Õhtuleht: VALITSUSE KARM PLAAN: kui energiajooke ei õnnestunud maksustada, pannakse nüüd lõiv otsa karastusjookidele (Teet Teder, Marvel Riik)

04.04.2017Meediakajastus

Magusamad limpsid aetakse poole kallimaks – maitsevesigi hakkab maksma 1,42.

Praegu maksab poolteiseliitrine karboniseeritud õunamaitseline vesi 99 eurosenti. Valitsuse tahtel tuleks selle eest uuel aastal välja käia 1,42 eurot. 44 protsenti hinnatõusu. Kaheliitrise koolajoogi hind kerkiks 1,59 eurolt 2,63 euroni. 65protsendine tõus! Sellise plaaniga läheb rahandusminister täna valitsuse kabinetiistungile.

Kaheliitrine koola­jook läheb kallimaks (Tiina Kõrtsini)Eelmisel aastal tahtis rahandusministeerium energiajooke aktsiisiga maksustada, kuid hiljem otsustati, et see pole otstarbekas.

Tagasikäigu üheks põhjenduseks oli, et energiajookide maksustamisega võib ju vähendada kofeiini ja suhkru tarbimist noorte ja laste hulgas, aga need ained saadakse kätte teistest suhkruga magustatud jookidest.

Oluliseks peeti aga seda, et kitsa tootegrupi ehk ainult energiajookide maksustamisega kaasneb tagasihoidlik maksulaekumine, kuid suured halduskulud.

Rahandusministeerium on sellele murele lahenduse leidnud ja kabinetiistungile minnakse ettepanekuga maksustada kõik suhkrut ja magusainet sisaldavad karastusjoogid.

Ka mahlad kallinevad?

Rahandusministeerium ei ütle, kui palju magusad joogid kallinevad. Pressiosakond väidab, et uutest maksumääradest saab alles pärast kabinetiistungit rääkida. Minister Sven Sester olevat nii hõivatud, et ei jõua magusjoogimaksust rääkida.

Õhtulehe käsutuses on aga materjalid, milles on kirjas, et magusate kaheliitriste mahlajookide ja limonaadide hinda tahetakse näiteks tõsta 65 ja õunamaitselise vee oma 50 protsenti. Maksustatud tooteid nimetatakse analüüsis karastusjookideks, mille alla kuulub pikk loetelu suhkrut sisaldavaid jooke.

Loetelust leiab mahlajoogid, limonaadid, koolajoogid, magustatud piimajoogid, maitsestatud vesi, tee- ja kohvijoogid, energiajoogid ja spordijoogid.

Muu hulgas on selles lause: “Tervise seisukohast ei saa kõrge suhkrusisalduse tõttu mahla pidada janu kustutavaks joogiks ja see erineb limonaadist vaid selle poolest, et sisaldab vitamiine. Seetõttu maksustatakse mahladki.”

See on koht, mille peale Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp ahastab: “Mahlade maksustamine oleks pretsedent ja absurdi tipp, sest need sisaldavad ainult looduslikku suhkrut ja täismahladesse ei tohigi suhkrut lisada.”

Koostati töörühm, mida ei kuulata

Analüüsis on käsitletud tasakaalustamata toitumisest tingitud ülekaalulisust ja sellega kaasnevat tervisekahju. Rahandusministeerium väidab, et võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on Eestis täiskasvanute, eriti koolilaste rasvumise kasv olnud üks kiiremaid. Sellega on kaasnenud suhkru liigtarbimisega seotud haiguste kiire levik.

“Valitsuse kava seada magustatud jookidele täiendav maks karistab tarbijaid ega paranda rahva tervist. Valitsus koostas aastaid toitumise ja liikumise rohelist raamatut, millest pidi saama järgmise kümnendi jooksul Eesti toidupoliitikat juhtiv dokument.

Kümnetest ekspertidest koosnenud sotsiaalministeeriumi töörühm ei toetanud toidumaksude sisseviimist, ometi on see nüüd tagaukse kaudu ja ekspertide arvamusi kõrvale heites meile peale surutud. Nii et jah – olime kaasatud sellesse töörühma, aga tundub, et töörühma arvamust ei taha tegelikult keegi kuulata,” ütleb Potisepp.

Ta on seda meelt, et valitsus talitab tagurpidi. Lauale pandud aktsiisimääradeni jõuti nii, et lähtekohaks võeti koalitsiooniläbirääkimistel kokku lepitud puuduolev summa eelarvest ja sellest on tuletatud tagurpidi määrad.

Eesti limps Euroopa kalleim

Karastusjookide maksumäärad on valitsusele tutvustatava plaani järgi sõltuvalt suhkrusisaldusest astmelised. Madalaim aste ja maksustamata jääb jook, kus suhkrut on 100 ml kohta alla viie grammi.

Sellise joogi, mille 100 ml sisaldab 5–8 g suhkrut, maksustatakse liitrilt 20 eurosendiga. 36 eurosendiga aga joogiliitrit, mille 100 ml sisaldab suhkrut rohkem kui 8 g. 20 senti tuleb maksta karastusjoogiliitrilt, mis on tehtud magusaks magusainega.

