Õhtuleht: TIIT PRUULI: kui 1990ndaid ehedalt näidata, siis on see harukordne materjal

18.10.2018Meediakajastus

„Mulle meeldib „Panga“ puhul eriti see, et seal ei otsustata tolle aja üle tänase päeva tarkuse järgi, vaid lastakse lihtsalt rääkida ajal oma lugu,“ arvab ettevõtja Tiit Pruuli (pildil) eile ETV eetrisse jõudnud telesarjast „Pank“.

„See oli väga unikaalne aeg ja kui seda aega autentselt, ilma tagantjärele targutamiseta näidata, siis on see ka unikaalne materjal,“ leiab Pruuli. „Kui nägin esimesi fragmente seriaalist, tekitas see minus tugevaid kahetisi tundeid,“ räägib Ruti Einpalu (pildil), kes oli omal ajal Hansapanga Tartu piirkonna juht ja hiljem jaepanganduse divisjoni direktor.

Lisaks elas ta tollal koos näitleja Andres Dvinjaninoviga, kes kehastab „Pangas“ Eesti Panga juhti. „Sain aru, et mul on oma Hansapanga lugu ning see ei lange filmiloojate looga kokku. Seriaali tegemise reegleid arvestades on juurde pandud paksult värve ja muud vajalikku. Tegelikult on meil kõigil Hansapanga ajast oma lugu,“ sõnab Einpalu.

„Minu lugu on pühendumise, koostegemise ja tohutu õppimise lugu. Eelkõige ikkagi koostegemise ja arenemise lugu. Ma töötan siiamaani samamoodi, nagu Hansapangas töötati. Mul oli hirm, et see lugu kaob ja kommerts-story lämmatab selle,“ tunnistab ta. Nüüdseks on Ruti aga esimest osa näinud ja võtab asja rahulikumalt. „Mõtlikuks võttis ikkagi, väga mõtlikuks. Aga enam ei trummelda peas, et nii see polnud jne. See pole enam oluline.“

SVEN SESTER: näidati laud ette ja öeldi, et anna nüüd hagu

„Seriaali esimene osa tekitas mõnusa nostalgiatunde,“ lausub poliitik ja riigikogu liige Sven Sester (pildil) seriaali „Pank“ kohta, kellele meenusid vaadates enda mälestused. Sester toob näiteks panga tööintervjuu. „Sellele järgnev olukord, kus näidatakse kätte laud ja öeldakse, et hakka nüüd hagu andma, tõi kohe meelde enda mälestused,“ räägib ta.

Pidi ta ju 1990ndate alguses, noore üliõpilasena ja alles teoreetilisi ja praktilisi teadmisi omandava verinoore firmajuhina tööle võtma samasuguseid õhinapõhiseid tegelasi. „Mitmed muudki filmiseigad toovad muige näole ja soovi vaadata järgmisi osi.“

PAUL AGURAIUJA: 90ndatel tehtud otsused mõjutavad meid siiani

„90ndatel tegutsenud inimesed ütlevad, et sarja vaadates tekib nostalgia ja meenub see atmosfäär,“ rääkis sarja produtsent Paul Aguraiuja (pildil) ERRile antud intervjuus. Kuigi sari on fiktsioon, proovivad nad sellega näidata, kuidas 90ndatel tehtud otsused siiani meid mõjutavad.

„Ehk kuidas Eesti ühiskond 25 aastaga on jõudnud selleni, et mõnel läheb ülimalt hästi.“ Keegi „Panga“ meeskonnast pole varem seriaali teinud. „Meil on koos kamp amatööre. Tänu sellele suutsime mõelda täiesti raamivabalt,“ lausub ta. Eestis pole nii suuremahulist seriaali varem tehtud. „Panga“ tegemisse kaasati ka välismaised konsultandid. Seriaali ideest teostuseni kulus neli aastat.

