Pärnupostimees.ee: Sven Sester: Riigieelarve toetab inimeste kindlustunnet

03.12.2015Meediakajastus

Riigikogus arutusel 2016. aasta riigieelarve toetab Eesti majanduse ja heaolu kasvu. See eelarve tõstab lastega perede, pensionäride ja madalamat palka saavate inimeste majanduslikku kindlustunnet ja kasvatab riigi kaitsevõimet. Samal ajal teeme seda kõike eelarvepoliitiliselt vastutustundlikult.

Jõukohased kulud

Kavandatavad kulud on meie riigile jõukohased ja tulevikku vaadates tuludega kaetud. Riigieelarve on 2016. aastalgi struktuurses ülejäägis, riigi võlakoormus jooksvate kulude tõttu ei kasva ja Eesti rahandus jääb niisama heasse korda 2016. aasta lõpuks. Konservatiivne eelarvepoliitika on Eesti tugevus, mitte nõrkus.

Kui alustasin tööd rahandusministrina, panin endale paika kolm põhimõtet, millest lähtuda.

Esiteks soovin teha otsuseid, mis toetavad Eesti majanduskasvu. Teiseks töötan selle nimel, et maksumaksja raha saaks mõistlikult kasutatud. Ja kolmandaks püüan töötada dialoogis ettevõtjatega, kellest lõppkokkuvõttes sõltub riigikassa täitmine. Nendest põhimõtetest olen lähtunud ministeeriumis ja valitsuses riigieelarve koostamiselgi.

Eesti julgeolek on valitsuse prioriteet. Kaitsekulude kasv riigieelarves on seotud Eesti majanduse kasvuga. On kokku lepitud, et kaitsekulud moodustavad vähemalt kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Me teeme rohkem.

Makse kogumata ei saa riiki ülal pidada. Samuti pole võimalik kõiki makse kogu aeg vähendada. Eesti maksukoormus on Euroopa madalamate hulgas. Järgmisel aastal vähendame tööjõumakse ja saame lisatulu maksudelt, mis on seotud tarbimise, reostamise ja ebatervislike eluviisidega. Teeme seda nii, et maksukoormus tervikuna oluliselt ei muutu.

Meie maksusüsteem on tulevikuski lihtne ja ühetaoline. Pingutame selle nimel, et maksude maksmine oleks lihtne, aga maksmata jätmine keeruline ja taunitud. Eesti maksuamet on üks Euroopa efektiivsemaid. Nii saame hoida maksumäärad madalamal.

Maksuvaba tulu tõuseb

Eestis on madalamat palka saavate inimeste maksukoormus ülejäänud riikidega võrreldes aga ikka kõrgem. Järgmise aasta eelarvega tõstame maksuvaba tulu kõigil ja rakendame lisamaksutagastuse madalamapalgalistele.

Selline maksupoliitika toetab majanduskasvu ja kuna see soodustab töötamist ja toimetulekut, pooldavad seda nii parem- kui vasakpoolsed erakonnad. Maksimaalne võit aastas on ligemale 700 eurot töötava inimese kohta.

Tänu tööjõu maksukoormuse langusele kasvavad järgmistel aastatel inimeste sissetulekud kiiremini, kui nad oleksid kasvanud maksumuudatusteta. Maksuvaba tulu tõuseb juba 2016. aastal 2040 euroni aastas ja selle tulemusena võidab kahe töötava vanemaga pere aastas kuni 77 eurot.

Eakamatele kodanikele on kaks head uudist. Esiteks kasvavad pensionid 2016. aastal. Meie prognoosid ütlevad, et keskmiselt tõuseb pension üle viie protsendi. See tähendab riigile kulude kasvu ligikaudu 89 miljonit eurot. Kokku kulub pensionideks 1,66 miljardit eurot.

Teine hea uudis on see, et keskmise igakuise pensioni hoiame tulumaksuvabana. Pensionär on tööaastate jooksul juba maksnud oma palgatulult riigile makse ja meie selge poliitiline otsus on jätkata keskmiselt pensionilt tulumaksu mittevõtmist. See on kulu riigieelarvele, kuid lisatulu meie eakatele.

Me ei võta riigile juurde suuri kohustusi. Lisakulutusi teeme peamiselt selleks, et kasvatada lastega perede ja madalama sissetulekuga inimeste majanduslikku kindlustunnet. Sotsiaalsektoris kasvavad pensionide ja ravikulude kõrval eelkõige lastetoetused ja toimetulekuabi nõrgematele.