Põhjarannik: 500 inimest kaotab korraga töö

15.01.2016Meediakajastus

Kuigi järjest suurema hooga allapoole sööstva nafta hinna tõttu on koondamiste hirm Viru Keemia Grupis juba mitmeid kuid õhus olnud, mõjus juhtkonna eilne otsus panna kinni kõik vanemad õlivabrikud ja lasta töölt lahti 500 inimest ikkagi šokina.
“See on kohutav! Muidugi ei osanud me oodata, et seadmeid sulgema hakatakse, kuid nüüd öeldi meile selgelt, et märtsiks koondatakse meid ära,” rääkis Põhjarannikule 35 aastat selles ettevõttes töötanud naine. “Kas te kujutate ette, millises seisundis me praegu oleme? Kuhu inimesed tööle lähevad? Neid ei ole ju ei viis ega ka viiskümmend inimest, vaid ligi viissada! Sageli töötavad meie ettevõttes mõlemad abikaasad – nii mees kui naine – ning kui nad mõlemad koondatakse, on see nende perele tohutu löök.”

Ootamatu ka ametiühingu jaoks

“See on tõepoolest šokk. Ning ehkki must stsenaarium on tagataskus alati varuks, siis nagu öeldakse, sureb lootus viimasena ning inimesed uskusid ja lootsid, et leidub siiski mingi väljapääs,” rääkis keemikute ametiühingu esimees Julia Leontjeva.

Ta märkis, et tegemist on massilise koondamisega ning selle juures tuleb järgida kõiki seadusega kehtestatud protseduure. Olukorrast on teavitatud ametiühingute keskliitu ning juba käivad läbirääkimised nii nende kui ka töötukassaga.

“Praegu kerkib küsimus, mida arvavad valitsus ja kohalik võim sellest, kuidas Kohtla-Järve ja Ida-Virumaa säärase hulga töötutega toime tulevad,” ütles Julia Leontjeva. “Kui Nitroferdis inimesi koondati, siis rahustas valitsus sellega, et siia tuleb 1000 uut töökohta. Möödas on aasta. Äkki keegi teab, kus need müstilised töökohad on?!”

Valus otsus ettevõtte säilitamise huvides

Alates oktoobrist Viru Keemia Grupi juhatuse esimehe ametisse asunud Ahti Asmann tõdes, et valus otsus sulgeda vanemad Kiviteri tehnoloogial
töötavad vabrikud ja koondada iga neljas töötaja ning tõmmata kogu keemiakontsern väiksemaks, oli praeguste nafta hindade juures möödapääsmatu, et säilitada ettevõtte elujõulisus ka pikemas perspektiivis.

Ta tunnistas, et juhtkond kaalus kulude kokkuhoidmiseks mitmeid variante. “Saab teha lühemaid tööpäevi, vähendada palkasid ja muid asju. Aga need kõik oleksid vaid kosmeetilised muudatused, millest praeguse nafta hinna juures olulist abi poleks,” sõnas ta.

VKG põhilise toodangu põlevkiviõli hinda määrav nafta hind tegi järjekordse sööstlaskumise alanud aasta esimestel nädalatel, kukkudes 40 dollarilt barreli kohta 30 dollarini. “Me arvame, et 30 dollarit barreli kohta ei ole pikaks ajaks õige hind. Kuid me ei tea, kui kauaks see 30 püsima jääb, võib-olla kukub veelgi. Praegu on tõesti olukord, kus ka tulevikutehingutes ei ole positiivseid märke. Ootused nafta hinna suhtes on väga madalad,” kirjeldas Asmann olukorda.

VKG konserveerib oma vanad õlivabrikud, et neid oleks võimalik turuolukorra paranemisel taas tööle panna. Samas arvas Asmann, et nende taaskäivitamine käesoleval aastal ei ole tõenäoline. “Me ei pannud neid tehaseid pooleks aastaks kinni. Need otsused ulatuvad võrdlemisi kaugele,” sõnas ta, pakkudes, et nende taaskäivitamiseks peaks nafta hind stabiilselt ulatuma vähemalt 70 dollarini barreli kohta.

Minister lubab uusi töökohti

Eile külastas suurkoondamise tõttu VKGd ka majandus- ja taristuminister Kristen Michal, kes andis lootust, et valitsus püüab sel aastal valmis saada eelnõuga, mis leevendaks põlevkivitööstuse olukorda sellega, et põlevkivi kasutamise maksud seotakse nafta hinnaga maailmaturul.
“Sellega peaks kiiremini liigutama. VKG jaoks on lähiaastad kriitilised,” tõdes ta.

Samas rääkis Michal ka valitsuse kavatsusest lubada alates 2017. aastast kasutada Narva elektrijaamades osaliselt kütusena puitu, mis peaks looma Eesti puidutööstuses üle paari tuhande uue töökoha. “RMK on öelnud, et ka Ida-Viru regioonis on neil suur hulk vaba metsamassiivi selle jaoks. Praegu on reaalne probleem, et mets vananeb, seda kasutatakse tegelikult vähem, kui oleks mõistlik. Metsanduses lisanduvad uued töökohad võiksid olla positiivne sõnum Ida-Virumaa jaoks,” leidis ta.

