Pärnu.postimees.ee: Sven Sester: Millele riik aastani 2021 panustab?

15.05.2017Meediakajastus

Saime valitsuses hiljuti valmis eelarvestrateegia aastani 2021, millega panime paika riigi põhieesmärgid ja nende rahastamise kava. Meie siht on majanduse, julgeoleku, rahvaarvu ja heaolu kasv.

Peamise ühiskondliku heaolu kasvu allikana näeme vabaturumajandusel põhinevat majanduskasvu. See võimaldab rohkem panustada meie rahvaarvu tõusu nimel, julgeoleku ja inimeste heaolu parandamisse.

Prognoosime, et Eesti majandus kasvab aastatel 2017–2021 keskmiselt 2,8 protsenti ja riigi maksutulu 6,5 protsenti aastas. See on võimalik, sest eksport, inimeste sissetulekud ja ostujõud kasvavad. Maksutulust moodustavad suurima osa sotsiaalmaks, käibemaks ja aktsiisid.

Selle toel panustab valitsus lähiaastatel senisest rohkem perede, pensionäride, tervishoiu, hariduse, riigikaitse ja taristu heaks.

Endiselt jälgime valitsussektori eelarve tasakaalu, aga nüüdsest paindlikumalt, pikema perioodi keskmisena.
Soovime Eesti majanduskasvu kiirendada. Meid ei rahulda ühe protsendi lähedale jääv majanduskasv, kuna nii madala tempoga ei jõua meie majandus niipea jõukamatele naabritele järele.

Elanike ja riigieelarve tulusidki mõjutab enim maksuvaba tulu reform. Sellega kasvab enamiku inimeste maksuvaba tulu 500 euroni. Kuni 1200 eurot teenijate sissetulek suureneb niiviisi peale palgatõusu kuni 64 euro võrra kuus.

Eesti maksusüsteem hakkab senisest enam toetama majanduskasvu, sest maksustame vähem töötamist ja teenimist ja rohkem tarbimist. Maksukoormus stabiliseerub 36 protsendi tasemel sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

Aastani 2021 tõusevad keskmine palk ja pensionid prognoosi järgi umbes viis protsenti aastas. Hinnad seevastu ligikaudu 2,5 protsenti aastas, jäädes palkade ja pensionide tõusule alla.

Peale maksureformi toetavad majanduskasvu investeeringud taristusse, energiasäästu, teadusesse ja arendustegevusse, kuid ka töötamist soosivad reformid nagu vanemahüvitise ja toimetulekutoetuste uuendused.

Majanduskasvu edendamiseks on vaja investeeringuid, mis toetaksid targema ja tulusama töö tegemist. Valitsus investeerib praeguse teadmise järgi nelja aastaga kokku rekordiliselt 2,3 miljardit eurot ja oma eelarvega keskvalitsuse asutused nagu ülikoolid, haiglad ja sihtasutused panustavad veel 730 miljonit eurot.

Riigi investeeringute tase on 2018. aastal aegade kõrgeim ja valitsussektori investeeringud moodustavad järgmisel aastal 5,8 protsenti SKTst. Sellega on Eesti valitsus kindlasti Euroopa Liidus eesotsas.

Nelja aastaga paigutame riigimaanteedesse 535 miljonit ja muusse taristusse 135 miljonit eurot.

Samuti rajame või renoveerime 69 miljoni euroga kogu riigis suuremates asulates mitukümmend tervisekeskust, mis koondavad ühte kohta pere- ja eriarstide teenused. Teiste hulgas on saanud rahastuse Pärnu haigla juurde rajatav tervisekeskus. Pärnus jätkub politsei ja pääste ühishoone ehitus, mille maksumus on kokku 15 miljonit eurot.

Kaitsekulud moodustavad tulevikuski üle kahe protsendi SKTst. Eesti iseseisva kaitsevõime arendamiseks on meil väga põhjalikud ja detailsed plaanid neljaks ja kümneks aastaks. Liitlaste vastuvõtu kulud lisatakse juba mainitud kahele protsendile ja siin valitsus järeleandmisi ei tee. Esimest korda ajaloos on loodud 60 miljoni euro suurune kaitseinvesteeringute programm.

Endiselt jälgime valitsussektori eelarve tasakaalu, aga nüüdsest paindlikumalt, pikema perioodi keskmisena. See tähendab, et eelarvepoliitika jääb konservatiivseks ja tasakaalu, aga edaspidi lubab seadus kasutada eelmiste aastate jääki investeeringuteks mahus kuni pool SKTst. Kui jääki pole, tuleb eelarve teha struktuurses tasakaalus. Seega on riigi rahandus heas korras edaspidigi.

Kolm lubadust

1. Riigimaanteid parandatakse nelja aastaga 535 miljoni euro eest.

2. Pärnus jätkub politsei ja pääste ühishoone ehitus, mis läheb maksma 15 miljonit eurot.

3. Pärnu haigla juurde plaanitav tervisekeskus saab rahastuse.