Õhtuleht: “Konkreetset müügihitti ei ole – kõik läheb kaubaks, sest hinnavahe on korralik” (Maarius Suviste)

08.03.2016Meediakajastus

Aktsiisitõusu mõju: alkoturism Lätti kasvab üha jõulisemalt

Kell kümme hommikul seisab endisesse Valka piiripunktihoonesse tehtud Alko 1000 kaupluse ees kümme autot. Kolm neist on Soome numbrimärgiga, ülejäänud Eesti omad. Pagasiruum täis ja minekut!

Kuna üle piiri Lätis saab alkoholi märgatavalt odavamalt kätte, siis paljud seda võimalust ka kasutavad. Valka alkoholipoodi tullakse ka kaugemalt kui piirilinna ümbrus. Isegi Soomes töötavad eestlased, kui kodus käivad.

Ühte Soome numbrimärgiga auto pagasiruumi laovad ostetud tavaari Eesti mehed. “Oleme esimest korda siin. Kangem kraam läheb Soome sõpradele, lahjem jääb koju,” ütleb Soomes töötav lõunaeestlane.

Ostetud kogused on muljetavaldavad: 25 liitrit viina, kastitäis lahjat õllejooki, üks suur viski kah.

“Hinnavahe on oluline,” põhjendavad mehed, miks on Lätis etem alkoholi osta ja seeläbi raha naaberriiki jätta. “Võtame või viieliitrise viinakohvri – hinnavahe on ligi 30 eurot ainuüksi laevahindadega võrreldes.”

Pärast käivad mehed läbi veel veidi eemal asuvast Mego keskuse alkoholipoest ja võtavad sealtki jooke kaasa.

Valka poe juhataja: tore, kui inimesed reisivad

Alko 1000 kauplus Valkas kuulub eestlastele. Poes tehakse laiendustöid, et veel ja veel ruumi juurde tuleks. Kevadel avavad nad sarnase poe ka Iklas.

“Konkreetset müügihitti ei olegi – kõik läheb kaubaks, sest hinnavahe on ju korralik,” ütleb Alko 1000 Läti haru juhataja ­Einar Visnapuu. 99 protsenti klientidest on eestlased, tasapisi tulevat lätlastest ostjaid juurde.

Visnapuu sõnul on kauplus uus atraktiivne koht, magnet, mis sinnakanti kohale meelitab. “Vaata kui tore – inimesed saavad ju reisida,” märgib ta.

Juhataja ütleb, et Eestis veebruaris 15 protsenti tõusnud alkoholiaktsiis ei ole tegelikult veel suures osas mõjutama ­hakanudki.

“Rahvast oli meil siin Läti poes ka enne aktsiisitõusu,” lisab ta. “Eestlane ei ole praegu tegelikult veel näinudki, mis need uued hinnad on. Kõik ju väidavad, et õiget aktsiisitõusu näeb Eestis alles juunis-juulis.”

Visnapuu sõnul ei saa seda pahaks panna, kui eestlased käivad Lätis odavamat alkoholi ostmas ja seeläbi maksud naaberriiki jätavad.

“Ei ole ju sellest keegi rääkinud, kui palju on Eesti teeninud Soome pealt 20 aastaga. Ja kui palju Läti riik nüüd ikka teenib meie pealt? Euroopa Liidu riigid ikka aitavad üksteist. Soome aitab Eestit, meie aitame Lätit. Mis selles halba on? Nüüd ongi meie kord naabrit aidata,” arutleb ta.

Valga poes nüüd vähem müüki

Kuidas on Valga kauplusi mõjutanud see, et Valkas on alkohol odavam? Näiteks Valga Rimi alkoholimüüki on kõvasti mõjutanud asjaolu, et Läti piiril on mitu kauplust, kust saab alkoholi tunduvalt odavamalt.

Valga Rimi juhataja Kersti Kond ütleb, et hiljutise aktsiisitõusu mõju on praegu veel vara kommenteerida – seda saab vaadata alles mõne aja pärast. Valga Rimi alkoholiosakonna sulgemist poekett praegu ei plaani. “On ka meile lojaalseid kliente,” märgib ta.

LÄHEB VÕTMISEKS: Just nii palju ostsid Soomes töötavad eestlased tavaari kaasa. Kange alkohol läheb Soome sõpradele, lahjem jääb koju. (Aldo Luud)
Kuid toome nüüd hinnavõrdluses konkreetse näite. Võtame ühe kodumaise pooleliitrise viina. Valka kaupluses Alko 1000 maksab see 4,44 eurot, Valga Rimis aga 6,59 eurot. Ühe liitrise käraka puhul ulatub hinnavahe suisa 10–12 euro kanti – muidugi nõnda, et meil on palju kallim.

Maximast öeldakse, et viimaste kuude ja lausa aastate müügistatistika näitab, et alkoholitarbimine väheneb pidevalt, ja seda üle Eesti. “Selleks on mitu põhjust, mis osaliselt on seostatavad ka viimaste aastate alkoholiaktsiisimäära suurendamisega.

Müük Valga kaupluses kinnitab üleriigilisi tendentse,” ütleb poeketi kõneisik Katja Ljubobratets. See, et eestlased teevad Lätis sisseoste ka palju odavamas ehituspoes ja lätlased käivad meilt näiteks kohvi ostmas või et diislikütus on naabrite pool märgatavalt soodsam, on hoopis teise loo teema.

Lätis panti ei maksa

Valka Alko 1000 poodi tulnud eestlastest paar räägib, et üht asja tasub meeles pidada – Lätis pandisüsteemi ei ole ehk teisisõnu tagatisraha maksma ei pea. Küll aga müüvad naabrid Eesti pandimärgiga tooteid. Ja kui see Eestis taaraautomaati viia, saab odavama hinnaga ostetud tootelt veel omakorda kümme senti tagasi.

Rahandusminister: me arvestame piiriülese kaubandusega

Rahandusminister Sven Sester (IRL) ütleb, et alkoholipoliitika kujundamisel on valitsuse prioriteet rahva tervis ja selle parandamine.

PIIRIPUNKTIS: Eestlased tegid Alko 1000 kaupluse endisesse Valka piiripunktihoonesse. (Aldo Luud)
“Aktsiisipoliitika puhul pöörame eraldi tähelepanu võimalikule salaturu kasvule ja legaalsele piiriülesele kaubandusele,” selgitab ta.

“Aktsiiside tõstmisel võtame arvesse seda, et see mõjutab ka legaalset piiriülest kaubandust. Rahandusministeerium analüüsib regulaarselt maksulaekumisi, sealhulgas aktsiiside laekumist. Viimase aktsiisitõusu mõju saame hinnata poole aasta andmete põhjal ja tervikliku ülevaate saamiseks kõrvutame alkoholi tarbimise ja müügi statistikat.”