Pärnu.postimees.ee: Tootsi tuulepargist saab Estonian Airi uus vaatus (Siiri Liiva)

17.01.2017Meediakajastus

Riigi otsus eraldada Tootsi tuulepark Eesti Energiale on toonud kaasa pöördumise Euroopa Komisjoni poole ning kohtusse on läinud terve hulk tuuleenergia ettevõtteid, kes nõuavad otsuse tühistamist. Suurimat tuuleenergia tootjat esindava Allar Jõksi sõnul võib seda juba lugeda pretsedenti loovaks sammuks.

«Sellise argumentatsiooni ja suurusjärguga vaidlust ei ole Eestis varem olnud,» rääkis Soraineni advokaadibüroo vandeadvokaat Allar Jõks, kes esindab vaidluses riigiga Nelja Energiat ja selle tütarettevõtteid VV Tuulepargid, Aseri Tuulepark, Pakri Tuulepargid ja Hanila Tuulepargid.

Suurusjärgu all peab Jõks silmas just summat – kuni 15 miljonit eurot –, mille ulatuses on riik tuuleenergia ettevõtete hinnangul andnud Tootsi Suursoo eraldamisel Eesti Energiale riigiabi.

Kuigi rahandusminister Sven Sester on seni oma vastustes nii tuuleenergia liidule kui ka riigikogu liikme Artur Talviku arupärimisele öelnud, et Tootsi Suursoo ala on Eesti Energiale eraldatud kooskõlas kõigi kehtivate õigusaktidega ja see ei ole riigiabi, on tuuleenergia ettevõtjad teisel arvamusel.

Riigiabi tunnused

«Meie arvates on tegemist riigiabiga, mille jaoks Euroopa Komisjonilt ei ole luba küsitud. Ehk ma näen silmapiiril Estonian Airi uut vaatust,» märkis Nelja Energia gruppi esindav Jõks.

Tema sõnul kordub praegu sama muster nagu möödunud aasta lõpus tegevuse lõpetanud rahvusliku lennufirma puhul, kus riik andis riigiettevõttele abi, ehkki luba selleks ei olnud.

Ainus erinevus võrreldes Estonian Airiga on see, et siis ei kaevanud ükski eraettevõte riiki kohtusse, kuna sel turul puudus konkurents. Tuuleenergia turul on olukord teine.

«See on praktiliselt ainuke piirkond Eestis, kuhu saab suure tuulepargi ehitada,» sõnas Jõks, viidates kaitseministeeriumi riigikaitsepiirangutele, mis annavad tuulepargi arendajatele vaid Pärnu- ja Viljandimaal vabamad käed. Viljandimaa muudab aga ebasoodsaks asjaolu, et seal on liiga vähe tuult.

«Avalikku ressurssi ei tohiks üldiselt  jagada otsustuskorras läbipaistmatult. Praegu anti see ühele ettevõttele, samas on elektritootjaid Eestis 70, elektrimüüjaid 50 – ehk konkurents on turul olemas ja selle ressursi saamisest oleks paljud olnud huvitatud,» märkis Jõks. See on ka üks põhjus, miks Nelja Energia grupp kohtusse läks: see, et ei toimunud enampakkumist, oli nende hinnangul õigusvastane.

Ka tekitab tuuleettevõtetes küsimusi hind, millega riik Eesti Energia vaidlusaluse ala endale sai. Võttes aluseks valemi, mida ka Euroopa Komisjon kasutab turuhinna arvutamisel, on ettevõtted seisukohal, et 4,1 miljoni euro asemel jääb Tootsi tuulepargi ala maksumus 13,9–18,7 miljoni euro vahele, mis tähendab, et selle tehinguga on riik andnud Eesti Energiale 9,8–14,6 miljoni euro suurust riigiabi.

«Mis on aga veel olulisem, on see, et ta ei ostnud seda raha eest, vaid ta annab selle eest riigile aktsiad, mis tähendab seda, et tegelikult raha ei liigugi,» sõnas Jõks.

Nii leiavad tuuleettevõtted, et riigi tegu – eraldada Tootsi tuulepargi maa Eesti Energiale – mõjutab konkurentsi, kuna ettevõte on saanud avaliku ressursi kätte allapool turuhinda. «Kui Eesti Energia oleks saanud selle turutingimustel, siis see ei oleks riigiabi. Kui ta sai selle alla turuhinna, siis see on riigiabi,» nentis Jõks.

