Südaööl vastu 1. juunit kukub tähtaeg, mil kõrgetel avalikel positsioonidel olevad isikud peavad esitama oma huvide deklaratsiooni. Kokku leidis Õhtuleht maksu- ja tolliameti (MTA) e-keskkonnast 1. juuni õhtu seisuga 3515 isiku andmed sissetulekute, kinnisvara, autode, laenude, aga ka laevade ja lennukite kohta. Õhtuleht lappas läbi kõik avalikult saadaval olnud deklaratsioonid ja kandis tabelitesse suurimate sissetulekute ja laenukohustustega poliitikud ja ametnikud.

Lõputu häda

Tegu on deklaratsioonidega, mis olid avalikult nähtavad, aga MTA huvide registriga on juba aastaid üks lõputu häda. Algselt näitas see vaid esitatud deklaratsioone ehk polnud võimalik tuvastada juhtumeid, kus isik oli selle esitamata jätnud. Aasta tagasi, pärast vaidlusi andmekaitse inspektsioonis, hakati näitama kõiki, kellel on kohustus see esitada. Ent täiesti ootamatult ja ametile endalegi üllatuslikult kadusid eelmise aasta mai lõpus avalikust vaatest sajad deklaratsioonid. Tegu oli isikutega, kellel oli küll jätkuvalt kohustus deklaratsioon esitada, aga kes enam vastaval ametikohal ei töötanud. EMTA lubas registri korda teha, 2022. aasta andmed väidetavalt ongi korras, kuid 2023. aasta andmed on jällegi sassis. Ilma nähtava loogikata pole avalikus vaates osa deklaratsioone näha, eeldatav suurusjärk on sadades. Kui järgnevates tabelites kellegi andmeid pole, siis siit veel ei järeldu, et tema deklaratsioon oleks esitamata, tegu võib olla ka EMTA andmete kuvamise veaga avalikus vaates.
Huvide deklaratsioonid on mõeldud korruptsioonivastase meetmena. Kõrge ametnik või poliitik saab kord aastas oma vara ja sissetulekud kirja panna. Eeldatavalt üleskirjutamise käigus läbi mõeldes, kus võiks tekkida huvide konflikt. Tänu teadvustamisele jääb ehk mõni kahtlane samm astumata.
Avalikkusele pakuvad deklaratsioonid detailsemat sissevaadet kui aprilli lõpus rahandusministeeriumi avaldatavad ametnike palganumbrid. Inimesi, kelle kohta andmeid saab, on küll tublisti vähem, aga pelgalt riigitöö eest saadava töötasu kõrval kajastuvad seal kõik sissetulekud, alustades pensionite ja lõpetades dividendidega. Lisaks sissetulekutele näeb kõrgete poliitikute ja ametnike varalist seisu: maad, sõidukid, ettevõtted, väärtpaberid. Kirja tuleb panna nii kodumaal kui võõrsil asuv vara.

Suurimad teenijad ja võlglased

Endistest ja praegustest ministritest teenis eelmisel aastal enim praegune välisminister Margus Tsahkna – 144 298 eurot. 100 000 euro piiri ületasid veel endine haridus- ja teadusminister Liina Kersna, endine välisminister Eva-Maria Liimets, peaminister Kaja Kallas ning endine tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
Suurimad laenud on kukil endisel välisministril Eva-Maria Liimetsal, 472 652 eurot kodulaene. Praegustest ministritest on suurimad kohustused terviseministril Riina Sikkutil: 336 997 euro jagu kodulaenu. Ainus, kes on ise laenu andnud, on peaminister Kaja Kallas. Põhiosa, 350 000 eurot, on läinud abikaasa firmale Novaria Consult. Millega ettevõte täpselt tegeleb, on raske öelda, sest viimane majandusaasta aruanne käib 2019. aasta kohta, kuid ettevõttele kuulub pea veerand kaubaveoga tegelevast Stark Logistics AS-ist.
Riigikogu liikmetest deklareeris kõige suurema sissetuleku keskerakondlane, varasem Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats: 194 535 eurot. 100 000 euro piiri ületas 17 riigikogu liiget, neist 11 on praegused. Viimaselt kohalt leiab EKRE esindaja Evelin Poolametsa, kelle eelmise aasta sissetulek oli 8065 eurot.
Suurim võlakoorem on kukil endisel suusaässal Kristina Šmigun-Vähil, 666 594 eurot. Tegu on põhiosas LHV pangast saadud kodulaenuga. Erakordselt suured kohustused, 576 932 eurot, on ka Mario Kadastikul. Suurem osa eluasemelaen, kuid pea 271 000 eurot on Kadastikule kuuluva sõiduautode rendiga tegeleva firma laenukäendus.

Laen enda ettevõttele

Suurima summa on välja laenanud endine riigikogu liige Sven Sester: 985 000 eurot. Selgituse kohaselt on tegu tema enda ettevõtte laenulimiidi lepinguga ehk tegu on summaga, mis ettevõte võib maksimaalselt Sesterilt laenata.
Kohalike omavalitsuste juhtidest deklareeris kõige suurema sissetuleku Haljala vallavanem Anti Puusepp: 337 926 eurot. Puusepp on edukas ettevõtja, talle kuulub Palmse mehaanikakoda, mis toodab põllu- ja metsamasinaid. Ettevõtte müügitulu on enam kui 33 miljonit eurot.
Neli volikogu liiget deklareeris, et neil oli eelmisel aastal nulleurone sissetulek. Saarde vallavolikogu liige Peep Paimre deklareeris oma sissetulekuks miinus 130 000 eurot.
Nende 3515 isiku seas, kes 1. juuniks deklaratsiooni esitasid, oli suurima sissetulekuga metsaärimees Mati Polli: pea 2,4 miljonit eurot. Tema pidi deklaratsiooni esitama kui nimetamiskomisjoni liige. Maagilise miljoni piiri ületas ka Eesti Energia nõukogu endine liige Taavi Tamkivi ja Otepää vallavolikogu liige Kuldar Veere.