Pärnu Postimees: Sven Sester: Eesti elu areneb koos majanduskasvuga

24.05.2016Meediakajastus

Sven Sester
rahandusminister (IRL)

Järgmiste aastate riigieelarvega edendab valitsus Eesti majandust ja suurendab selle kaudu inimeste heaolu. Valitsus lõi hiljuti lukku riigi eelarvestrateegia, mis kasvatab meie majanduse konkurentsivõimet, julgeolekut ja perede kindlustunnet.

Vähendame makse

Eesti majandusel on potentsiaali kasvada lähiaastatel ligemale kolm protsenti aastas ja koos inflatsiooniga umbes kuus protsenti aastas. Kiirem majanduskasv võimaldaks meil investeerida senisest rohkem lastega perede heaolu ja Eesti julgeoleku tagamise nimel. Majanduskasvu alus on tugev konkurentsivõime ja võimalikult soodne ettevõtluskeskkond.

Selleks vähendame tööjõumakse nagu tulumaks ja sotsiaalmaks, et majanduses ringleks rohkem raha. 2017. aastal jätavad maksuvaba tulu kasv, sotsiaalmaksu langetus ja madalat palka saavate töötajate tulumaksu tagasimakse majandusse ligikaudu 100 miljonit eurot, järgmisel neljal aastal kokku aga umbkaudu 800 miljonit eurot. See kasvatab palku, tarbimist, sääste, investeeringuid ja maksutulu.

Nende meetmete tulemusena on ettevõtjatel ja tarbijatel järgnevatel aastatel sadu miljoneid lisaeurosid, mida tarbida, säästa ja investeerida uude tehnoloogiasse või töökohtadesse.

Samuti otsustasime lihtsustada ettevõtlust. 2017. aasta algusest ei pea väikeettevõte hakkama käibemaksukohustuslaseks, kui tema käive jääb alla 40 000 euro. Seni oli piir 16 000 eurot, mis ei võimaldanud isegi ühele töötajale maksta Eesti keskmist palka.

Muudatuse tulemusena jääb väikeettevõtjatele järgmisel aastal kätte ligikaudu seitse miljonit eurot rohkem, mida on võimalik kasutada investeeringuteks või töötajate palkamiseks või palkade tõstmiseks.

Nendele ettevõtjatele väheneb bürokraatia ja aruandlus, sest käibemaksuarvestust pidama ja aruandeid esitama nad edaspidi ei pea ja saavad keskenduda eelkõige ettevõtlusele. See omakorda tähendab riigile tulevikus kindlasti suurenevat maksutulu ja positiivset mõju majanduskasvule.

Keskmine palk

Inimeste tervise parandamiseks otsustas valitsus rahandusministri ettepanekul vabastada tulu- ja sotsiaalmaksust tööandja kulutused töötaja tervise edendamiseks ja spordiga tegelemiseks mahus 400 eurot aastas. See muudab investeerimise töötajate tervisesse ettevõtjatele senisest palju soodsamaks. Tervemad töötajad ja vähem haiguspäevi kasvatavad pikas vaates jällegi majandust.

Struktuursetest reformidest, mis on mõeldud majandust kasvatama, on kõige olulisem haldusreform, mis peab muutma meie omavalitsused muu hulgas tugevateks ja aktiivseteks majanduskeskkonna arendajateks ja ettevõtlusele vajalikke teenuseid pakkuvateks üksusteks.

Otsime võimalusi, kuidas motiveerida omavalitsusi panustama ettevõtjatega koostöös töökohtade loomisse. Aastaid veninud haldusreformi tulemusena sündivad tugevad omavalitsused on osa paremast elu- ja ettevõtluskeskkonnast.

Samamoodi teeb riik investeeringuid tööstusaladesse, kompetentsikeskustesse, teadusesse, see kõik toetab kaudselt majandust. Üks suurprojekte, mille töösse võtame, on neljarealine tee Tallinnast Mäoni. Raha on selleks riigieelarve strateegiaga ette nähtud.

Teadmusmahukuse ja lisandväärtuse suurendamiseks teeme tööd eri valdkondades. Haridus- ja teadusministeerium ning majandusministeerium kasutavad kokku 660 miljonit eurot Euroopa Liidu raha ettevõtluse ja teaduse toetamiseks.

Üks kohti, kuhu 48 miljonit eurot suuname, on riskikapitalifond, mis hakkab rahastama suure kasvupotentsiaaliga ettevõtteid. Kasu toovat koostööd ettevõtete ja ülikoolide ja muude teadusasutuste vahel toetame 144 miljoni euroga.

Meie keskmine palk kasvab ligemale kuus protsenti aastas ehk kolm protsenti kiiremini kui hinnad. Pensionid tõusevad samas tempos palkadega. See tähendab, et keskmiselt on meil igal aastal varasema 100 euroga võrreldes umbes kuus eurot rohkem raha taskus ja meie ostujõud kasvab kolm protsenti aastas. See on kiirem kasv kui Euroopas keskmiselt.

Samal ajal peame silma peal hoidma palgakasvul, mis peaks käima erasektori eestvedamisel. Seepärast ongi valitsus kokku leppinud põhimõttes, et kasvada ei tohi majandamiskulud ja palgatõusu vedur ei või olla riigisektor.

Peredele

Valitsuse prioriteet on pered. Emadele kindlustunde andmiseks rakendame järgmisest aastast elatisraha fondi, mis maksab perele välja võlgu jäädud elatisraha ja nõuab selle ise võlgnikult sisse.

Peretoetuste eelarve suureneb 2020. aastaks 266 miljoni euroni. Koalitsioonilepinguga otsustati tõsta lapsetoetuse määra 45 eurolt 60 euroni. Selle aasta algusest on lapsetoetuse suurus 50 eurot, alates 2018. aasta algusest 55 ja 2019. aastast 60 eurot.

Lapsetoetuse suurus alates kolmandast lapsest peres ei muutu ja seda makstakse endiselt 100 eurot lapse kohta. Samuti toetatakse iga kolme või enamat last kasvatavat peret 200 euro suuruse lasterikka pere toetusega kuus. 2017. aastast hakkab kehtima sügava puudega laste vanemate hooldustoetus.

Madalat palka saavate töötavate vanematega perede sissetulekut kasvatab uus tulumaksu tagasimaksegi, mille esimesed maksed teeb maksuamet juba 2017. aasta kevadel. Töötajad, kelle palk jääb täistööaja korral alla 650 euro kuus, saavad kas osaliselt või täies ulatuses riigilt tulumaksu tagasi. Sisuliselt saab ligikaudu 500 eurot kuus teeniv inimene kevadel üle 700 euro korraga riigilt raha tagasi.

Meie riigi kaitsevõime kasvatamisel peame kinni põhimõttest, et vähemalt kaks protsenti rahvatulust kulutame riigikaitsele. Selle kõrval katame need kulud, mis on seotud liitlaste vastuvõtmisega Eestis. Samuti oleme teinud otsuse ehitada valmis Eesti idapiir ja selleks on kavandatud umbes 70 miljonit eurot.

Kui majandus edeneb, saame kiiremini suurendada nii oma riigi julgeolekut kui perede kindlustunnet ja toetada sündimust. Sellepärast on lähiaastate võtmeküsimus majanduse kasv.