Õhtuleht: Juhtkiri: Kontrollikotta kuldsele asumisele?

06.10.2016Meediakajastus

Euroopa Kontrollikoja Eesti esindaja valimisega oleme jõudnud samasse punkti nagu valimiskogus äpardunud presidendivalimistega: leida tuleb väärikas ja selles ametis kompetentne inimene, ja seda väga lühikese ajaga. Täpselt nagu presidendivalimisedki, on ka esindaja otsingud takerdunud erakondade püüdlustesse upitada oma partei meest.
Kui rahandusminister Sven Sester esitab taas erakonnakaaslase Juhan Partsi kandidatuuri ja see nüüd valitsuse heakskiidu leiab, mõjuvad Partsi seni kategooriliselt välistanud sotsid selgrootutena. Ja kas presidendi erakonnal on üldse õigust loota teise magusa ametikoha mehitamisele? Ükskõik millise parteilase ametisse nimetamise korral tekiks aga küsimus, mis oli partnerite meelemuutuse hind.

Senikaua, kui Euroopa Liidu rahakasutuse üle valvas Eesti poolelt Kersti Kaljulaid, sai valitsus endale otsustusvõimetust lubada. Nüüd aga, kui Kaljulaidist saab president, ei ole otsustamata jätmine enam valik. Ja sobivaid inimesi justkui oleks. Raha lugeda oskajaid ei pea ainult riigikontrollist otsima – ametisse oivaliselt sobinud Kaljulaid juhtis enne kontrollikotta suundumist Iru elektrijaama. Avalik konkurss võiks otsustajate lauale tuua mitme vähemtuntud spetsialisti nime. Peaminister Taavi Rõivas on otsust lubanud lähinädalatel. Plaangi olevat valmis, aga lähemalt rääkida ei saavat.

Poliitikute varjamatu huvi selle tööpakkumise vastu ei tule üllatusena: koos lisatasuga 20 000 euro eest kuus on küllalt neid, kes nõus jalust eest minema. Kuid euroametitesse, täpselt samamoodi nagu riigiettevõtete juhatusse ja nõukogudesse, on vaja inimesi, kes päriselt suudaksid ja tahaksid oma tööd hästi teha, mitte parteilasi, kes otsivad poliitikast pehmet väljapääsu. Küsimus on põhimõtteline: kas kõrget euroametikohta nähakse sinekuurina lojaalsele parteiteenistujale või võimalusena tublil spetsialistil veelgi kaugemale ja kõrgemale jõuda. Ja kumb on tagasi tulles rohkem valmis sealset kogemust Eesti heaks rakendama?