Õhtuleht: Riigi uus suurfirma: kas soojad kohad Reformierakonna sõpradele või siiras katse nõukogud erapooletuks muuta? (Karoliina Vasli)

13.07.2016Meediakajastus

Riigi transpordifirmasid hakkab ilmselt juhtima valdusettevõtte, mille nõukogu määrab minister Kristen Michal . Kas sellel on poliitiline hõng juures? Ministeerium eitab seda, ent näiteks vabaerakondlane Artur Talvik arvab, et pigem valitakse etteotsa inimesed, kes ka poliitiliselt sobivad. Reformierakonna uus idee on tekitanud valitsuseski pingeid.

Kujutame perekonda, kus üksik­ema käib tööl ega jõua lastel silma peal hoida. Palgapäeval annab aga neile ohtralt taskuraha ega jõua alati jälgidagi, mis sellest edasi saab. Ühel päeval tuleb aga jahmatav teade, et ühele jõmpsikale ei piisanud ema käest saadud rahast, vaid ta läks seda mujaltki näppama. Ema otsustab palgata lapsehoidja. Pisut kulukas küll, aga hoiab suurema kahju ära, mida isepäised lapsed teeksid.

Umbes sarnaselt võib kirjeldada ka seda, mis toimub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ja selle käe all olevates riigiettevõtetes. Marakratiks osutus AS Tallinna Sadam, mille juhid nuumasid juba aastaid osavalt oma rahakotti. Nüüd kavatseb ministeerium rajada nii-öelda vahelüli ehk palgata lapsehoidja – riigi osalusi konsolideeriva valdusettevõtte, mille käe all on tütarettevõtted AS Tallinna Sadam, AS Tallinna Lennujaam, raudtee valdusettevõte (jaguneb AS EVR Infraks ja AS EVR Cargoks), AS Saarte Liinid ning TS Laevade AS.

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal toonitab, et uus kord aitab liigse politiseerumise vastu, sest eraldatakse poliitiline ehk emaettevõtte nõukogu ja äri ehk tütarettevõtete nõukogude juhtimine. Sama kinnitab ka MKMi majandusarengu osakonna analüütik Regina Raukas, kelle sõnul määrab valdusettevõte tütarettevõtete nõukogusse ikka eksperdid. “Kui vaatame täna, siis enamiku riigi osalusega ettevõtete nõukogudes on poliitikuid, tulevikus enam mitte.”

Küll aga võib poliitikuid olla kõrges organis ehk valdusettevõtte nõukogus, kes siis hiljem valib tütarettevõtete nõukogud. “Valdusettevõtte nõukogu määrab majandusminister, konsulteerides valitsuspartneritega. Nõukogusse kuulub seitse liiget ning nende ametiajaks on soovituslikult neli kuni viis aastat,” märgib Raukas ja lisab, et seal peaksid olema esindatud näiteks inimesed, kellel on börsiettevõtte või kontserni tipptasemel juhtimiskogemus või rahvusvahelise äritegevuse kogemus. Samas peaks seal kindlasti olema keegi, kes on töötanud valitavas ametis (näiteks olnud valitsuses). Kas poliitiline taust pole takistuseks? “Ei saa välistada, et valdusettevõtte nõukogusse tuleb inimesi, kel on erakondlik kuuluvus. Aga esmane nõue on ikkagi kompetents. Ka praegu ei kuulu reeglina riigi osalusega ettevõtete juhtkonda erakondade liikmeid (paari erandiga). Samas ei saa seda keelata, enese maailmavaateline määratlemine on põhiseadusega lubatud.”

Vabaerakondlane Artur Talvik hindab, et sissejuurdunud metoodikat üleöö ei muuda. “Võid teha konsolideeritud ettevõtte, aga kelle sa sinna nõukogusse või juhtkonda mehitad, see kipub ikka poliitiliseks jääma,” nendib ta. “Pigem valitakse sinna inimesi, kes on ühe või teise erakonna sõbrad.”

Mida saab riigikogu selle vastu teha? “Kontrollida täitevvõimu tegevust ettevõtte juhtimisel ja nõuda võimalikult suurt avatust,” räägib ta ja viitab sellele, et vähemasti on MKMil plaanis viia sisekontroll valdusettevõttest välja (näiteks ASi Tallinna Sadama puhul istusid need inimesed samal korrusel, kui juhatus). Küll aga ei leia ta, et kõik firmad peaks ühte patta panema, tuues näiteks kas või ASi EVR Cargo ja ASi Eesti Raudtee – üks tegeleb ikkagi infrastruktuuriga ja teine kaubaveoga.

Valdusettevõtte hinnangulised majandamiskulud oleksid aastas 730 000–860 000 eurot. Valdusettevõtte nõukogu palgafond (sõltuvalt liikmete arvust) on aastas 116 000–159 000 eurot. Kui võtta maksimaalne summa ja jagada see seitsme liikmega, teeks see 22 714 eurot aastas liikme kohta. Arvestades maha palgakulud tööandjale ehk riigile, teeks see 16 976 eurot brutos aasta peale (netos saaks kuus kätte 1125 eurot). Majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekuid valdusfirma suhtes arutatakse valitsuse istungil uuesti augustis.

Kas Martin Kukk saab sooja ametikoha?

Riigikogu koridorides sosistatakse, et Martin Kukk lahkus Reformierakonnast ja riigikogust just seetõttu, et ta hakkab tulevase valdusfirma juures tööle või seda suisa juhtima. Üks opositsioonisaadik ütles Õhtulehele, et see käik tundub loogiline, sest Kukk on ka minister Kristen Michali hea sõber ja asus pärast teda ametisse partei peasekretärina. “Ei, kindlasti mitte,” kostab Kukk, et teda ei seo ei praegu ega tulevikuski valdusfirmaga midagi.

Sester: IRLil erinev nägemus

Rahandusminister Sven Sester leidis, et riigi äriühingute nõukogud peaks nimetama hoopis eraldi nimetamiskomitee (sinna kuuluksid ennekõike erasektori tippjuhid). “Mis puudutab tulevasi nimetatavaid nõukogu ja juhatuse liikmeid, siis ei tähenda poliitikuamet või poliitikahuviliseks olemine automaatselt seda, et valdkondlikud teadmised kaovad,” märgib ta. “Küll aga on mul selge arusaam riigikogu liikmete suhtes, kes ei peaks nõukogudesse kuuluma, sest siin on tegemist õiguslike konfliktidega. Ja selles on IRLil Reformierakonnast erinev nägemus, kes ei näe probleemi riigikogu liikmete kuulumisel riigi äriettevõtete nõukogudesse.”

Sotsid punnivad vastu

Sotsid leiavad, et eri profiilidega ettevõtete ühe katuse alla koondamine ei too midagi head. “Me ei näe küll hetkel ühtegi põhjust, miks me peaksime transpordiettevõtetele tekitama ühe juhtimiskihi juurde. Ühelt poolt maksab see raha, teisalt on risk, et juhtimisstruktuur hägustub ja pimedaid nurki tekib juurde,” selgitas sotsiaaldemokraatide esimees ja valitsuse liige Jevgeni Ossinovski ERRile.