Õhtuleht: Sven Sester pere uuest kutsikast: koerte vaatamine toob rõõmu igasse päeva

15.04.2020Meediakajastus

Riigikogu liige Sven Sester (pildil) on koos abikaasa Kairiga alati arvanud, et peres võiks võimaluse korral mõni loom olla.
„Selliselt oleme mõlemad lastena üles kasvanud ja samamoodi soovisime ka oma lastes loomade hoolitsemisega seotud tähelepanu kasvatada. See kõik tuleb lemmikute hellusest kümnekordselt tagasi,“ sõnab perepea.

Aastaid tagasi välisreisil olles panid Sven ja tema abikaasa tähele, kuidas paljud koeraomanikud jalutasid mitme sama tõugu koeraga, ja neile hakkas see mõte meeldima. „Näha oli, et koertel on omavahel tore ning mängu ja lusti jätkus tundideks.“ Sesterite peres elas tollal pisike Yorkshire’i terjer Fiona, kelle kõrvale erinevatel põhjustel teist lemmikut ei võetud.
Uuele koerale mõeldes sündis aga kohe kindel plaan tuua ühest pesakonnast kaks kutsikat korraga. Sveni sõnul soovitas koertearetaja Linda Jürgens esmalt siiski ühe kutsika üles kasvatada ja alles seejärel vaadata, kas on soov ka järgmine võtta. „Kui mitme looma üheaegse pidamise kogemus puudub, võib omanik kutsika üles kasvatada mitte inimese, vaid hoopis koera koeraks,“ ütleb poliitik. Nõnda viidi otsus ellu sammhaaval ja esimese kääbusspitsi kutsika saabudes panid Sesterid end kohe järgmise pesakonna järjekorda.

Vastne perelemmik oma nimele veel reageerida ei oska, räägib Sven. Passis on tal kirjas Moon of the Mind, kodus kutsutakse teda lihtsalt Mooniks, kuigi lapsed jõudsid ta juba Mukiks ristida. Pärit on mõlemad koerad Pärnu Heidelindsi kennelist. „Kutsikas on olnud meie juures alles mõned päevad ja läheb iga päevaga julgemaks. Tundub, et kohaneb päris kiiresti,“ sõnab Sven.
Oma osa lemmiku kiirel kohanemisel mängib kindlasti teine koer. „See, kuidas nad koos müravad ja ringi jooksevad, on väga tore vaatepilt ja toob rõõmu igasse päeva.“ Miks langes kaalukauss just kääbusspitside ehk pomeranianide kasuks? Sveni sõnul oli esialgu valikus päris mitu tõugu, kelle kohta eeltööd tehti. Et perepeal oli lapsena 14 aastat Newfoundlandi koer, meeldisid talle eelkõige suuremat kasvu koerad. Kuna riigikogu liikme abikaasa ja noorem poeg on allergikud, tuli aga valida ülitundlikele sobiv tõug.

Lõpuks jõuti kääbusspitsideni. Sveni sõnul näevad nad välja nagu armsad karvapallid ja on iga lapse unistuste koerad. „Tuleb arvestada, et väga väikeste lastega peresse nad ei sobi oma väikse kasvu ja hapruse tõttu.“ Pisikese koera kehas olevat aga suure koera hing, sest viiekilomeetrisel jalutuskäigul ei näita pomeranian väsimuse märkigi. Nad on loomult väga elavad ja perele truud, samuti iseloomustab neid sõbralikkus.
Pere esimene kääbusspits Kuki, ametliku nimega Cookies and Candys, tuli Sesterite juurde eelmise aasta augusti alguses ja saab aprilli lõpus aastaseks. Sveni sõnul esineb seda tõugu koertel tihti karvaprobleeme, mistõttu on tähtis, et loomake oleks terve ja pärit healt kasvatajalt. „Selle tõttu ei hakanud me esimese kuulutuse peale koera ära ostma, vaid olime valmis ka ootama, millal kasvatajal on meile kutsikat pakkuda.“

Kui palju karvapalle võiks veel koju võtta? Sven ütleb, et pere noorima lapse arvates võiks kodus olla kasvõi sada koera, aga praegu piisab kahest koerast ja akvaariumikaladest.

PERE RÕÕMUPALLID: Kairi Sester poseerib peagi aastaseks saava kääbusspitsi Kuki ja nende juurde alles mõni päev tagasi saabunud Mooniga. Erakogu Passi järgi nime Moon of the Mind kandva karvakera jõudsid lapsed juba ka Mukiks ristida.