Menüü 
Pluss.postimees.ee: Prognoos sunnib valitsust püksirihma pingutama (Marge Tubalkain)
05.04.2016MeediakajastusSügisest pessimistlikumaks muudetud majandusprognoos tähendab, et 2018. aasta eelarvepuudujäägi katmiseks on vaja uusi katteallikaid.
Võrreldes sügisega läks kevadine majandusprognoos mornimaks. Mullu mihklikuul avaldatud prognoos nägi ette 2,6-protsendist majanduskasvu selleks ning 3,4-protsendist majanduskasvu tulevaks aastaks. Kevadel kohendati neid hinnanguid vastavalt 0,6 ja 0,4 protsenti allapoole, põhjuseks Soome ja Venemaa kesisemad kasvuväljavaated.
Kuna kevadise majandusprognoosi järgi tehakse ka aprilli lõpuks valmivat eelarvestrateegiat, peab valitsus selle varasemast kriitilisema pilguga üle vaatama. Ent põhjuseid selleks on teisigi. Hiljuti vähendas valitsus ressursi- ja saastetasusid keerulises olukorras oleva põlevkivitööstuse toetuseks. Rahandusminister Sven Sester rääkis, et oluline on üle vaadata ka riigiettevõtete dividendivõimekus. Riigil on 14 dividende maksvat ettevõtet.
Nendest ühe – Eesti Energia – kohta otsustas valitsus novembris, et ettevõttel tuleb riigieelarvesse planeeritud 95 miljoni asemel maksta 62 miljonit eurot dividende, et tagada riigiettevõtte finantsnäitajate vastavus võetud kohustustele. Selle 33 miljoni euro suuruse vahe plaanib riik välja võtta sel aastal.
«See loomulikult pingestab erinevate soovide rahuldamise võimalust,» ütles Sester. Ta nentis samas, et ühelgi aastal pole olnud raha rohkem kui mõtteid, mida teha.
Ta ütles, et järgmise aasta eelarve on arutluse all, kuid järgmise nelja aasta eelarvestrateegia valmib juba aprilli lõpuks. Prognoos ei ole veel arvestanud Kose-Mäo teelõigu väljaehitamisega, piiriehituse lisakuluga, erakoolide rahastamisega, tervishoiutöötajate ja õpetajate palgatõusuga, teaduse rahastamise ega muude lisataotlustega, mida ministeeriumid on teinud. Ent võimalus eelarvestrateegiat kommenteerida tekib siis, kui see valmis on, tähendas minister.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer sõnas pressiteates: «Investeeringud riigipiiri ja infrastruktuuri, nagu näiteks Tallinna-Tartu maantee väljaehitamisse, on Eesti konkurentsivõime suurendamise pärast vajalikud ning nende objektidega peaks kindlasti edasi liikuma.»
Praeguse seisuga tuleb 2018. aastal 0,14-protsendine struktuurne eelarvepuudujääk, mida mõni aasta tagasi vastu võetud seaduse järgi olla ei tohiks. Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon leitakse, kui nominaalsest positsioonist eemaldatakse lisaks majandustsükli mõjule ka ühekordsed ja ajutised tegurid, mis võivad eelarvepositsiooni moonutada.
Sesteri sõnul tähendab see, et osa ministeeriumite soove jäetakse rahuldamata ning kaalumisel on meetmed puudujäägi katmiseks.
Ühe võimalusena pakkus minister välja kütuste elektroonilise jälgimise, mis aitab võidelda makspettustega. Praegu on see plaan ettevalmistamisfaasis. Teiseks võiks olla e-sigarettidega seonduv ja pakendiaktsiis. Ning kolmandaks oleks teekasutustasu, mille jaoks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on tellinud analüüsi.
«Läbirääkimised seisavad ees ja analüüs on näidanud seda, et Eesti koos Soomega on üks kahest Euroopa riigist, kus pole teekasutustasu sätestatud,» sõnas rahandusminister.
Rahandusministeeriumis hakkavad valmis saama ka ettepanekut metallitoodete pöördmaksustamiseks, mis peaks vähendama varjatud maksupoliitikat.
Kuigi pessimistlikum, on tänavuseks prognoositud majanduskasv siiski tunduvalt suurem kui 2015. aastal, mil see oli 1,1 protsenti. Samuti peaks kasvutegurid nihkuma eratarbimiselt ekspordile. Põhjuseks on Eesti ettevõtete suurenev eksport naabermaadesse. Valdava osa välisnõudluse kasvu taastumisest toob Venemaa languse pidurdumine.
Palgakasv jääb kiireks ta tuleval aastal, ulatudes tänavu kuni 4,9 protsendini. Hinnatõus jääb prognoosi järgi mõõdukaks, mis tähendab pea sama suurt reaalpalga kasvu. See omakorda toetab ka eratarbimist.
Tootlikkusest kiirem palgakasv kahandab samas Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. Majanduse stimuleerimiseks on Eesti eelarve nominaalses puudujäägis nii sel, tuleval kui ületuleval aastal.
