Põhjarannik: Rahandusministeerium vähendas majanduskasvu prognoosi

05.04.2016Meediakajastus

Rahandusministeerium vähendas värskes majandusprognoosis Eesti tänavuse majanduskasvu ootuse 2 protsendile, sügisel ootas ministeerium veel 2,6protsendilist majanduskasvu.

Järgmisel aastal ootab rahandusministeerium Eestile 3protsendilist majanduskasvu, sügisel oli ootus veel 3,4 protsenti. 2018. aastal kiireneb majanduse kasv 3,3 protsendini, langedes seejärel taas 3 protsendile ning 2020. aastal 2,8 protsendile.

Naabrite tugev mõju

Peamiselt on ministeerium prognoosi allapoole korrigeerinud Eesti jaoks oluliste kaubanduspartnerite – Soome ja Venemaa kasvuväljavaadete halvenemise tõttu. Ekspordi kasv taastub käesoleval aastal ja kiireneb järgnevatel aastatel järkjärguliselt ning kooskõlaliselt ekspordipartnerite majanduskasvuga. Peamiseks majanduskasvu vedajaks jääb 2016. aastal sisenõudlus, kuid ekspordi mõju peaks edaspidi suurenema.

Sisenõudluse kasvu toetab ka 2016. aastal kõige rohkem eratarbimine, kuid selle kasvutempo aeglustub eelneva aastaga võrreldes. 2017. aastal peaks eratarbimise reaalkasv aeglustuma veelgi palgakasvu aeglustumise ja inflatsiooni kiirenemise tõttu, kuid edaspidi võib oodata tarbimise kasvutempo mõningast tõusu.

Ministeerium ootab tänavu tarbijahindade 0,3protsendilist kasvu, mis järgmisel aastal jõuab 2,7 protsendini. Sügisel oli ootus tänavu 2protsendiliseks kasvuks ja tuleval aastal 2,9protsendiliseks tarbijahindade kasvuks. 2018. aasta ootus on 2,9 protsenti, 2019. ja 2020. aastal 2,8 protsenti.

Hinnad hakkavad tõusma

Kui selle aasta esimesel poolel veavad hinnalangust energiatooted, siis aasta teisel poolel hakkab energia komponendi negatiivne panus taanduma, tuues kaasa tarbijahindade tõusule pöördumise. Alates järgmisest aastast võib oodata nafta ülepakkumise järkjärgulist taandumist ja maailmamajanduse tugevnemist ning seeläbi ka toorainete kallinemist, mistõttu välistegurite mõju inflatsioonile edaspidi suureneb. Kaudsete maksude mõju tarbijahindadele on suurim 2017. aastal, kui see ulatub 0,9 protsendini.

2016. aastal võiks investeeringute kasv ministeeriumi prognoosi kohaselt ületada 2 protsenti ning mõne aasta jooksul kiireneda 5 protsendini, kuid selle eelduseks on praeguste kasvuprognooside täitumine Eesti ekspordipartnerite osas.

Koos välisnõudluse tugevnemisega võib oodata kaupade ja teenuste ekspordi kasvule pöördumist 2016. aastal. Valdava osa välisnõudluse kasvu kiirenemisest moodustab Venemaa impordilanguse pidurdumine; teiste kaubanduspartnerite panus suureneb tagasihoidlikumas ulatuses. Eksport kasvab sel aastal 1,6 protsenti, mis saab olema väiksem kui välisnõudluse suurenemine. Tegu on globaalsete, Eesti majanduskeskkonnast sõltumatute ebasoodsate teguritega, mis mõjutasid oluliselt kaupade väljavedu ka eelmisel aastal.
Alates 2017. aastast hakkab globaalne majandusaktiivsus paranema ning seeläbi toob kaasa ka kaubanduspartnerite kiirema majanduskasvu ja impordinõudluse tugevnemise. Ekspordi kasv kiireneb samas tempos välisnõudlusega, ulatudes 2017. aastal 3,8 protsendini ning 2018. aastal 4,5 protsendini.

Ministeerium prognoosib tööpuuduse suurenemist tänavu 6,6 protsendini. Hõive määr on Eestis ajalooliselt kõrgeim – 65,2 protsenti -, mistõttu seab see piirid töötavate inimeste arvu edasisele kasvule. Seetõttu ootab ministeerium hõivatute arvu vähenemist tööealise rahvastiku kahanemise tõttu.

“Eesti majandus kasvab sel aastal ja see kasv tõotab järgmistel aastatel tulla kiirem,” kommenteeris rahandusminister Sven Sester. “Väikese avatud majandusena sõltume palju teistest riikidest. Järgnevatel aastatel peaks kogu maailma majandusaktiivsus paranema, mis omakorda kergitab Eesti kaubanduspartnerite kasvu ja loob sellega head võimalused ka meie ekspordi kiiremaks kasvuks.” (BNS)

MAKSUKOORMUS TÕUSEB

2016. aasta maksukoormuseks kujuneb 34,2 protsenti SKTst, mis on 0,7 protsendi võrra kõrgem kui aasta varem. 2015. aastaga võrreldes kasvab kiiresti aktsiisitulu määrade tõstmise tõttu ning ka käibemaksu ja sotsiaalmaksu laekumise kasv ületab SKT kasvu, mida korrigeeriti allapoole eelmise prognoosiga võrreldes. Aastatel 2017-2020 vähendatakse maksumuudatustega tööjõumakse ja suurendatakse tarbimismakse, kokkuvõttes on maksukoormus sel perioodil keskmiselt 33,4 protsenti SKTst, langedes 2020. aastaks 33,3 protsendile SKTst.