Postimees: Haigekassa puudujäägi lapivad jõukad (Hanneli Rudi)

13.09.2016Meediakajastus

Kui tänavu tuleb haigekassa peaaegu 33 miljoni euro suuruse eelarve puudujäägi katmiseks pingutada haiglatel, siis järgmisel aastal hakkavad seda kinni maksma inimesed ise: nimelt seatakse lagi haigus-, hooldus- ja sünnitushüvitistele.

«Lisaks haigekassa juhatuse tehtud ettepanekutele esitasin paar ettepanekut ka mina,» ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski eile pärast haigekassa nõukogu koosolekut. Ta tunnistas, et haigekassa praegune kriis on andnud sotsiaalministeeriumile võimaluse teha kiirendatud korras ära mõned muudatused, mis olid nagunii kavas.

Nii näiteks on kavas kehtestada haigus-, hooldus- ja sünnitushüvitistele lagi, mis oleks seotud keskmise palgaga. «Kuna hüvitiste puhul on esmane eesmärk säästa inimest haiguse ajal vaesusesse langemisest, on see oma olemuselt õigustatud,» ütles minister.

Nõukogu koosolekul jäi lahtiseks, kas selleks on kaks või kolm Eesti keskmist palka. Ossinovski ise toetab kolmekordse keskmise palga piiri, sest samasugune lagi on ka vanemahüvitisel. Ajutise töövõimetuse väljamaksete piiramisega õnnestuks kokku hoida 1,4 miljonit eurot.

«Tulevikus piiraks see ajutise töövõimetuse hüvitiste summade suurenemist, mis palgakasvu tõttu on üks suuremaid kuluridasid,» selgitas Ossinovski. Minister tunnistas, et tegu oli kõige rohkem kriitikat pälvinud ettepanekuga. «See tekitas kaunis palju emotsioone ja lõpuks jõuti seal maksupoliitiliste küsimusteni ja räägiti sotsiaalmaksu laest, üldisest maksukoormusest, mis väljus selgelt haigekassa nõukogu pädevusest,» tõdes ta.

Mitu nõukogu liiget jäi sel teemal eriarvamusele. «Eks see ole valitsuse ja riigikogu otsustada, kas seda rakendada või mitte, sest tegu on seaduse muudatusega,» lausus Ossinovski. Kuna on vaja muuta seadust, arvas Ossinovski, et uus kord hakkab kehtima järgmisest aastast. Ta ei pidanud tõenäoliseks, et riigikogu hakkaks seda kiirendatud korras menetlema, sest see annaks kvartalis säästu umbes 400 000 eurot.

Järgmisel aastal peaks aitama haigekassa kulusid vähendada ka uus ravimite omaosaluse kord, mida juba töötatakse välja. Ossinovski sõnul on ravimite omaosalus Eestis ebavõrdselt jaotunud. Ministri arvates püüab uus süsteem retseptiravimite kulu ja vajadust isikustada ehk iga inimese retseptide omahind liidetakse kokku ja seatakse sellele lagi.

«Kui inimesel on suured ravimikulud, siis teatud piirist hakkaks see langema,» selgitas minister. Ta tunnistas, et selleks on vaja uut IT-lahendust, mida praegu veel ei ole.

«Haiglatega sõlmitakse uus ajutine kokkulepe, et ajutiselt vähendada haigekassa kulusid tervishoiuteenuste eest,» ütles Ossinovski pärast haigekassa nõukogu koosolekut. Seda võimalust kasutati masu ajal. Ossinovski sõnul räägitakse nädala jooksul haiglatega läbi, millised on hinnakoefitsiendi muutmise mõjud tervishoiu kättesaadavusele selle aasta viimases kvartalis.

«Nõukogu üldine hoiak oli, et tervishoiuteenuste kättesaadavus ei tohi väheneda, aga heas koostöös haiglatega on võimalik kokkuleppe poole liikuda,» lausus Ossinovski. Just haiglatele makstava summa kärpimine peaks andma kolmveerandi kokkuhoiust sel aastal. «Siin on võimalik kõige kiiremini ja lihtsamini kulusid kokku hoida,» sõnas minister. Ta lisas, et pikalt pole seda võimalik teha, sest see hakkab mõjutama tervishoiuteenuse kvaliteeti ja haiglate toimetulekut.

Haigekassa nõukogu liige, haiglate liidu juht Urmas Sule nimetas otsust ravijuhtude hinnakoefitsiendid üle vaadata dramaatiliseks otsuseks, mis tuleb langetada valitsuse tasandil. «Sellel on tugev mõju nii meedikutele kui ka patsientidele,» kinnitas ta. Kuigi 2009. aastal riik kasutas seda võimalust, pole Sule sõnul praegu olukord nii drastiline.

20 000 euro suurust kokkuhoidu kvartalis peaks andma osa ravimite väljaarvamine soodusravimite seast. Tegu on ravimitega, millele on olemas odavam alternatiiv.

Suvise majandusprognoosi järgi laekub haigekassa eelarvesse tänavu sotsiaalmaksu plaanitust viis miljonit, järgmisel aastal neli miljonit rohkem.

Ossinovski arvates on täiendavate kärbetega võimalik eelarve auk katta ja aasta lõpuks peaks haigekassa miinuseks jääma üheksa miljonit, nagu oli riigieelarves kirjas. «Ühekordsete kulude tõttu ei tohiks piirata inimeste pääsu arsti juurde, siis on ka säästuplaanidel piirid ees,» toonitas minister. Nii jäid nõukogu koosolekul kõrvale kõik ettepanekud, mis oleks ravijärjekordi pikendanud.

Kuigi haigekassa eelarve kriisi ajal on tervise- ja tööminister ning rahandusminister Sven Sester olnud üsna erinevatel arusaamadel, langetas haigekassa nõukogu Ossinovski sõnul eile oma otsused konsensuslikult. «Rahandusminister oli koosolekul üsna konstruktiivne ja leplik,» sõnas minister.

ÜKS KÜSIMUS

Miks nägid nõukogu liikmed juhatuse ettepanekuid haigekassa puudujäägi vähendamiseks eile esimest korda?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski:

See ei ole tavapärane praktika. See oli minu soov, et me neid materjale ette välja ei saadaks. Soovisin niimoodi vältida varemgi esinenud olukorda, et nõukogu liikmed tulevad koosolekule ja saavad juba enne selle algust ajalehest lugeda, mida nad otsustanud on.