Vandeadvokaat selgitas, et riigiabil on neli tunnust ja kõnealune juhtum vastab neile kõigile. Riigiabina nähakse Euroopa Kohtu praktikas abi, mida antakse riigi vahenditest, mis annab ettevõtjale majandusliku eelise, selle iseloom on valikuline ning antav abi kahjustab või ähvardab konkurentsi.

«Kui siin on ebaseaduslik riigiabi, siis see läheb maksumaksjale väga palju maksma, ja sellepärast me tahamegi, et kohus kontrolliks, kas on ebaseaduslik riigiabi,» sõnas vandeadvokaat.

Meepoti lahjenemine

Riigile kuuluv energiaettevõte on aga seisukohal, et erasektori tuuleenergia ettevõtete suur huvi Tootsi kinnistu vastu on seotud hirmuga taastuvenergiatoetuste meepoti lahjenemise pärast. «Tootsi tuulepargi toodang hakkab vähendama teiste tuuleparkide saadavat taastuvenergia toetusraha suurust,» ütles Eesti Energia uute energialahenduste juht Alo Kelder.

Ta selgitas, et taastuvenergia toetus, mida riik tarbijatelt kogub ja taastuvenergia tootjatele maksab, pole kunagi mõeldud vaid praegustele tootjatele garanteeritud mahuna. «Kuna tuuleenergia aastane toetusmaht on seaduses piiratud 600 GWhga, siis uute tuuleparkide lisandudes taastuvenergia tasu inimeste jaoks ei suurene. Küll aga tiheneb uue tootja lisandumisel turul konkurents,» tähendas Kelder.

Ka rääkis ta, et kuna Eesti Energia on juba mitu aastat arendanud tuulepargi rajamiseks vajalikku infrastruktuuri vaidlusalusel kinnistul, on konkurentidest tuuleettevõtjatel tekkinud nüüd hirm, et Tootsi tuulepargist saab reaalne konkurent. «On mõistetav, et  meepoti lahjenemine tekitab toetuse saajates meelehärmi,» rääkis Kelder.

Kui riik aga peaks otsustama enne kohtuprotsessi lõppu enampakkumise välja kuulutada, siis on Eesti Energia esindaja seisukohal, et maa või selle kasutuse omandamine üksi ei anna võimalust Tootsi tuulepargi projekti ellu viia, küll aga selle sündi ära hoida.

«Projekti elluviimise seisukohalt pole määrav maa hind, vaid Eesti Energia kui Tootsi projekti arendaja tehtud eeltööd ja sõlmitud kokkulepped, ilma milleta pole võimalik projekti ellu viia,» märkis Kelder.

Kinnistu enampakkumisele

«Mina küll soovitaks vabariigi valitsusele see vaidlus lõpetada ja panna seesama kinnistu enampakkumisele – sellest keegi ei kaota. Eesti Energia saab seal osaleda, kui tal on piisavalt vabu vahendeid ja piisavalt huvi,» ütles Jõks.

See on ka Nelja Energia grupi taotlus – et kuulutataks välja Tootsi kinnistu enampakkumine. «Kui see toimub enampakkumise teel, siis kaob kohe riigiabi argument ära,» märkis vandeadvokaat.

Ka juhtis ta tähelepanu sellele, et olukorras, kus uus valitsus on otsustanud Eesti Energia tütarfirma Enefit Taastuvenergia sel aastal 49 protsendi ulatuses börsile viia, võib käimasolev riigiabi-vaidlus ka aktsiale negatiivset mõju avaldada. «Ma ei usu, et see (enampakkumise korraldamine – toim) riigile kuidagi kahjulik võiks olla. Selle asemel, et saada riigile aktsiaid, saaks ta rohkem raha,» lausus Jõks.

Tootsi Suursoo ala Eesti Energiale eraldanud valitsuse korralduse tühistamiseks on Tallinna halduskohtule kaebused esitanud ärimees Harry Raudverele kuuluv ettevõte AS Raisner, Hans Teiv ning Nelja Energia AS koos oma nelja tütarettevõttega. Kohtu pressiesindaja Anneli Vilu sõnul on kohus nende kaebused menetlusse võtnud ja üheks kohtuasjaks liitnud.

