Olulise kriisiinfo salastamisest

06.03.2021Arvamus

Lugupeetud peaminister Kaja Kallas

Peale mitmekordset Riigikogu liikmete poolset sooviavaldust saada igapäevast ajakohastatud koroonakriisi teemalist ülevaadet, lubasite oma 22. veebruaril Riigikogu ees tehtud poliitilises avalduses, et valitsus hakkab jagama Riigikogu liikmetega situatsioonikeskuse COVID-19 olukorra ülevaadet. Mingil põhjusel see lubadus realiseerus algselt vaid osadele Riigikogu liikmetele (erakondade esimehed, fraktsiooni ja komisjonide esimehed) saadetavaks infoks. Peale Riigikogu liikmete poolseid küsimusi info selektiivse avalikustamise osas, võtsite lõpuks vastu otsuse jagada seda kõigi Riigikogu liikmetega. Üllatuseks avastasime, et igapäevaselt jagatavad dokumendid kannavad AK märget ning on salastatud 2026. aastani. Viieks aastaks salastatud! Nagu te teate on AK märkega dokumentide jagamine keelatud avaliku teabe seadusega. Midagi sellist ei näinud me eelmisel aastal esimese kriisilaine ajal. Sel ajal said saadikud igapäevast informatsiooni vajadusel jagada erinevate ekspertidega ning analüüsida ja kasutada saadud teadmisi kriisist ülesaamiseks tehtavate ettepanekute jaoks.

COVID-19 kriisi valguses on oluline, et valitsuse otsused toimuksid läbipaistvalt ning et need oleksid selgesti mõistetavad. Paraku on valitsuse mitmed senised otsused ja ka edasised tegevused koroonaviiruse leviku tõkestamisel salastatud. Liigne salastatus puudutab aga otseselt ettevõtjaid, töötajaid ja vaktsineerimisprotsessi läbipaistvust. Usaldusväärne informatsioon kriisi eest vastutavatelt ametiasutustelt ning valitsuselt on kriisi tingimustes olulise tähtsusega, sest need suurendavad Eesti ühiskonna, ettevõtjate, meedia ja ekspertide usaldust kriisijuhtimisse ning pakuvad vajalikku stabiilsust.

Lähtudes eeltoodust palun vastata järgmistele küsimustele:

1. Jüri Ratase valitsus jagas Riigikogu liikmetega mitteisikustatud ülevaadet COVID-19 olukorrast. Need dokumendid olid avalikud ning võimaldasid seetõttu Riigikogu liikmetel kaasata ka väljaspool riigiasutusi töötavate isikute kompetentsi. Miks otsustasite salastada 5 aastaks kuni 2026. aastani situatsioonikeskuse mitteisikustatud igapäevased ülevaated COVID-19 olukorrast? Mis on muutunud võrreldes 2020. aasta maikuuga, mil analoogseid ülevaateid jagati AK märketa?
2. Kriis ja viimase kuu jooksul kehtestatud täiendavad piirangud on tabanud paljusid ettevõtlussektoreid. Oma majandustegevuse planeerimiseks ja töökohtade säilitamiseks on ettevõtjatel oluline omada selget ülevaadet kehtestatavatest piirangutest ja riigi toetusmeetmetest. Iga nädal muutuvad ja hüplikud otsused tekitavad pigem arusaamatusi. Eriti oluline on piirangutega seotud toetusmeetmete kohene teavitamine. Olete ka ise öelnud: „kui valitsus tuleb välja piirangutega, peaks koheselt olema ka selge kompensatsioonimehhanism tekkivate kahjude hüvitamiseks“ [15.12.2020]. Tänaseks on valitsus lõpuks toetusmeetmed avalikustanud, kuid liigse venitamise tõttu sattusid ebakindlasse olukorda mitmed Eesti ettevõtlussektorid ja ettevõtted. Miks ei antud täiendavate piirangute välja kuulutamisel ettevõtetele kohest ülevaadet potentsiaalsetest toetusmeetmetest?

3. Eesti inimeste vaktsineerimist on saatnud samuti vähene informatsiooni avalikustamine ja suur segadus. Vaktsineerimise tempo on madal, riski- ja eelisnimekirjades olevate inimeste vaktsineerimine lünklik, geograafiliselt on vaktsineerimine ebaühtlane jne. On ka juhuseid, kus ühes ja samas meditsiinikeskuses on mõni perearst saanud juba mitmeid kordi vaktsiinidoose ning teisele perearstile pole saadetud veel ühtegi doosi. Kas nõustute eelneva kriitikaga? Kui jah, siis millest on tulenenud eelmainitud probleemid? Milliseid samme võtate ette probleemide lahendamiseks?

4. Lisaks palun edastada ülevaate Eesti võetud kohustustest ja õigustest Euroopa Liidu ühishangete raames ning tuua välja eraldi praegu teadaolev vaktsiinide tarnegraafik, milles on eraldi välja toodud prognoositavad Eestisse saabuvate vaktsiinide kogused. Kas ja milliseid samme olete täiendavalt tegemas (lisa tugiostud, nn laenamine teistelt riikidelt jne), et suurendada vaktsiinidooside arvu praeguse kriisi kõrglainel?