Põhjarannik: Kas ettevõtjad on olemuselt petturid?
08.05.2014MeediakajastusKolmapäeval riigikogus toimunud isiklike sõiduautode töösõitudeks kasutamise hüvitist puudutava tulumaksuseaduse muutuse esimesel lugemisel puhkes rahandusminister Jürgen Ligi ja peamiselt IRLi saadikute vahel muu hulgas vaidlus ettevõtjate usaldusväärsuse üle.
Sven Sester: Üks asi millest ma teie puhul üldse aru ei saa, on pidev jutt sellest, et ettevõtjad on oma olemuselt juba kergelt petturid. Ärge võtke sellist dogmaatilist seisukohta endale juba olemuses, et küll nad petavad. See ei ole õige, ma arvan. Kas te tunnetate ja näete, et ettevõtjatel suureneb selle eelnõu tõttu halduskoormus, või te näete, et seda ei tule?
Ligi selgitas, et tulumaksuseaduses tehakse kaks muudatust, esiteks lõpetatakse võimalus maksta töötajale, ametnikule või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise eest hüvitist sõitude kohta arvestust pidamata. “Muudatuse põhjus on väga levinud praktika kasutada arvestuseta hüvitise maksmist mitte tööalaste sõitude hüvitamiseks, vaid tööjõumaksude optimeerimiseks, seega maksuvaba palgana. Maksunduse ja aruandluse põhireegel on aga, et maksu vähendavad kulud tuleb dokumenteerida,” sõnas ta.
Teiseks suurendatakse hüvitise ja maksuvabastuse piirmäära ehk summat, mida ületav hüvitise osa maksustatakse erisoodustusena. Piirmäär on püsinud muutumatuna alates 2009. aastast ja eelnõuga soovitakse seda tõsta 256 eurolt 335 euroni kuus. “Kust see number tuleb? See on tegelikult ettevõtlusorganisatsioonide ettepanek, mida on arvesse võetud, ja sisuliselt on tegemist tõepoolest ka põhjendatud piiri tõstmisega,” märkis Ligi, lisades, et 1. juulist jõustumise korral suurendaks see muudatus tänavu riigi tulusid 1,35 miljoni euro võrra.
Peeter Laurson: Teie väide on, et te ei usalda ettevõtjate peetud sõidupäevikute pidamist. Arvate, et kui ettevõtja peab sõidupäevikut, siis ta kasutab autot ikkagi erasõitudeks. Kui see nii ei ole, miks siis ettevõtjat, kes teeb töö-sõite üle 335 euro, karistatakse erisoodustusmaksuga?
Jürgen Ligi: Maksunduses kehtib reegel: kui usaldad, siis kontrolli ikka, vahel tuleb kontrollida. Kas maks on karistus? Ei, maks ei ole karistus, maks on eelarvetulude kogumise allikas ja kui te tahate eelarvetulusid vähendada, siis peate vähendama ka kulusid.
Ma ei ole kuulnud ühtegi head ettepanekut, kus te tahaksite kokku hoida, küll aga ma tean teie erakonnast palju kulutamissoove. Sellised piirid kehtestatakse selleks, et eelarvekadu oleks väiksem, samas jäetakse ettevõtjatele valikuvabadus. Ettevõttes on alati mitmeid võimalusi, kui-
das kuhugi sõidetakse, kelle omanduses on auto, milline auto valitakse. Need valikud on kindlasti ratsionaalsed, riik peab oma reegleid kehtestades samuti ratsionaalne olema, ta peab arvestama olemasolevat olukorda ja olemasolevaid kiusatusi. Kui te tahate väita, et sõidupäevikud on vettpidav tõend igal konkreetsel juhul ja ettevõtjad on alati väga täpselt neid pidanud, kõik ilusti kirja pannud, siis see on sama hea jutt kui see, et Keskerakonnas otsustavad teised inimesed peale Edgar Savisaare. Ärge mulle sellist lapsejuttu rääkige.
Sõidupäevikuid on põhjust pidada juhul, kui tahetakse vähem maksu maksta, kõige lihtsam variant on see, kui makstakse maks lihtsalt ära ja ennast ei koormata, aga kui tahetakse maksukoormust vähendada, siis päevik on üks tõenditest, mida saab maksuametile ette näidata.
Jürgen Ligi: Ärge sellise ebasiira tiraadiga minu juurde tulge, te teate väga hästi ettevõtluses olevaid kiusatusi ja praktikat. Maksu püütakse optimeerida, aga maksu puhul püütakse ka lihtsalt petta ja riik peab tegema selliseid reegleid, kus maksustamine oleks õiglane ja kus statistiline tulemus maksulaekumise puhul oleks tagatud.
On selge, et kuskil riigis ei ole olukorda, kus maksmata jäänud maksu summa oleks null. Meie asi on hoolitseda selle eest, et võimalikult palju maksu kokku kogutaks. Ja ärge tehke nägu, nagu ettevõtja ei püüaks võimalikult vähe maksu maksta.
Õnneks on ka neid, kes ütlevad, et mulle pole seda jama vaja, ma maksan maksu ära. Olen ettevõtluse raamatupidamisega nii- ja teistpidi kokku puutunud, mul on ka abikaasa finantsjuht ja ta ütleb paljude asjade kohta nii, et ta ei hakka sellega jamama, vaid maksab maksu ära
– ka nii on võimalik mõelda. Aga kõik ei mõtle nii ja maksuhaldur teab seda olukorda, aga teie teate ju ka praktikuna, nii et ärge bluffige.
Erki Nool: Ma ei ole kindlasti teiega nõus, et inimesed on ebaausad. Seda demagoogiat te olete rääkinud ka siin erisoodustuste kaotamise puhul spordiklubidele. Te olete käinud eri fraktsioonides rääkimas ja korra mainisite, et kui mersumees, ettevõtte juht sõidab pärast tööpäeva lõppu koju, siis see ei ole ju töösõit. Kui minister lõpetab tööpäeva ja sõidab oma autojuhiga koju, mis sõit see on, kas töö-sõit või erasõit?
Jürgen Ligi: Kõigepealt, härra Nool, kas ma tahan teile üldse midagi vastata, sest te ju ei võta informatsiooni tavapärasel viisil vastu. Te võtate seda vastu moonutusega.
Ma ei ole öelnud, et inimesed on ebaausad, ma ütlen, et ettevõtjate hulgas on neid, kes on väga ausad ja maksavad oma maksu ära, sest nii on lihtsam, ja nad ütlevad, et niimoodi on õiglasem. Aga on ka neid, kes hiilivad. Keskeltläbi püüab inimene kokku hoida. Juhul kui tal on vaja kellelegi teist raha maksta, siis ta võib seda teha ausal või ebaausal moel ja nii on. Seda ma väitsin.
Mis puutub ministrisse, siis ministri n-ö ametirekvi-siitide hulka paraku kuulub üks auto, millel on ka eristaatus, ja selle eest maksab rahandusministeerium näiteks erisoodustusmaksu, nii nagu – kasutan nüüd vale sõna – sotsiaal- ja tulumaksu. Ise ma maksan kodus parkimise eest, ei ole seda arvet esitanud maksumaksjale ja olge teie ka nii tublid.