Põhjamaade ja Balti rahandusturgudel regulatiivse ja järelevalvealase koostöö mehhanismide tagamise meetmed

06.11.2012Arvamus
Põhjamaade ja Balti rahandusturgudel regulatiivse ja järelevalvealase koostöö mehhanismide tagamise meetmed

Finantskriis tõi esile vajaduse muuta finantsstabiilsuse alaseid kokkuleppeid, järelevalve- ja regulatiivset raamistikku ning tagada riikide järelevalveorganite, keskpankade ja valitsuste vaheline parem tegevuse kooskõlastamine piiriüleses kriisiolukorras ning lõimitud lähenemisviis kriisi ennetamisele, ohjamisele ja lahendamisele.Kriis on rõhutanud tõsiasja, et siseriiklikud ja rahvuslikud rahandusturud on omavahel tihedalt lõimunud ning probleemidest ühel turul võib alguse saada nakkus, mis võib levida nii ühelt maalt teisele kui majandussektoritesse, et mõjutada äritegevust, tööhõivet ja leibkondade heaolu.

Tõstatades küsimuse lõimunud ja stabiilsete rahandusturgudest, mida on võimalik saavutada ainult piirkonna riikide tiheda koostöö abil, esitas komisjon pärast üksikasjalikke arutelusid parlamentaarse, täidesaatva võimu ja rahvusvahelise tasandi asjatundjatega konkreetsed teemad, mis vajavad ranget ja kiiret tähelepanu.Nendest paljudest teemadest tõstaks mõned esile.

Vastastikuse mõistmise memorandumi allakirjutamisega 17. augustil 2010 ning Põhjamaade ja Balti riikide piiriülese stabiilsusrühma loomisega püüavad asjaosalised riigid rakendada 2008. aasta juunis kokku lepitud ELi piiriülese finantsstabiilsuse alase vastastikuse mõistmise memorandumi sätteid.Hoolimata nende koostöölepete allakirjutamisest on konkreetseid probleeme, mis vajavad lahendamist, nimelt:

–          järelevalvestandardite mitmekesisus või erinevus pangandusjärelevalves;

–          siseriiklike järelevalvesüsteemide võime teostada kontrolli riigis tegutsevate välismaises omanduses olevate pankade üle;

–          hoiustajate hoiuste kaitsmisega seotud probleemid.

Lisaks sellele tuleks järelevalvetegevust parandada:

–          võimaldades järelevalveasutuste sekkumist ja riskide kindlakstegemist nii varakult kui võimalik;

–          vahetades õiget, selget ja kõikehõlmavat teavet ning kooskõlastades seadusandjate rakendatavaid erisuguseid meetmeid, mis ei kujuta endast ainult järelevalvetegevust, vaid ka ülesannet rahandusministeeriumitele, keskpankadele ja riikliku julgeoleku asutustele;

–          pankade osanike ja juhtkonna hindamismeetodeid tuleks täiustada ja tugevdada;

–          tuleb koostada korralikult põhjendatud, konkreetsed situatsiooniplaanid tähtsaimate turuosaliste kriisiolukordade puhuks ja kohandada neid jooksvalt;

–          traditsioonilist, läbiproovitud abivahendite süsteemi tuleks täiendada uute abivahenditega, mis võimaldavad paremini hinnata panga strateegia kvaliteeti ja panga igapäevase äritegevuse vastavust sellele strateegiale;

–          rahvusvaheliselt tegutsevate pankade üle peaks tulevikus järelevalvet teostama keskne järelevalveasutus näiteks Brüsselis, Frankfurdis, Londonis jne. Piikide pankade üle peavad teostama järelevalvet riiklikud järelevalveinstitutsioonid;

–          tuleb kasutada kättesaadavaid sanktsioone, ootamata, kuni probleemid tegelikult tekivad.

Põhjamaade ja Balti riikide järelevalveasutuste koostööd on seatud eeskujuks teistele ELi liikmesriikidele, kuid samas on seal kindlasti ruumi koostöö parandamisele ja tõhusamaks muutmisele.Järelevalvetavade ühtlustamine ja ühiste mõistete kasutuselevõtmine on oluline.Teine võimalus, mida riigid kasutada saaksid, on reservide või rahaliste vahendite kogumine tulevaste kriiside ärahoidmiseks.

Hiljutised sündmused pangandussektoris, nimelt Leedu Snoras panga krahh ja sellele järgnenud probleemid Latvijas Krājbanka’ga või valehäire ja ühiskonnas tekkinud paanika seoses ühe teise Läti panga maksejõuetusega tõid selgelt esile asjaosaliste riikide ja vastavate ametiasutuste vahelise õigeaegse ja piisava teabevahetusega seotud probleemid.Samuti on oluline anda avalikkusele õiget teavet.

Loomulikult ei ole mingeid tagatisi, et olemasoleva süsteemi muutmine või teistsuguse korraldus- ja järelevalvestruktuuri kasutamine välistab kõige hiljutisema rahanduskriisi kordumise, arvestades seda, et rahandusturud ja -asutused jätkuvalt kasvavad, uuenevad ning reageerivad valitsuste ja turgude kehtestatud piirangutele, kuid oluline on astuda need sammud, olla aktiivne kogemuste ja arvamuste jagamisel.

BA majandus-, energeetika- ja innovatsioonikomisjon on neid küsimusi tähelepanelikult uurinud ning töötanud välja konkreetsed soovitused, mille täidesaatva võimu tasemel rakendamist järgmisel aastal jälgitakse.