Pärnu Postimees: Tori hobusekasvanduse lugu (Kalev Vilgats)

03.08.2019Meediakajastus

Liivimaa maapäeva otsusega 1856. aastal asutatud Tori hobusekasvanduses käisid omal ajal kõik kooliõpilased klassiekskursioonil.

1999. aasta augusti algul ähvardas soliidse ajalooga ettevõtet pankrot, sest Pärnu linnakohus oli maksuameti ettepanekul arestinud AS Tori Hobuse varad, kuna firma võlgnes maksuametile üle miljoni krooni.
Tollane tegevjuht Kalev Mitt ütles lehele, et pangaarve ja vara arestimisest hoolimata tegevus jätkub. 114 hobuse ja 186 lehma talvesööda miinimum oli varutud ja silotegu käis.
Kõige enam kahjumit tootsid hobused, kelle müügitulu ei katnud allesjäänute pidamist. Kahjumit loodeti katta piimamüügiga, aga selle kokkuostuhind langes.
Tori Hobuse aktsiatest kuulus 40 protsenti ELKE Paluvere puidutööstusele, ülejäänu võrdselt tallinlastele Peeter Kangurile ja Imre Samsile. Riigi omand firmast oli 35 tõuhobust, kuus maakivitalli ja 1000 hektarit maad.
Toonane Tori vallavanem Jüri Puust leidis, et Tori Hobusel ei ole sellisel kujul tulevikku.
Põllumajandusministeeriumi riigivara haldamise büroo juhataja asetäitja Rein Seljamäe seevastu kinnitas, et paanikaks pole põhjust.

2000. aasta novembris saatis Tori vallavolikogu põllumajandusministeeriumile otsuse munitsipaliseerida Tori Hobuse valduses olev riigivara. Ministeerium ei vastanud vallale. Küll anti märtsis 2001 teada, et on tehtud otsus müüa Tori hobusekasvandusest riigile kuuluv osa erakätesse.
Veidi varem oli Tallinna linnakohus välja kuulutanud Tori Hobuse pankroti, sest võlgu oli üle kaheksa miljoni, kuid vara vaid kuni kolme miljoni krooni eest.
Oktoobris 2001 toetas riigikogu majanduskomisjon Tori vallavolikogu otsust võtta munitsipaalomandisse riigivara hulka kuuluv osa Tori hobusekasvandusest. Kaks aastat kestnud protsess leidis vastuvõetava lahendi. Muidugi tahtsid torilased seejuures teada, kuidas sai Tori Hobuse õigusjärglaseks üleöö OÜ Tori Hobusekasvandus.
Jaanuaris 2002 andiski põllumajandusministeerium riigivara hulka kuuluva osa, nende hulgas 35 mära, Tori valla omandisse. Ent vald keeldus ministeeriumi varade hindamise aktita üle võtmast riigivara Tori hobusekasvandusest. Muu hulgas kõlas põhjenduste hulgas väide, et viis aastat on käinud üks petmine.

Taas jõudis hobusekasvandus leheveergudele 2007. aasta algul, mil põllumajandusministeeriumi riigivara halduse büroo töötajad käisid Toris vaatamas, kuidas riigivara on säilinud ja seda kasutatakse. Häirivad olid kuuldused, nagu tahaks ministeerium müüa osa metsamaast, mille võrra väheneks tõuaretuse raha. Magusat metsamaad oli üle 500 hektari. Seni oli metsamajandamise tulu läinud hobuste aretamisele, kuna aretustöö eraldi ei andnud kasumit.
Tori Hobusekasvanduse omanik Imre Sams ütles lehele, et metsamaa müügiplaan olevat üleval, aga kui sellest juttu teha, eitavad ministeeriumis kõik.

2009. aasta juulis lõpetas kasvandus töölepingu hobuste ratsastaja, tegevsportlase ja treeneri Andrus Kallastega ning ametist sai lahti ka üheksa aastat tegevjuhina töötanud Jaanus Kallaste, kes läksid tegelema oma äridega.
Leht lisas toona selgituseks, et ajalooline Tori hobusekasvandus kuulub riigile ja Samsi osaühing vaid rendib seda. Omaniku ja rentniku suhted polnud kunagi kuigi head. 2011. aastal ei jäänud rentnik rahule sellega, et pidevalt käivad jutud riigi plaanist hobusekasvandus maha müüa.
Maavanem Andres Metsoja lubas asjaga tegelema hakata. “Riigi seisukohalt ei pruugigi olla oluline, kus Tori hobuse tõuaretusega tegeldakse. Pärnumaale on aga tähtis, et see oleks Toris, nagu ajalooliselt on välja kujunenud,” ütles Metsoja.

Omaniku ja rentniku suhete teravnemise aastate jooksul tingis 2006 riigikontrolli järeldus, et 1999. aastal 30 aastaks sõlmitud üürileping on riigile ebasoodus.
2014. aastaks olid rentnik ja ministeerium jõudnud kohtukulli ette. Ministeerium süüdistas üürnikku rendi osalises mittemaksmises 2008. aastast. Too heitis ministeeriumile ette rendileppe ennetähtaegse ülesütlemise katset ja majandustegevuse häirimist, mis ei võimalda renti kogu ulatuses maksta.
2015. aasta septembriks tehti kirik keset küla: valitsus eraldas maaeluministeeriumile 370 000 eurot Tori Hobusekasvandusele kuuluva kinnis- ja vallasvara omandamiseks ning 75 000 eurot selle ülalpidamiseks ja korrashoiuks. Kompromissina loobus osaühing kõikidest kahjunõuetest.
2016. aastal tähistati Tori hobusekasvanduse 160. aastapäeva. Sel puhul öeldi välja eesmärk: kujundada hobusekasvandus rahvusvaheliselt tuntud ja hinnatud hobumajanduse kompetentsikeskuseks. Veidi pärast juubeli tähistamist põletas hooletu suitsetaja maha vana talli, kus hoiti heinapalle. Maaeluminister Urmas Kruuse tähendas seepeale, et põleng ei peata riigi plaani Toris hobumajandust arendama hakata.

Märtsis 2017 käisid hobusekasvanduses peaminister Jüri Ratas, maaeluminister Tarmo Tamm ja rahandusminister Sven Sester. Otsus: kasvandus säilitada ja välja arendada. Pärast Samsiga rendilepingu lõpetamist oli kasvandust majandanud Eesti põllumajandusmuuseum.
Juulis 2017 andis valitsus maaeluministrile voli asutada SA Eesti Maaelumuuseumid – C. R. Jakobsoni talumuuseum, Tori hobusekasvandus ja Eesti põllumajandusmuuseum. Ühtlasi eraldas valitsus 1 905 000 eurot Tori hobumajanduskeskuse taastamiseks ja väljaarendamiseks.

2018 ilmus Tori hobusekasvandusest juubelile pühendatud põhjalik raamat ja veel enne aasta lõppu tutvustati põlengu järel taastatud tallihoonet number 6, mis on esimene hobusekasvanduse kompleksi restaureerida plaanitud hoonetest.

Tänavu aprillis kuulutati välja riigihange Tori hobusekasvanduse kompleksi ehitustöödeks.