Eestisse tuumajaama rajamise osas jagunevad parlamendierakonnad kolme leeri. Üks erakond ütleb jah, kolm jäävad ettevaatlikuks ja üks ütleb ei.
Kui EKRE ja sotsiaaldemokraadid on tuumajaama rajamist erakonnas laiemalt arutanud, siis Reformierakond, Isamaa ja Keskerakond veel mitte. Konservatiivide volikogu otsustas tänavu veebruaris, et nad toetavad Eestisse tuumajaama rajamist: „Olukorras, kus avaliku arvamuse küsitluse järgi toetab uue põlvkonna tuumaelektrijaama rajamist 68 protsenti inimestest ja naaberriik Soome kavandab juba järgmise tuumareaktori avamist, tuleb alustada ettevalmistusi tuumaenergia kasutuselevõtuks Eestis.“

Seevastu sotsiaaldemokraatide seas jõudis laiem arutelu tulemuseni, et tuumajaam ei ole praegu kõige mõistlikum lahendus. „Jah, teatud tingimustel on see kunagi võib-olla asjakohane,“ nendib Jevgeni Ossinovski (pildil). Ta selgitab, et erakonna juhatus jõudis seisukohale, et Eestisse tuumajaama rajamine ei pakuks lahendusi praegu õhus olevatele energeetikaprobleemidele: „Neid oleks muul viisil võimalik lahendad lihtsamalt, kiiremini ja odavamalt.“ Ossinovski sõnul tuleb keskenduda hoopis taastuvenergiale. Teisisõnu, Eesti peaks võimalikult kiiresti jõudma olukorda, kus vähemalt enda tarbimise jagu elektrit suudetakse toota peamiselt tuule- ja päikeseenergiast.

Kahtlejad tahavad veel aasta oodata

„See siht on nüüd valitsuses ka 2030. aastasse seatud. Tulevikus on meil enamikul tundidel taastuvatest allikatest energia ülejääk,“ lubab Ossinovski. Tundidel, mil taastuvenergia Eesti vajadusi ei kata, tõttaks Ossinovski arvates appi ühendused teiste riikidega ja salvestusvõimalused. Samas nendib Ossinovski, et energiajulgeoleku vaates on tema enda arvates mõistlik hoida alles ka olemasolevad põlevkivielektrijaamad, eelkõige Auvere soojuselektrijaam. „Teatud tundidel saaks ka need käima panna,“ sõnab Ossinovski.

Kristen Michal (pildil, Reformierakond) jääb tuumajaama rajamisest rääkides üsna üldsõnaliseks ja ütleb, et erakond teeb otsuse alles aastal 2023, mil valmib tuumaenergia töörühma lõppraport: „Energeetika on suur süsteem, vajades nii soodsaid ja puhtaid juhitamatuid allikaid – tuult ja päikest – kui ka juhitavaid, soovitavalt heitmevabu võimsusi. Tuumajaam on üks võimalus.“

Tuumajaama plussidena toob Michal välja juhitava võimsuse, väikese heitmete hulga, võimaluse energiat eksportida ja ka põlevkivienergiast soodsama hinna. Reformierakondlase hinnangul tuleks tuumaenergia hind soodsam kui näiteks universaalteenusel. Samas nendib Michal, et võrreldes teiste energeetikavaldkondadega on Eestis väga vähe tuumavaldkonnas haritud inimesi. See olevat Michali sõnul nii tuumajaama rajamise pluss kui ka miinus. Michal ise aga näeb seda pigem võimalusena: „Tuleb luua regulaator ja peame tegema tuumaseadustiku.“

Sarnaselt sotsidega märgib ka Michal, et alternatiiviks tuumaenergeetikale oleks teistest riikidest energia importimine. Erinevalt Ossinovskist arvab Michal, et näiteks biogaasi, biomassi, tuule ja vesiniku kasutamine elektri tootmiseks oleks praeguste teadmiste juures tuumaenergeetikast kallim.

