Tallinki kommunikatsioonijuht Katri Link ütleb, et veel pole selge, mitu töötajat ettevõte koondab. See arv jääb tõenäoliselt 1000 ja 1500 vahele. Viimasel ajal töötab Eestis 3772 Tallinki töötajat, aga me pole ainus maa, mida koondamislaine tabab. Link lausub, et töökorraldus vaadatakse läbi kõigis riikides, kus Tallink tegutseb.
„See ei ole üksi Tallinki küsimus, vaid kogu turismisektori küsimus. Saksamaa pikendas meedet 2021. aasta lõpuni. See näitab, kui tõsine on olukord. Oleme öelnud, et palgameedet oleks Eesti turismisektorile vaja vähemalt järgmise aasta varasuveni,“ ütleb Link.

Eesti hotelliketi Hestia Hotel Group tegevjuht Kaisa Mailend tunnistab, et hotellisektor on juba praegu väga kriitilises olukorras. „Jagan Tallinki sõnumit, et madalseis tuleb äärmiselt raske ja pikk ning sellele ei suuda ettevõtted parimagi tahtmise korral iseseisvalt vastu minna,“ arvab ta.
Mailend ütleb, et ettevõtteil on praegu otsuseid keerulisem teha kui märtsis-aprillis, mil oli kehtestatud eriolukord ja ka väga selged piirangud liikumisele Eestis ja piiride ületamisel. „Tänane piirang on pigem kujunemas iga inimese isiklikust otsusest või temaga seotud ettevõtete poolt antud suunisest, mistõttu on praeguses olukorras prognooside tegemine pea võimatu. Sisuliselt valmistub kogu majutussektor kõigi aegade kõige suuremaks käibelanguseks,“ lausub ta.
Tallinki suurkoondamine ja hotellide sulgemine ei mõjuta ainult ettevõtet ja tema töötajaid, vaid ka koostööpartnereid. Näiteks ettevõtteid, kes toovad kohale toidu ja joogi ning pesevad puhtaks laevadel kasutuses olnud voodilinad.

Riik ei saa kogu aeg abistada

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester (pildil) ütleb, et Tallink on Eesti üks suuremaid tööandjaid, olles seega kahtlemata tähtis strateegiline ettevõte. „See on üks põhjustest, miks valitsus võttis selle aasta esimesel poolel vastu otsuse Tallinki 100miljonilise laenuga toetada. Sellele lisaks oli oluline kevadine töötukassa palgahüvitis, mis aitas säilitada tuhandeid töökohti. Samas tuleb selliste otsuste puhul silmas pidada ka pikaajalisi tagajärgi. Riik ei saa erimeetmetega töökohti lõputult säilitada,“ arvab Sester ja lisab, et igasugune toetus peab olema ajutise loomuga. „Eesti huvides ei ole tekitada ettevõtteid, mis sõltuksid ainult riigipoolsest abist. See toob kaasa õpitud abituse, moonutab konkurentsi ja toob maksumaksjale ainult täiendavaid kulusid. Ühel hetkel peame naasma parempoolse majanduspoliitika põhimõtete juurde, milleks on vaba turg, konkurents ja ettevõtja omavastutus,“ lausub ta.

HOTELLIÄRI TUME TULEVIK: Asjaosalised ütlevad, et hotellisektor on väga kriitilises olukorras.

KRISTJAN VÄLI

JÜRGEN LIGI: Tallinki tagasilöögid on kõige valusamad – turismisektor ei taastu

„Tallink on transpordiühendused, turism ja tööränne. Tema tähtsust ei tohi alahinnata, aga nad on valdkonnas, kus tagasilöök on kõige suurem üldse,“ ütleb endine rahandusminister Jürgen Ligi (pildil). „Valitsusel tuleb ikkagi toetada seda osa majandusest, millel on ellujäämise šanssi.“
Reformierakonna rahvasaadik ütleb, et Tallinki probleemiks on tema käive, mis on kukkunud 95 protsenti ega taastu. „Selliste [koroona]piirangute peale ei julge inimesed rännata, süüa ega hotellides käia,“ selgitab Ligi. „Selge see, et nad peavad ennast restruktureerima.“
Muude riikide tegutsemise põhjal saab öelda, et Tallinki-laadsete ettevõtete riiklik toetamine on tava, mitte erand. „Tuleb ikkagi toetada seda osa majandusest, millel on ellujäämise šanssi. See peab olema koostöös ettevõtetega, kes peavad ennast ümber korraldama. Turismis, toitlustuses ja hotellinduses on see tungiv paratamatus,“ räägib Ligi. „See ei tähenda, et ma ei kiidaks Tallinki toetamist. Üldine kriisihaldus praeguses olukorras peabki olema väga erinev sellest, mis oli 11 aastat tagasi. Siis tuli lihtsalt riigi rahandus päästa ja majandusest õhk välja lasta.“
Riiklike rahasüstide kõrval tuleks Ligi hinnangul hakata rääkima ka sellest, kuidas ettevõtted ise turgudelt vajaliku raha kätte saavad. „Näiteks Saksamaa on pumbanud rohkem kui meie, see on ka meid elus hoidnud. Probleem on aga see, et sakslased peavad ühel hetkel tagasi tõmbuma. Eestis ei ole üldse sellest juttu, et mis on väljumisstrateegiad.“