Varasem samalaadne vaidlus

«Pooltele on antud tähtaeg seisukohtade esitamiseks 3. veebruariks. Pärast seda selgub ka edasine menetluse käik – kas asi jätkub kirjalikus või suulises menetluses – ja määratakse järgnevad tähtajad,» lausus Vilu. Hiljemalt 19. jaanuariks lahendab kohus ka esialgse õiguskaitse taotluse, mida on taotlenud AS Reisner ja Hans Teiv, arvestades kaebajate seisukohti.

Varem on Eestis olnud veel üks riigiabiteemaline vaidlus ettevõtete ja riigi vahel, siis oli olukord mõnevõrra teine. Tegemist oli 2011. aastal keskkonna investeeringute keskuse (KIK) eraldatud toetusega Polli Prügilale, kui KIK kirjutas toetuse saamise tingimustesse  sisse, et projektiga ei saa ettevõte alustada enne, kui on saanud Euroopa Komisjonilt kinnituse, et tegemist ei ole riigiabiga.

Selle tingimuse kaebasid kohtusse nii toetuse saanud prügila kui selle konkurent Ragn-Sells ning lõpuks otsustas KIK projekti mitte finantseerida, sest Polli Prügila osanikuks oli neli omavalitsust, muuhulgas kuulus veerand ettevõttest Tartu linnale.

LL

Riigikaitsepiirangud

Kuigi kaitseministeeriumi sõnul ei ole ükski Eesti piirkond kuulutatud tuuleparkide loomisel otseselt keeluala, tuleb iga üksiku elektrituuliku ja tuulepargi rajamisel kaaluda riigikaitselisi argumente, mistõttu on ettevõtjatel kõige vabamad käed Pärnu- ja Viljandimaal.

«Lähtuvalt radarite ja raadiosüsteemide asukohtadest, kattealadest ning olulisematest suundadest on Pärnu- ja Viljandimaal arendajatel tõesti rohkem arendamisvabadust kui Kirde- või Kagu-Eestis,» rääkis kaitseministeeriumi pressiesindaja Andres Sang.

Tema sõnul on tuuleenergiaehitiste lubamisel oluline nii tuulikute planeeritav kõrgus kui ka tuulepargi suurus ja paigutus. «Arendajaid silmas pidades on kindlasti oluliseks aspektiks ka liitumispunktide läbilaskevõime,» lisas Sang.

Kuigi ta toonitas, et kaitseväe seatud tingimused on vaid üks element üksiku tuuliku või tuulepargi püstitamisel, ei saa kaitseministeerium minna kompromissile riigikaitsevajaduste arvel. «Radarite ja raadiosüsteemide töövõime peab olema tagatud igal juhul,» lausus Sang.

Seetõttu analüüsitakse läbi iga esitatud planeering, et selgitada välja näiteks tuulepargi suuruse, tuulikute asetuse või tuulikute kõrguse võimalikud piirangud. Muuhulgas võib kaitseministeerium soovitada muuta tuulikute kõrgust ja nende omavahelist asetust tuulepargis.

Siiri Liiva

FAKTIKAST

Riigiabi ja Estonian Air

Euroopa Liidu asutamislepingu artikli 87 lõike 1 järgi võib riigiabina käsitleda «igasugust liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antavat abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, /…/ kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust».

Riigiabi hõlmab muu hulgas ka maksusoodustusi ja riiklikest vahendeist tehtud investeeringuid olukorras, kus erainvestor oleks toetamisest hoidunud.

Kahtluse korral riigiabi suhtes võivad liikmesriikide kohtud küsida komisjoni arvamust. Ka ei tohi liikmesriigid riigiabimeetmeid rakendada enne komisjoni eelneva heakskiiduta.

7. novembril 2015 teatas Euroopa Komisjon, et Eesti riik on eraldanud riiklikule lennufirmale Estonian Air 125,6 miljoni euro suuruses riigiabi (sellest 84,9 mln oli juba välja makstud), mis andis ettevõttele põhjendamatu eelise konkurentide ees. See lõpetas ligi 25 aastat tegutsenud lennufirma tegevuse.

Allikas: Euroopa Liidu Teataja, Euroopa Komisjon