Samuti edeneb Michali hinnangul edukalt ka Ida-Viru tööstusparkide arendamine.
“Vahepeal see toppas maadeküsimuste pärast, kuid nüüd on riik eraldanud küsitud lisaraha ning avanenud on ka Euroopa Liidu meetmed tööstusalade taristute arendamiseks,” kinnitas ta.

Minister rääkis, et oli kuulnud eelmise aasta lõpus Ida-Viru Tööstusalade Arenduse juhtidelt häid sõnumeid. “Nad ütlesid, et neil ei ole veel kunagi nii palju huvilisi olnud kui praegu. Loomulikult võtab tulemusteni jõudmine mõned aastad aega, aga need uued töökohad tulevad. Ida-Virumaa jaoks ongi vaja, et töökohtade laad mitmekesistuks,” märkis Michal.

Kui Eesti Energia on suuremate koondamiste puhul maksnud inimestele lisaks riigi poolt ette nähtud toetustele ka ettevõttepensioni ja ümberõppestipendiumi, siis VKG seda ei tee. “Meil ei ole selleks raha,” tunnistas Asmann.

Töötukassa Ida-Viru osakonna juht Anneki Teelahk sõnas, et juba lähiajal korraldatakse VKGs töömess, kuhu kutsutakse tööandjaid, kes otsivad töötajaid, kelle tegevusala sarnaneb koondatavate inimeste ametitega. “Metalliettevõtetes vajatakse keevitajaid, lukkseppi. On tuntav, et viimasel ajal tekib ka Ida-Virumaal juurde metsanduse ja puidutööstusega seotud töökohti,” rääkis ta.

Keeruline seis ka teistes põlevkivifirmades

Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul on ettevõte praeguseks saavutanud optimaalse töötajate koosseisu ja tulevikuotsused
võimalike koondamiste kohta sõltuvad tegevuskeskkonna muutustest. Kuu aega tagasi teatas Eesti Energia 150 Narva karjääri töötaja koondamisest.

Kiviõli Keemiatööstuse ametiühingujuht Viive Kravinski ütles Põhjarannikule, et keerulisele turuolukorrale vaatamata on ettevõttes tööl ligemale 650 inimest ja suuremaid koondamisplaane praegu pole. “Juhtkond on mulle kinnitanud, et odavast naftast hoolimata tehast kinni ei panda. Koondatakse küll paarkümmend koristajat, kuid enamik neist peaks saama tööd firmas, kellelt hakkame koristusteenust ostma,” sõnas ta, lisades, et Kiviõli Keemiatööstusel on seni aidanud püsida oma karjäärist saadav madala omahinnaga põlevkivi.

POLIITIKUD SUURKOONDAMISEST VIRU KEEMIA GRUPIS

Peaminister Taavi Rõivas (Reformierakond): “Hommikune uudis tuletas valusalt meelde, et ka Eesti suured tööstusharud sõltuvad nafta hinnast. Igaühega nendest inimestest suheldakse personaalselt, neile otsitakse võimalikult kiiresti uus töökoht.”

Töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski (Sotsiaaldemokraatlik Erakond): “Uus teade koondamistest piirkonnas, mis alles möödunud aastal elas üle mitu suurt koondamist, on kahtlemata masendav. Eelmise aasta suvel leevendas riik VKG-le põlevkivi kaevandamise piiranguid eesmärgiga kaitsta töökohti, kuid paraku ei piisanud sellestki.”

Rahandusminister Sven Sester (IRL): “Riik ei saa määrata maailmaturu hindu, küll aga maksustamist. Kuna madal nafta hind on pannud põlevkiviõlitootjad raskesse olukorda, siis tuleb riigil kaaluda abinõusid, mis aitaksid töökohti selles sektoris säilitada.”

Riigikogu liige Mihhail Korb (Keskerakond): “VKG otsus on järjekordne hoop. Ida-Virumaal ei ole kerge tööd leida ning paljud inimesed on uue töö otsingutel sunnitud oma kodupiirkonnast lahkuma. Selline töötuse määr on selge oht meie sisejulgeolekule ja piirkonna kestvusele. Kui inimestel ei ole tööd ja nad tunnevad, et riik neid ei aita, kasvab ka rahulolematus.”

Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet (Reformierakond): “Eesti võiks Viru Keemia Grupis 500 töötaja koondamise tõttu pöörduda Euroopa Liidu globaliseerumisega kohanemise fondi poole toetuse saamiseks. 500 inimest on palju Eestile, ent on suur hulk koondatuid ka kogu Euroopa Liidu mõistes.”

Ettevõtlusminister Liisa Oviir (Sotsiaaldemokraatlik Erakond): “Ida-Virumaa vajab praegu kiiremaid lahendusi. Üheks neist võiks olla majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis juba arutlusel olev ettepanek keskkonnatasude ajutiseks vähendamiseks tingimusel, et töökohad säilivad.”

Allikad: BNS, ERR, pressiteated