastal märkimisväärselt. Keskmine palk kasvab ümmarguselt viis protsenti aastas ning sellega koos kasvab ka keskmine pension.

Hinnatõus saab strateegia kohaselt olema aeglasem kui palgakasv ehk siis alla kolme protsendi aastas. Stabiilne tööhõive tagatakse Sesteri sõnul 630 000– 635 000 inimesele.

Valitsus on paika pannud ka konkreetsed sammud majandusliku kindlustunde kasvatamiseks. Madala sissetulekuga töötajate tulumaksutagastuse süsteem on juba rakendunud.

Esimesed väljamaksed tehakse juba 2017. aastal, seelleks kulub ümmarguselt 38 miljonit eurot, muutes kuni 500 euro suurused palgad tulumaksuvabaks.

Vähemalt 200 euro suurune lisatoetus vähemalt kolme lapsega perele. Esimese ja teise lapse toetus tõuseb 60 eurole.

Paranevad spordi- ja huvitegevuses osalemise võimalused ja sügava puudega laste vanematele antakse hooldustoetust miljon eurot aastas.

Eelarve viimne õlekõrs – e-sigaretiaktsiis

Kaitsekuludeks jääb kaks protsenti SKTst, millele lisandub liitlaste püsiva kohalolu võimaldamiseks veel 22 miljonit eurot. Idapiiri väljaehitus neelab 70 miljonit eurot.

Tähtsamate riigiprojektidena on eelarvestrateegias mainitud kiirraudteed Rail Baltic. Selle ehituseks on 2020. aastani plaanitud 259 miljonit eurot, millest umbes 181 miljonit on ELi raha.

Kose–Mäo maanteele kulub 170 miljonit ja selle projektimine ja ehitus peaks rahandusministri sõnul algama juba 2018. aastal.

74 miljonit peaks neelama Eesti eesistumine Euroopa Liidus ja Eesti vabariigi 100. sünnipäeva võiks plaanijate hinnangul kahe aasta pärast maha pidada 24 miljoniga.

Põllumajanduskriisi leevendamiseks antakse aga neli lisamiljonit eurot – asi seegi!

Kuigi valitsus kavatseb edaspidigi kokkuhoiulippu kõrgel hoides jätta ära riigiametnike palgatõusu, ei puuduta see sisejulgeoleku-, sotsiaal-ja kultuuritöötajate ning õpetajate palgafondi. See kasvab kaks protsenti.

Et elu tõesti paremaks läheks, nagu strateegia tõotab, peavad ka riigieelarve tulud jõudsasti kosuma.

Sedagi lubavad võimud üsna veendunult. Kui aga prognoositud tulu peakski mingi ootamatu tagasilöök tabama, siis selle pehmendamiseks on valitsus igaks juhuks maksustanud e-sigaretid aktsiisiga.