“Saavutasime kvaliteedi, mida inimene on harjunud nägema välismaistel seriaalidel. Tänu eelarvele saime pühendada seriaali loomisele rohkem aega, kui seni Eestis on võimalik olnud.“ „Panka“ saavad näha ka Soome ja Läti, lisaks võistleb see Genfi filmifestivalil. „See on suur ja uskumatu tunnustus, et meid sinna võistlema kutsuti.“

EVELIN VÕIGEMAST: tegelikult ma ei tea, mida liitintress tähendab

„„Pangas“ on kaks paralleelmaailma – pangas toimuv ja samal ajal nii-öelda normaalsete inimeste elu,“ rääkis Evelin Võigemast (pildil) „Terevisioonis“. Ta mängib sarjas Nordpanga finantsjuhti. „Kui ma ei eksi, siis Hansapanga finantsjuht oli üldsegi mees,“ sõnab ta, et sari on ikkagi väljamõeldis.

„Me ei tee dokumentaali, inimestel on teised nimed, süžeekäigud ei ole otse elust maha kirjutatud,“ ütleb Evelin. Ta pidi sarjas kasutama ka palju pangandustermineid, näiteks sõna liitintress. „Tegelikult ma ei tea, mida see tähendab. Tõele au andes tegi Tarmo Jüristo peategelastele finantskoolituse, et oleksime targemad kui muidu. Võttehetkel olid asjad, millest rääkima pidime, ikka selged.“

„Pank“ tabab hästi 90ndate hõngu

Esimene mulje ETV uuest seriaalist „Pank“ – filmistseenid vahelduvad kiire tempoga, saateks kiire tümps. Sekka ka parasjagu huumorit. Vaatajal igav juba ei hakka. Kõik 90ndate institutsioonid on seriaalis pisut üle võlli keeratud, aga nii vist peabki olema. Muidu ju keegi ei vaataks. Eesti Panka, keskpanka, püütakse näidata maru konservatiivsena, kuid ometi me mäletame, et just Eesti Pangas olid koos nupumehed, kes laenasid Viru Abrami vahendusel Lõuna-Euroopa ärimeestele kümme miljonit dollarit, millest enamik iialgi tagasi ei tulnud.

Panga treiding room nägigi mingil ajal välja selline, nagu seriaalis kujutatakse, kuigi Hansapanga esimestel aastatel Kawe keldri katusealuses Pärnu maanteel oli see palju pisem. Avaseerias on kaader juttu ajavate pankuritega, mis on fi lmitud kunagise Hüvitusfondi maja katusel, taustaks udune WTC kvartal Eesti Ekspressi majaga. Päriselt oli Hansapanga Liivalaia tänava peakontori viimasel korrusel asuva Soome sauna aknast paistmas hoopis Printalli trükikoja räämas hoone ja õu, taamal seismas laguneva fassaadiga ajakirjandusmaja. Palju juttu on filmis Panga ülikiirest „murettekitavast“ kasvust.

Mäletan, et pangajuhtidelt küsiti toona, kas teil tagasilööke üldse ei esine? Nad vastasid, et eilse kahjumi katab mitmekordselt tänase päeva kasum, homse kahjumi katab ülehomne veelgi pirakam kasum. Pangas olid tööl avatud peaga töötajad, kes otsisid eelist teiste turuosaliste ees ja enamasti leidsidki. Näiteks Scandia SICAVi Jaapani allfondi osakute hind arvutati Rootsis nii palju hiljem, ja seda osaku hinda oli võimalik Jaapani aktsiaindeksi Nikkei liikumist teades ette ennustada – lühidalt, oli võimalik osta odavalt ja müüa kallilt.

Mina soovitan seriaali kindlasti vaadata. PS! Ka karakterid on justkui originaalloost võetud. Andreas Kaju viskas Twitteris nalja, et Raasuke mängib seriaalis iseennast. Tegelikult ta pidas silmas Sergo Varest, kes filmis esitab Toomas Pisukese rolli.

MARGUS JÄRV