Õhtuleht: Ministrid oma tugipersonalist ei loobu, aga haiglad peavad sanitaride ja koristajateta hakkama saama?

14.12.2015Meediakajastus

Kärpetuhinas valitsus on soovitanud haiglatel tugipersonali koondada – näiteks koristajad, kokad või remonditöölised. Kuid ehk alustaks säästmist hoopis ministrite enda paljude tugiisikute ehk poliitnõunike ja teiste abistajate koondamisest?

Valitsus plaanib riigireformi, eri haldusalades tuleb kokkuhoiuks lahti lasta inimesi. Tõsisemalt puudutab kärpekirves haiglaid. Tartu ülikooli kliinikumi puhul on räägitud järgmisel aastal 85 töökoha ja Põhja-Eesti regionaalhaigla puhul 80 töökoha koondamisest.

Kui riigil on raha vähe ja on vaja puhastuskuur läbi viia, siis miks mitte kõigepealt ette võtta hoopis ministrid, kel on kokku nii palju iga päev külg külje kõrval olevaid nõunikke ja muid asjapulki, et järg kaob juba käest.

Võtame näiteks sotsiaalministeeriumi. Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahknal (IRL) on kolm ihunõunikku. Majanaabril ehk tervise- ja tööministril Jevgeni Ossinovskil on kaks nõuandjat.

Riigihalduse ministril Arto Aasal (Reformierakond) on kaks inimest toeks. Majanaaber ehk rahandusminister Sven Sester (IRL) vajab iga päev enda kõrvale kolme nõustajat.

Teistel ministritel on samas suurusjärgus personaalseid poliitnõustajaid, muudest tugiteenuse pakkujatest kõnelemata. Kuid peaminister Taavi Rõivasel (Reformierakond) on kaheksa ihunõunikku ja referent, peaministri büroo juhatajast rääkimata.

Kas minister saab tugiisikuta hakkama?

Teema sai alguse ühest sotsiaalmeedia postitusest. Sellest kirjutas Toomas Mattson, kes Facebookis on eraisikuna, kuid tööelus riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja.

“Valitsus soovitab, et ah, koondage muudkui tugipersonali, mis te õiendate vastu. Meenutaksin, et sõnad võivad teinekord väljendada üsna täpselt asja sisu – tugipersonal toetab ühte või teist funktsiooni, olles nendega lahutamatult seotud,” kirjutab Mattson.

“Kui kujutada ette midagi, mis seisab tugede najal püsti, siis juhul, kui need toed ära võtta, kukub see asi ümber, mida need toed püsti hoidsid.”

Mattson ütleb, et sama võrdlus sobib tegelikkuses ka riigisüsteemi puhul.

“Ministrid võiks siis alustada kõigepealt enda life-support (elutagamise) süsteemidest ehk milleks neile hulk poliitnõunikke, juhtmeid ja muid tegelasi? Saagu ilma tugipersonalita hakkama. Kirjutagu oma kirjad ise, otsigu ise kõikvõimalikku infot, leppigu ise oma kohtumised kokku jne. Ebareaalne ju.

Riigikogu pole aastaid ja aastaid suutnud isegi mõnd sarnast ja alakoormatud komisjoni kokku liita, sest on vaja komisjoni esimeeste ja aseesimeeste kohti jagada ning kõrgemaid palkasid hoida (pluss staatuse märgiks parkimiskoht riigikogu hoovis), kuhu oleks võimalik igasugu tegelasi paigutada.

Tegelikkus on ju see, et kõikvõimalikku tuge oleks otsustajatel ja muudel aladel tegutsejatel hoopis rohkem vaja. Seega ei maksaks nende inimeste suhtes, keda liigitatakse tugipersonali alla, olla ülbe ja kohelda neid nagu mingeid teise sordi inimesi, nagu nad ilmselt poliithärrasrahva silmis tunduvad olema,” kirjutab Toomas Mattson.

Kuidas riigikantseleis lood on?

Ja tuleme nüüd tagasi ministrite enda tugipersonali personaalküsimuse juurde. Kas-küsimusele konkreetset vastust ei tulnud: jah või ei. Üldiste vastuste taustal võib välja lugeda, nagu arvata oligi, et valitsusliikmed üldise kokkuhoiu eesmärgil oma abistajatest ei loobu. Järelikult: tuge on hädasti vaja.

Valitsuse meedianõunik Ave Tampere ütleb, et riigikantselei alustas reformidega 2008. aastal ning võrreldes selle ajaga on riigikantselei töötajate arv vähenenud 177 töötajalt 102 inimesele. Sellele lisanduvad 18 inimest seoses Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumisega ja Eesti vabariigi 100. aastapäeva tähistamisega seotud ajutised töötajad. Sel aastal vähenes valitsuse kommunikatsioonibüroo, kes tegeleb peaministri toetamisega kommunikatsioonis, töötajate arv kahe inimese võrra.

