Pärnu.postimees.ee: Annely Akkermann: Valitsus jättis turismi külma kätte

26.10.2020Meediakajastus

Arusaama turismitööstusest kirjeldab kõige paremini fraas legendaarsest filmist “Mehed ei nuta”: “Sanatoorium – see on puhkus, baar, naised, muusika!”.

Kliendile tähendabki puhkus muretut elu: väljatulekut rutiinist, meeliülendavaid elamusi. Turismiäri põhituum on pakkuda klientidele mõneks päevaks või nädalaks muretut elu. Hea teeninduse fassaadi tagant ei tohi välja paista köökide kuumus ega mäekõrgused pesuhunnikud, töötajate väsimus ega ettevõtjate probleemid. Küllap seetõttu tundub turismitööstust vaid kliendina näinutele, et turism ongi üks lust ja lillepidu. Oleks vaid nii!

Turismi viimaste aastate edu taga on 5000 ettevõtte ja 30 000 inimese aastatepikkune töö. Turism annab Eesti umbes 23 miljardi suurusest sisemajanduse kogutoodangust 7,9 protsenti. Turismiteenuste eksport ületas 2019. aastal kaks miljardit eurot ja moodustas kümnendiku kogu Eesti ekspordist. Maksudena laekus turismist riigile 181 miljonit eurot.

2021. aasta eelarve sissejuhatavast osas lugesin, et riik võtab majanduse elavdamiseks pea kaks miljardit eurot laenu. Läbi häda leiab eelarvest investeerimisprojekte ühe miljardi euro eest. See tähendab, et teise miljardiga kaetakse jooksvaid kulusid ja kompenseeritakse vähenevat maksulaekumist.

Ma arvan, et valitsus ei ole julgenud riigis kujunenud majanduslikule olukorrale otsa vaadata. Valitsuse tähelepanu on olnud üksnes järgmise aasta kohalikel valimistel. Nädalatel, kui oleks pidanud rääkima riigi ja kodanike toimetulekust tuleval aastal, räägiti ühe grupi inimeste Rootsi saatmisest, abielu defineerimiseks rahvahääletuse korraldamisest, solvati ja solvuti. Selle varjus jäeti riigi rahakott muutunud majandusolukorraga kohandamata ja üüratu auk täideti laenuga. Riigi tulud on 11 miljardit ja kulud 13 miljardit, nende vahe, pea viiendik, on üüratu. Meil annab sellest august välja ronida.

Vaadake videosalvestist turismiettevõtjate ja riigi esindajate kohtumisest!Nii ülepaisutatud eelarvet lugema asudes olin üsna veendunud, et leian majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi peatükist ulatuslikud abinõud turismi elavdamise asemel üksnes selle elushoidmiseks. Pettumus oli tohutu. Turismimajandusele olid plaanitud üksnes tavapärased äriarenduse ja turunduse meetmed, nagu koroonapiiranguid poleks olnudki. Turism kuulub minister Raul Siemi (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond) valdkonda. Koos eelarvega tutvustas ta koroonakriisist taastumise rahastu kasutamise plaane. Sealgi ei olnud turismisektorile ette nähtud ühtki meedet, ainsatki eurot.

Majanduskomisjoni liikmena tegin ettepaneku kuulata turismisektor ära riigikogus. 19. oktoobril kogunesidki parlamendi konverentsisaali pea kogu turismisektori esindajad.

Koroona puhkedes sulges riik turismitööstuse, lennukid jäeti maa peale, laevad sadamatesse, spaad suleti, hotellid ja restoranid jäid ise tühjaks. Majutusteenuste käive on langenud 80–90 protsenti, samuti on langenud reisiettevõtete käive. 5000 töötajat on juba koondatud, kuid selleks, et turism saaks taastuda, kuni taas toimivad normaalsed ühendusteed ja inimesed hakkavad jälle reisima, tuleb sektori 30 000 töötajast alles hoida vähemalt pool.

Komisjoni esimees Sven Sester (Isamaa) tõi välja, et valitsus on toetanud nii laevandust kui lennundust. Tõsi, neid on toetatud ja tuli toetada. Laevandus ja lennundus teenindavad kõiki ülejäänud majandusharusidki, alates riigi varustamisest esmatarbekaubaga. Paraku peavad selleks, et välisturistid, taskus kaks miljardit eurot, pardale astuksid, alles olema reisikorraldajad, hotellid ja restoranid, samuti kogu muu teenindussektor konverentside ja kontsertide, käsitöömüüjate ja taksojuhtidega.

Eelkõige sooviti pikendada kevadel hästi toiminud palgatoetuse meedet sektori ettevõtetele, et säilitada hädavajalik hulk professionaalseid turismitöötajaid.

Turismiettevõtjate esindajad tegid mitu ettepanekut, kuidas tagada, et turismimajandus kriisi üle elaks. Eelkõige sooviti pikendada kevadel hästi toiminud palgatoetuse meedet kitsalt turismiettevõtetele veel järgmiseks kuueks kuuks, et säilitada hädavajalik hulk professionaalseid turismitöötajaid. 20 miljonit eurot on selleks olemas töötukassa kevadise meetme jäägina, 25 miljonit tuleks eraldada 2021. aasta eelarvest.

Väikeettevõtjate esindaja Marina Kaas tegi ettepaneku tagastada maksud, kuna paljud väikefirmad ei kvalifitseerunud kevadel oma väiksuse tõttu, et saada toetust ettevõtluse arendamise sihtasutuse turismisektori meetmest. Sama praktikat kasutatakse laevanduses. Eesti sai Euroopa Liidult riigiabiloa, tagastamaks meremeeste maksud. Ma arvan, et see on hea meede toetada just kõige väiksemaid, mikroettevõtteid.

Minu arvates võiks vabastada ajutiselt, kas või järgmise aasta 30. juunini erisoodustusmaksust ettevõtete kulud oma töötajate toitlustus- ja terviseteenustele. Spaad, spordi- ja tervisekeskused täituksid ja inimesed saaksid turgutust.

Kõigi nende meetmete kulu kokku on kõigest mõnikümmend miljonit kahe miljardi suurusest majanduse elavdamise laenust. Riigikogu liikmena on mul piinlik kõigi turismisektori töötajate ees, et ma ei suuda kuidagi kaitsta nende õigustatud huve.