Sellisest maksust jõuaks prognoosi järgi riigi rahakotti koos käibemaksuga ümardatult 24 miljonit eurot aastas.

Kui selline maks peaks heakskiidu saama, on Eesti magustatud joogid Euroopa kalleimad, ületades peaaegu kaks korda isegi Soomes kehtestatud määrasid (ja sealgi on see vaidlustatud).

Eksrahandusminister Jürgen Ligi: valitsus rääkigu toidu mõjust

“Mulle ei meeldi kodaniku peale kärkiv riik. Olgu siis keeldude, käskude või järskude maksude vormis. On asju, kus tuleb olla leppimatu, aga kodaniku ja riigi suhtlus ei peaks käima suitsunurgas punnitatud äärmusluse vormis.

Rämpsjoogid on vaid tilluke detail rämpstoitumisest ja libadieetidest, aga riiklikult asjalikku teavitust tervislikust toitumisest, toiduainete koostisest ja seosest ülekaalu ja haigustega kuulda pole.

See vaikus poleks nii kõrvulukustav, kui sama ministeerium ei toodaks nii lärmakaid ja kulukaid kampaaniaid alkoholi või õigesti mõtlemise ja tundmise teemal. Suhkrumaksust tõhusam on teavitus toiduainete suhkru-, soola- ja küllastatud rasvade sisaldusest ja mõjust tervisele.

Suhkrumaks on ka väga kallis administreerida. Aga see kõlab kui valitsuse kiusamine, kui eelarvesse plaanitavat rahahunnikut vaadata. Sildid jäävad ilmselt edasigi loetamatuteks ja toidu mõjust tervisele rääkima ainult šarlatanid.”

Karastusjookide maks on kättemaks?

“Tundub, et selles praeguses valitsuse materjalis on täiesti ignoreeritud piirikaubandust. Ma olen kusagilt lugenud Mehhiko suurest eduloost, kus uued maksud olla paksudel pekid õhemaks viilinud, räägib maksumaksjate liidu esimees Lasse Lehis.

“Ma tuletan siis igaks juhuks meelde, et Mehhiko ei kuulu Euroopa Liitu ja tal on piirid kinni – see tähendab teistest riikidest sissetoodavad karastusjoogid maksustatakse piiri peal tollikontrollis. Vaevalt et mehhiklased üle müüri Ühendriikides odavat kokakoolat ostmas käivad, aga samamoodi on piir ees ka Guatemalal ja Belizel. Eestil teatavasti ei ole piiril tollikontrolli.

Nii et rõõmupidu Lätis poode pidavatel Eesti ärimeestel ja kibe hetk õlletootjatel (kes on ka kõige suuremad karastusjookide tootjad). Õlletootjad on kaua truult toetanud Reformierakonda ja nüüd ongi käes tasumise tund. Eesti maksusüsteem on rikastunud kõrgema õlleaktsiisi ja karastusjookide maksuga uue maksuliigiga – kättemaksuga.

Tarmo Noop: valitsus pidas tootjatega plaani väiksemate maksumääradega

A. Le Coqi juht Tarmo Noop on kursis, et valitsusse peaks minema pikem nimekiri maksustatavatest karastusjookidest, kuid jääb hetkeks sõnatuks, kui kuuleb, et sellesse on pandud ka mahlad.

“Me nägime paberit, kus mahlu pole kirjas. Kas need on praegu sees?” küsib joogitootja Noop Õhtulehelt uskumatult.

Samas on talle uudiseks ka plaanitavad maksumäärad, sest kuu aega tagasi, kui Noop neid rahandusministeeriumi ümarlaual nägi, olid need märgatavalt väiksemad. “Alla 5 g suhkru puhul oleks [maksustus] null, 5–8 g suhkrutga 0,10 eurot ja üle 8 g oleks 20 senti.

Karastusjookide puhul pole isegi see 36 senti 65protsendiline hinnatõus. Asjad lähevad umbes kaks korda kallimaks – näiteks poolteiseliitrine pudel,” arutleb A. Le Coqi juht, lisades, et suhkrumaksu kõrval kujundab hinda kaubanduslik juurdehindlus (ligikaudu 40 protsenti alghinnast).

Veel ütleb Noop, et karastusjoogid ei olegi tervise seisukohalt peamised kurja juured.

Kuu aega tagasi juhiti Tallinnas rahvusvahelisel toidumaksude ja rahvatervise konverentsil tähelepanu, et karastusjoogid moodustavad vaid viis protsenti eestimaalaste magusatarbimisest.

Ehk isegi kui karastusjooke hakatakse senisest kaks korda vähem pruukima, jääksid nad alla teistele, juba praegu suurele kategooriale, milleks on pagaritooted, maiustused, aga ka magustatud piimatooted.

“Mulle ei meeldi selline valetamine, et eesmärgiks pannakse suhkrutarbimise vähendamine ja siis alustatakse sellest otsast, mis tekitab eestimaalastele kõige väiksemat probleemi. Nimetan seda valetamiseks,” ütleb Noop.

Kaheliitrine koola­jook läheb kallimaks

Valitsus tahab, et kaheliitrise koolajoogi hind kerkiks 1,59 eurolt 2,63 euroni. 65protsendine hinnatõus! Illustratsioonil on summad ümmardatud.