Menüü 
Pärnu.postimees.ee: Sven Sester: Kuidas uus riigieelarve Eesti arengut toetab?
09.01.2017MeediakajastusAlanud aasta riigieelarve 9,66 miljardit eurot on ära jagatud nii, et kõik Eestile strateegiliselt tähtsad valdkonnad saaksid oma osa.
Eesti majanduse kasvuväljavaated on head: alanud aastaks prognoositakse majanduskasvu hoogustumist 2,5 protsendini, mis teeb silmad ette eelmisele ja üle-eelmisele aastale.
Kust see kiirem kasv tuleb? Eesti on avatud majandusega riik ja loomulikult mõjutab kõige enam areng piiri taga. Sel aastal paraneb meie lähinaabrite – Soome, Läti, Leedu ja Venemaa – majandusolukord. Eesti ettevõtetele tähendab see laiemaid ekspordivõimalusi ja seega suuremaid tulusid.
Majanduse arengut stimuleerivad hüppeliselt kasvavad riigi investeeringud ja euroraha kasutamine. Muu hulgas on riigieelarves ette nähtud raha Pärnu ja Kihnu lennuvälja jätkuvaks ülalpidamiseks. Töösse on võetud riigiasutusi ühte kohta toova riigimaja planeerimine Pargi tänavale Pärnus. Riigi kaasfinantseeringuga on euroraha toel tehtavatele projektidele riigieelarves selleks aastaks ette nähtud veidi üle miljardi euro.
Muu hulgas on riigieelarves ette nähtud raha Pärnu ja Kihnu lennuvälja jätkuvaks ülalpidamiseks.
Majanduskasvu toetavad maksumuudatusedki. Hotelle ja turismitalusid toetab uue valitsuse otsus jätta majutusasutuste käibemaks üheksale protsendile ja tühistada maksutõus. See on oluline seepärast, et välisturistide teenindamine tähendab väliskülastajate raha Eestisse tulekut. Ettevõtlust ja majanduskasvu toetab meie otsus jätta ära diislikütuse aktsiisitõus järgmise aasta algul, kuna suurema osa müüdavast diislikütusest tarvitavad Eestis ettevõtted.
Tänu majanduskasvule läheb inimeste elu sel aastal paremaks: keskmine palk kasvab prognoosi järgi 5,5 protsenti. Samas tempos peaksid tõusma pensionidki: tänavune riigieelarve näeb ette keskmise vanaduspensioni tõusu 20 euro võrra ehk 416 euroni. Poliitiline otsus on, et keskmine pension jääb ikka tulumaksuvabaks. Üksi elavaid pensionäre toetab riik 115 euroga aastas. Kokku oleme pensionideks eelarves ette näinud 1,67 miljardit eurot.
Kasvavad riigikaitse kulutused, mis ulatavad 481 miljoni euroni. Peale kahe protsendi sisemajanduse kogutoodangust oleme kokku leppinud liitlaste kohaloleku kulude finantseerimise ja järgmisel aastal käivitame kaitseinvesteeringute lisaprogrammi. Tegemist on seni suurima summaga, mis ületab NATO liitlaste vahel kokku lepitud taset, moodustades peaaegu 2,2 protsenti SKTst. Turvalisuse tagamiseks hakkame ehitama maja Pärnu politseinikele ja päästjatele, mis valmib 2018. aastal. Uue hoone ja paremad töötingimused saavad ka Vändra päästjad.
Eelarvet koostades oleme silmas pidanud, et kasvaksid õpetajate, politseinike, päästjate, sotsiaal- ja kultuuritöötajate palk. Meie siht on tõsta 2019. aastaks õpetajate keskmine töötasu 120 protsendini Eesti keskmisest. Palgakasv teistes valdkondades on võimalik, kui leida kokkuhoiukohti või teha reforme. Mullu madalamat palka teeninud töötajad saavad esimese maksutagastuse.
On loomulik, et riik ei võta tulumaksu inimestelt, kes teenivad alam- või sellelähedast palka, sest sellega on niigi raske toime tulla. Seetõttu saavad ligemale 100 000 töötajat, kelle aastatulu jääb alla 7818 euro ehk keskmiselt alla 651,5 euro kuus, juba 2017. aastal taotleda tulumaksu tagasimakset. Selleks tuleb minna maksuameti kodulehele ja esitada taotlus tuludeklaratsiooniga.
2018. aastal asendub tagasimaksesüsteem juba kõrgema maksuvaba tuluga madalat ja keskmist palka saavatele inimestele. Selleks tõuseb kuni keskmist palka teenivatele töötajatele maksuvaba tulu 2018. aastal 500 eurole kuus. Nii jääb inimestele kätte rohkem raha, et katta oma vajadusi, säästa või investeerida.
Samuti on tähtis, et mitte keegi ei hakka pärast maksumuutusi tasuma oma sissetulekult üle 20protsendist tulumaksu. Keskmist ja madalamat palka teenivate inimeste maksukoormuse vähendamine toetab majanduskasvu, sest maksude vähendamise tõttu inimestele kätte jäänud raha jõuab taas tarbimisse, kasvatades nii majandust kui maksutulu. Madalama maksukoormuse tõttu vähenev surve tööjõukulude kasvuks aitab hoida ettevõtete konkurentsivõimet ja töökohti Eestis.
Lastega perede sissetulekud kasvavad. Nende heaolu suurendamiseks ja sündide soodustamiseks rakendub lasterikka pere toetus. See tähendab, et kolme lapsega pere saab alates juulist toetust 500 eurot kuus, nelja lapsega 600 ja seitsme lapsega 1000 eurot. Elatisabifond tagab, et laps saab vähemalt osa maksmata elatisrahast kätte.
Lastega perede toimetulek paraneb ja kui võtta kokku kõik uued ja varasemast kehtivad toetused-hüvitised, tähendab laste kasvatamine perele üha vähem vaesuslõksu sattumist. Loodame, et nii hakkab rahvaarvgi tasapisi suurenema.
Seda kõike teeme nii, et valitsussektori eelarve on struktuurselt ülejäägis 0,2 protsendiga SKTst. See tähendab, et Eesti riigi rahandus on 2017. aasta lõpul heas korras.
