Pensionireformi lõppvaatlus

23.09.2020Arvamus

Kahel korral Riigikogu heakskiidu saanud pensionireform on lähenemas lõppvaatusele. Loodetavasti selgub juba oktoobris, kas suurim reform pärast pensionisüsteemi loomist saab 2021. aastast jõustuda või mitte.

Reformi põhiseaduslikkuse üle on pikalt vaieldud. Kuid ka viimase poole aasta jooksul peetud arutelud pole muutnud minu varasemat seisukohta. Pensionikord on juba täna nii ebaõiglane, et võrdsete võimaluste loomine kõigile, olenemata vanusest ja sissetulekust, aitab varasema diskrimineerimise korvata.

Briti raudne leedi Margaret Thatcher on öelnud, et ilma majandusliku vabaduseta ei ole ka ühtegi teist vabadust. Õigus vastutada ja käsutada enda vara, annab inimesele vabaduse ja sõltumatuse, mille abil teostada enda teisi õigusi ja kohustusi. Seda tasub silmas pidada ka pensionireformi puudutavates aruteludes. Teise pensionisambasse kogutud raha kuulub inimesele endale ning sellest tulenevalt peab ta saama ka ise enda säästude kasutamise üle otsustada.

Ees ootab keeruline periood kümnetele tuhandetele peredele

Riigikohtu otsust on oodata hetkel, mil maailma räsib selle sajandi suurim majanduskriis. Vaatamata kõikide riikide otsustele sel keerulisel perioodil majandust laenuraha abil turgutada, näeme, et see abi ei jõua kõigini. Tööpuudus suureneb ning see mõjutab kümneid tuhandeid peresid üle Eesti. Riigid saavad kriisis kohaneda laenurahaga – Euroopas suureneb järgnevate aastate jooksul kõikide riikide laenukoormus.

Kuidas tulevad toime aga Eesti inimesed ja pered? Sissetuleku kaotanud inimesele reeglina laenu ei anta. Millised on siis selle inimese lahendused? Säästude abil tullakse toime mõned kuud. Sellele lisaks on tal olemas täiendavad vahendid pensioni teises sambas. Raha mida ta täna kasutada ei saa, sest riik on andnud sõnumi, et mõnikümmend eurot suurem pension 20-30 aasta pärast on olulisem, kui täna oma laste eest hoolitsemine. Riik on endale võimaldanud paindlikkust, samas kui inimesed on pandud sundvaliku ette.

Ma ei kutsu inimesi üles enda raha ära kulutama. Vastupidi, ma kutsun neid üles vastutustundlikkusele, kuid ootamatuste korral peaks meil kõigil olema paindlikkust ja võimalus nende ootamatustega kohanemiseks. Tänasel päeval on omamoodi veider vaadata neid eelmise aasta prognoose, kus ennustati teise pensionisamba tootlikkust 50 aasta lõikes ilma ühegi majanduslanguseta. Prognoosid on olulised, sest ilma nendeta ei ole võimalik otsuseid langetada. Samas teeb elu alati prognoosidesse korrektuurid. Tänane kriis näitab selgelt, et kõik süsteemid peavad olema piisavalt paindlikud, et ootamatustega kohaneda. Riiklik sund hoida raha ebaefektiivses süsteemis ei võimalda seda paindlikkust.