Rahandusministeeriumi kõneisik Kristina Haavala selgitab kõigepealt, miks on koondamisi vaja. Tööealine elanikkond väheneb ja samas on erasektoris töökäsi puudu. Riigipalgalisi on aga Eestis 119 000.

“Tugipersonali koondamine ei tähenda, et loobuma peaks teenuse pakkumisest, vaid vaatama, kuidas oleks võimalik seda teha efektiivsemalt, näiteks kõiki tehnoloogilisi võimalusi ja erasektorit kaasates. Vähendamine ei tohiks keskenduda konkreetsele ametikohale, vaid olema sisuliste reformide tulemus,” räägib ta.

“Keskmiselt tuleb haldusalades kokku tõmmata 1,3 protsenti ja see tegevus on ministeeriumide valitsemisalas parajasti pooleli. Ka rahandusministeeriumi haldusalas on plaanis töötajate arvu vähendamine, näiteks MTA on juba teatanud oma koondamistest, mida saab teha tänu töö efektiivsemaks muutmisele.”

Kuid mis puudutab ministreid, siis: “Riigihalduse minister ja rahandusminister jagavad kõiki tugiteenuseid, sealhulgas näiteks abi ja autojuhti.”

Eile arutas tervishoiuasutuste kärpekavasid ka riigikogu sotsiaalkomisjon.

Mis on haiglale soodsam: ise toitlustada või teenust osta?

Kas TÜ kliinikum ei ole mõelnud hakata mõnd teenust sisse ostma, et nõndaviisi üritada kokku hoida? Näiteks anda patsientide toitlustamine kellegi teise ülesandeks.

Kliinikumi kõneisik Kristi Tael selgitab, et tervishoiuteenused on käibemaksuvabad ning sellest tulenevalt ei saa kliinikum kasutada käibemaksu otsearvestusmeetodit, see tähendab: ei saa käibemaksu tagasi küsida.

“See omakorda tähendab, et sisseostetavad teenused on haiglale käibemaksu võrra kallimad,” ütleb ta.

Tael jätkab: “Oleme alates kliinikumi loomisest oma tööd analüüsinud ja sellest johtuvalt ümber korraldanud. On teenuseid, mida ostame sisse – näiteks porivaipade puhastamine, pesu pesemine. Kuid on ka teenuseid, mille osutamine on meie hinnangul ja analüüsil ise tehes kvaliteetsem ja soodsam – näiteks toitlustusteenus. Ühe patsiendi toiduraha on ette nähtud 6,51 eurot – selle hinna sees on toiduainete maksumus, toidu valmistamine ja jagamine. Tavadieedil patsiendile antakse päevas kolm toidukorda.

Haigusest sõltuvalt valmistab meie köök palju dieete (kuni 22), näiteks kiudainerikas dieet, kuumtöödeldud steriilne dieettoit luuüditransplantatsiooni patsientidele, valguvaene dieet, valgurikas dieet. Tavatoiduportse tehakse päevas ca 800, ülejäänud on eridieedid, mõnda vaid üks-kaks portsu päevas.”

Tartu ülikooli kliinikumis on töötab ligi 600 sanitari, koristajat, tehnikut

Tartu Ülikooli kliinikum hakkas koondamisnõudele vastu: nad vastasid sotsiaalministeeriumile kategooriliselt ei – personali kärpekava ei tule kõne alla!

Kliinikumis on nii, et tugipersonali on 580 ametikohal 594 inimest: juhtidest ja kõrgharidusega erialaspetsialistidest lihttöölisteni (majandus-, tehnika-, informaatika-, klienditeenindus-, finants-, toitlustustöötajad).

Näiteks: meditsiinitehnika insener, abiline, majandusjuhataja, programmeerija, puhastaja, raamatupidaja, riidehoidja, remonditööline, riigihangete spetsialist, sanitaartehnika lukksepp, sekretär, sotsiaaltöötaja, autojuht, teenindaja, kokk, elektrik, gaasitehnik, köögitööline, ventilatsioonitehnik jne.

Meditsiiniline personal on vahetult patsienti teenindav – arstid, arst-õppejõud, arst-residendid, õed, laborandid, ämmaemandad, hooldajad, põetajad, hooldusõed, aga ka kõigi nende juhid.

“Tugiteenistustes on töötajad, keda oleme ise koolitanud. Mitme eriala spetsialiste tuleb Eestis tikutulega taga otsida. Ei ole saladus, et Eestis on arstide-õdede nappus,” ütleb kliinikumi kõneisik Kristi Tael .

“Kliinikum on tööd aastate vältel nii korraldanud, et anda lihtsamat ettevalmistust nõudvad tööd näiteks sekretäridele ja sellega säästa kõrgelt kvalifitseeritud meditsiinipersonali aega.”

Just eelmisel reedel avas kliinikum Euroopa Liidu regionaalarengu fondi toel rajatud kolm uut kõrgtasemel aktiivravi kompleksi. Uued ravikorpused tõstavad koos hiljuti avatud õendus-hooldusmajaga kliinikumi ravivoodite arvu üle 100 võrra, lisandub veel 75 päevaravivoodit.