Sven Sester (Isamaa) ei tõtta samuti välja ütlema, kas nende meelest oleks tuumajaama rajamine vajalik või mitte: „Isamaa vaatab olukorda skaalal: kas meil on vaja juhitavaid tootmisvõimsusi? Vastus sellele on 100 protsenti jah. See, kas selleks juhitavaks võimsuseks on põlevkivi, tuumaenergeetika või miski muu, on arutelu koht.“

Sesteri sõnul oleks võimalik alternatiiv näiteks olemasolevate soojuselektrijaamade eluea pikendamine, paigaldades sinna süsinikuheitme püüdmise tehnoloogia. Ta rõhutab, et Eesti on Euroopas ainus riik, mis kaevandab ja väärindab põlevkivi: „Ei tasu unustada, et põlevkivi puhul on meil kolm olulist edutegurit: meil on ressurss, tehnoloogia ja 100aastane teadmine, kuidas kaevandada. Samas tuumaelektrijaam on üks tõsiseltvõetavamaid alternatiive, sest ilma juhitavate võimsusteta meie regioon hakkama ei saa.“

Isamaa esindaja toob välja ka fakti, et tuumajaama ei peaks ilmtingimata rajama Eestisse. Soomes on olemas tuumateadlased, kompetents ja inimeste nõusolek, märgib Sester: „Üks variant oleks seda ära kasutada ühisprojektis, aga sellise otsuse tegemine eeldab igal juhul kõikide plusside ja miinuste analüüsi.“

Sarnaselt Michaliga ütleb ka Taavi Aas (pildil, Keskerakond), et neil pole erakonnas veel kindlat seisukohta kujundatud ja oodatakse tuumaenergia töörühma lõppraportit. „Kindlasti vajab see ka üldrahvalikku arutelu, kas toetatakse rajamist või mitte,“ lisab Aas. „Ega meil juhitava tootmise koha pealt väga palju alternatiive ole,“ nendib keskerakondlane. Näiteks pumphüdrojaamade salvestustsükkel olevat pigem liiga lühike. Seetõttu taanduvatki valik üsna lihtsaks: tuumajaam või põlevkivi, arvab Aas.

Küll hoiatab endine majandusja taristuminister, et tuumajaama rajamine on pikk protsess: „Nad (Fermi Energia) teevad head tööd, aga on 2031. aastast rääkides liiga optimistlikud. Valitsuskomisjoni hinnang on 2035. aasta. Nad on küll öelnud, et heal juhul saab paar aastat varem, aga arvestades kõige keerukust, arvan mina, et see on 2035 või hiljem.“

Nii Aas kui ka Ossinovski märgivad, et äärmiselt oluline aspekt on ka, mida hakata peale tuumajäätmetega. Aasa sõnul tuleb seda kindlasti arutada paralleelselt tuumajaama rajamise aruteludega. Ossinovski aga märgib, et tuumajäätmete ladustamine on väga kallis.

Kas tuumajaama võib tappa poliitiline võitlus?

Tuumajaama rajamise puhul tasub rääkida ka poliitilisest riskist. Kuna selle rajamine on pikk protsess – ligikaudu 10 aastat – käivad selle jooksul tõenäoliselt valitsusest läbi pea kõik tõsiseltvõetavad Eesti erakonnad. Nagu eelnevast välja koorub, on parlamendierakondadest tuumajaama osas pigem negatiivselt meelestatud vaid sotsid. Miski ei välista aga, et ka keegi kahtlejatest vahepeal sinna leeri lisandub. Riski, et tuumajaama ehitamisele poole pealt veto pandaks, poliitikud siiski liialt kõrgeks ei hinda.
„Erinevalt näiteks Saksamaast ei ole meil tõsiseltvõetavat erakonda, kes oleks tuumaelektrijaama täielikult välistanud,“ arvab Sester.

Michal hindab ohtu mõõduka ja keskmise vahele: „Praegu on tuumaenergeetika vastu aktivistid ja mõned vasakpoolsed. Kui 2023. aasta põhjalik raport on juhtumisi soodne ja riik annab rohelise tule tuumaenergeetikaga tegelemiseks, küllap tuleb juurde ka vastaseid, kes leiavad selles läbi hirmude võimendamise poliitilist kasu. Sellega tuleb kahtlemata arvestada, seetõttu ongi tähtis majanduskomisjoni sõnastatud printsiip: otsuse tuumaenergeetikas teeme teadmiste, mitte teadmatuse põhjal.“

Lõppkokkuvõttes sõltub inimeste – ja seeläbi ka poliitikute – meelsus aga rahvusvahelisest energeetikaolukorrast, võtab Aas teema kokku: „Kui gaasi hind peaks märgatavalt langema, võib ka tuumajaama vastaste osakaal tõusta. Kui hinnad jäävad kõrgeks, siis tõenäoliselt on toetajate osakaal suurem.“

AUVERE-SUURUNE: Umbes selline peaks Fermi Energia plaanide kohaselt välja nägema Eestisse rajatav tuumajaam. Suuruselt võrreldakse seda Auvere soojuselektrijaamaga.