MARVEL RIIK

MAJANDUSTEADLANE RAUL EAMETS: Tallinki koondamisteade pole üllatus, sügisel tuleb veel selliseid teateid

„Olen seda mitmel pool öelnud juba varem, et tõehetk saabub sügisel, kui töötukassa meetmed ära kaovad,“ ütleb Tartu ülikooli professor Raul Eamets (pildil). „Tallink ei ole viimane, kes taolise avalduse [koondamiste kohta] teeb.“
Eamets arvab, et Tallinki puhul, millest sõltuvad paljud teised Eesti ettevõtted, pole õigeid valikuid, kas ja kuidas peaks valitsus teda turgutama. „Kas ja kui pikalt mingit sektorit toetatakse, on raha ja poliitiliste valikute küsimus. Raha on tegelikult olemas läbi laenude ja Euroopa Liidu,“ räägib majandusteadlane. „Mis puutub valikutesse, siis õigeid valikuid siin ei ole. On poliitiline otsus, et nüüd teeme nii.“
Eamets on koos teiste eksperdigrupi liikmetega esitanud oma ettepanekud valitsusele. „Kas ja mis määral nendega arvestatakse, on tema otsustada,“ lisas ta.

Eksperdikogu tõi augusti lõpus valitsusele edastatud majanduse elavdamise dokumendis välja, et riigi strateegilised eesmärgid pandeemia põhjustatud kriisist väljudes peavad olema töökohtade säilitamine ja uute loomine ning majanduse struktuurimuutuste kiirendamine. Majanduse tugevdamine saab toimuda eeskätt innovatsiooni, digiteerimise ja keskkonnasäästlikkuse kaudu. Dokumendis rõhutati, et lühiajalised meetmed peavad toetama pikaajalisi strateegilisi eesmärke.
Samuti soovitasid eksperdid mitte kompenseerida kriisiolukorras vähenenud riigieelarve tulusid kärbetega, vaid võtta puudujääkide katteks laenu, mis oleks märkimisväärne tugi majandusele. Seejärel tuleb liikuda tagasi Euroopa Liidus kooskõlastatud riigieelarve reeglite juurde. Eksperdikogu hinnangul on tähtis tagada inimeste ja kaupade vaba liikumine, säilitada kriitilise tähtsusega taristu, mille ülalpidamine võib osutuda kriisiajal omanikule liiga kulukaks, ja arvestada majandusmeetmete kujundamisel regionaalarengu vajadustega.

MARVEL RIIK

Tallinki koondamisteade pole ultimaatum , vaid paratamatus

Rahandusminister Martin Helme hinnangul ei saa väita, et Tallink püstitas valitsusele ultimaatumi, mille kohaselt lähinädalatel võib Eestis koondamisteate saada kuni 1500 grupi töötajat, kui just riik turismisektoris uusi toetusmeetmeid ei kehtesta.
„Suhtlus Tallinkiga on olnud jooksev ju kevadest saati – millised on nende murekohad ja perspektiivid. See, et Tallink hakkab koondama, ei tule üllatusena,“ nendib Helme. „Küsimus on selles, et see ettevõte jääb ise ellu ja on valmis näiteks aasta pärast jälle palkama hakkama. /…/ Loomulikult iga koondatava inimese jaoks on see suur isiklik probleem, aga majanduse üldist loogikat vaadates on see kindlasti parem lahendus.“

Kas valitsus tuleb mitte ainult Tallinkile, vaid kogu turismisektorile veel täiendavalt appi, peab selguma järgmise aasta riigieelarve arutelude käigus. Helme: „Tallink andis teada, et kui seda tööturumeedet ei saa pikendada, siis neil ootab mingi kogus koondamisi ees. Ja põhimõtteline hoiak on tänaseks päevaks selge: riik ütleb, et kohanemine on vajalik.“
Eesti riik andis Tallinkile 100 miljonit eurot laenu, mille tagatiseks on firma laevad. Enne raha laenamist oli ühe variandina laual ka võimalus, et Eesti riik hakkab Tallinki aktsionäriks. Kas nüüd, kui strateegiliselt riigile oluline firma on taas probleemide küüsis, võiks seda lähenemist uuesti arutada? Seda riski pole riigil tarvis võtta, tõdes Helme.

VILJAR VOOG

Tallinki hotellid troonivad koondamistabeli tipus

Koroonakriisis on hotellisektoris kollektiivse koondamise tõttu töö kaotanud hetkeseisuga 722 inimest. Neist 138 töötasid Tallinkile kuuluvas TLG Hotell osaühingus.
Enne Tallinki värsket teadet, et nad kavatsevad koondada kõik oma hotellides töötavad 225 inimest, oli töötukassale kollektiivsest koondamisest teada andnud 28 majutusasutust. Erinevate riigipoolsete toetusmeetmetega suutsid neist kuraditosin lõpuks massikoondamisi sootuks vältida.

Koondajate tipus on juba mainitult Tallink. Järgnevad Nordic Hotels 86, Radisson 84, Viru 75, Meriton 67 ja Swissotel 65 kollektiivselt koondatuga.
Kõige rohkem on hotellinduses töö kaotanud kokkasid ja toateenindajaid, järgnevad kõiksugused teised toitlustusega seotud inimesed nagu kelneridteenindajad-baarimehed ja nõudepesijad.