1 157 691 eurot, mis kohalike valimiste kampaaniate aruannetes kajastuvad, pole kaugeltki kõik, mis reklaamide ja valimisnänni alla magama pandi. Ainuüksi juba paari-kolme suurema erakonna kulu eraldivõetuna ületab eeldatavalt seda summat.

Asi on nimelt selles, et erakondadele on aruannete süsteem märksa armulisem kui valimisliitudele ja üksikkandidaatidele. Neil on kohustus esitada detailne aruanne üksnes kandidaatide isiklike kampaaniate kohta. Kõik need arved, mille eest erakond maksis, aruandes ei kajastu. Ehk kui kandidaat tegi erakonnale annetuse ja erakond organiseeris ning maksis reklaami ja nänni eest, siis aruandes on suur ümmargune null. Samuti ei kajastu kampaaniaaruandes, kellelt ja kui palju toetusraha parteile laekus.

Vaatame näiteks Keskerakonna suurkujusid: Jüri Ratas ja Mihhail Kõlvart. Mõlemad olid reklaamides, plakatitel ja valimisnännil. Ratase nime Keskerakonna aruanne ei sisalda. Kõlvarti kohta ütleb aga aruanne, et ta kulutas 38 917 eurot ehk pool oma Tallinna linnapeana teenitavast aasta palgast. Sellest 13 587 eurot oli 24. novembriks ära makstud ning ülejäänu ootas tasumist. Aktsiaselts Eesti Post sai Kõlvarti käest näiteks 4778 eurot kätte, kuid Facebooki 7472eurone ja Google’i 6878eurone arve ootasid veel maksmist.
Ratase ja Kõlvarti vahe on selles, et ühe eest maksis puhtalt erakond, teine tegi ise veel täiendavat kampaaniat. Erakondade tulud-kulud selguvad kord kvartalis. Tulude poolel on toetajad nimeliselt kirjas, kuid kulude pool on vägagi üldine.

Valimisliitudel seevastu on kohustus aruandes kirja panna nii kandidaatide isiklikud kulud kui ka need arved, mille eest tasus valimisliit.
Täiendavalt segab kaarte asjaolu, et kandidaatide ja valimisliitude erisus on üpris hägune. Kui erakonnad on MTÜd, siis valimisliit pole ei füüsiline ega juriidiline isik. Need tegutsevad seltsingulepingu raamistikus ehk kamp füüsilisi isikuid otsustab ja toimetab ühiselt. Näiteks Nikolai Degtjarenko kandideeris valimisliidu Maardu Hääl – Golos Maardu esinumbrina. Isiklikule kampaaniale kulutas ta null eurot, kuid kõik 20 012 eurot, mis valimisliit kampaania käigus laiaks lõi, tuli Degtjarenko annetusest. Kõikidest valimisliidule antud häältest sai ta 62%.

Järgnevas tabelis on kaks veergu kulutatud rahade kohta. Üks näitab summat, mis kulus kandidaadi isikliku kampaania tegemisel, ning teine näitab summat, millega kandidaat toetas valmisliitu või mõne teise kandidaadi isiklikku kampaaniat. Aruande esitamise reeglistiku iseärasuste tõttu summad, millega kandidaat toetas erakonda, tabelis ei kajastu. Samas olukorrad, kus erakonda esindanud kandidaat toetas mõne teise kandidaadi isiklikku või valimisliidu kampaaniat, kajastuvad. Näiteks keskerakondlasest riigikogulane Kaido Höövelson toetas 1056 euroga valimisliitu Meie Kodu Vinni Vald.

Kõige kulukamad isiklikud kampaaniad olid kolmel keskerakondlasel: Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat ja Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats. Kõik kolm osutusid valituks. Seevastu valimistel põrunutest põletas kõige enam raha Keskerakonna ridades Pirital kandideerinud Miroslav Berezovski. Ta kulutas isiklikuks kampaaniaks 8412 eurot ning 103 häälega valituks ei osutunud.

Vaata tabelist, millised rahad lõid lauda teie kodupaiga kandidaadid!

Kandidaatide isiklikke ja valimisliitude kampaaniaid rahastasid ka isikud, kes ei hääli ei püüdnud. Suurimate toetajate hulgast leiab ridamisi tuntud ärimehi. Eriti helded olid Eesti rikkurid valimisliidu „Katri Raigi nimekiri“ vastu. Meedia- ja ravimiärimees Margus Linnamäe toetas Raigi võitu Narvas 10 000 euroga, Alexela Grupi suuromanik Heiti Hääl 5000 euroga. Infotehnoloogia valdkonnas ridamisi edukaid firmasid loonud Sten Tamkivi ja Ragnar Sass toetasid kumbki 1000 euroga. Varasem kasiino-, nüüdne kinnisvaraärimees Armin Karu toetas isamaalaste Urmas Reinsalu ja Sven Sesteri isiklikke kampaaniaid Tallinnas. Nimekirjast leiab ka Bigbanki omaniku Parvel Pruunsilla, kes 1874 euroga toetas Elva vallas Isamaa nimekirjas esinumbrina kandideerinud Juhani Jaegerit.

Aruannetest jäävad silma ka kolm juriidilistest isikutest annetajat.
Sellist annetust erakonnaseadus ei luba. Annetaja peab ka valimisliidu puhul olema füüsiline isik. Priit Sannik on füüsilisest isikust ettevõtja (FIE). Valimistel ta ei kandideerinud, kuid annetas FIEna valimisliidule Kogukondade Viimsi 2000 eurot.
Näiteks Rõuge vallas kandideeris Martin Pehlak, kes valimisliit Rõuge 200 nimekirjas kogus üheksa häält. Valimisliit kulutas 1250 eurot reklaamtrükistele. Kogu raha tuli EstNord Consults OÜ käest. Firma kuulub Pehlakule, kes seda ka ainuisikuliselt juhib.
Reklaamiagentuuri teenuseid pakkuv 4D PR-lahendused OÜ on märgitud 100 euro annetajaks valimisliidule Sõbralik Keila. Firma omanik ja ainuisikuline juht on Keiu Valge, kes kandideeris ka valimisliidu nimekirjas. Ta kogus 27 häält, kuid valituks ei osutunud.

Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni finantsnõuniku Zoja Masso sõnul pole nad veel jõudnud esitatud aruandeid üksipulgi läbi vaadata. See töö on planeeritud uue aasta algusesse. Juriidiliste isikute annetused tulevad eeldatavalt siis välja ja neid menetletakse.

Kes on jätnud aruande sootuks esitamata?

Aruannete esitamise tähtaeg on kuu aega pärast valimisi ehk tänavu 18. november. Selleks kuupäevaks laekus erakondade rahastamise järelevalve komisjonile 140 aruannet, hiljem on 37 tükki veel juurde tilkunud. Näiteks Keskerakonna oma laekus 24. novembril, Katri Raigi nimekirja oma aga 30. novembril. 28. detsembri seisuga oli aruanne esitamata Eesti Tulevikuerakonnal, valimisliidul Paide – Inimeste linn, valimisliidul Harku Liit ning kaheksal üksikkandidaadil: Ardi Allikmets, Neil Ilves, Pait Kongo, Aleksandr Sahno, Taimo Heinberk, Raivo Ruus, Maria Raja ja Toomas Puurmann.