Poliitika.postimees.ee: Palo külmast dušist sotsidele: siin ei ole draamat (Tiina Kaukvere, Holger Roonemaa)

23.07.2018Meediakajastus

Ehkki ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo (46) on erakonnakaaslastele varem mitu korda maininud, et on poliitikast väsinud, tuli tema järsk otsus lahkuda valitsusest, erakonnast ja poliitikast külma dušina.

Sotsiaaldemokraat Palo paistis alles hiljuti silma terava sõnavõtuga erakonnakaaslase Indrek Saare pihta, öeldes, et Jevgeni Ossinovski asemel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimeheks ihkav kultuuriminister pole selleks ametiks piisavalt intelligentne ning sobiks pigem EKRE etteotsa. Sealt lahvatanud tüli võib mitme Postimeest konsulteerinud sotsi sõnul pidada viimaseks tõukeks, mis Palo just nüüd lahkuma sundis.

Väidetavalt tahtis Ossinovski, et kaks tipp-poliitikut omavahel asja klaariks räägiks. Seda aga ei juhtunud.

Ent Palo toonitab, et Saar tema lahkumisotsuse taga pole. Palo on aasta algusest erakonnakaaslastele rääkinud, et plaanib poliitikaga lõpu teha. See, et otsus sai tehtud nüüd, mitte näiteks kuu aega hiljem, kui koguneb riigikogu, võib Saarega tekkinud vastuolu arvele ilmselt kirjutada küll.

Nii esitaski puhkuselt naasev Palo pühapäeva õhtul e-äriregistris avalduse erakonnast välja astumiseks. Seejärel saatis ta ministri kohalt tagasiastumisavalduse peaminister Jüri Ratasele (Keskerakond). SDE esimehe Ossinovskiga kohtus Palo eile hommikul ning teavitas teda juba tehtud sammudest alles siis. Palo selgitas, et kartis, et Ossinovski räägiks ta muidu ümber.

Seda Ossinovski teha ka üritas. Üksikud sotsid, kes mitmetunniseks veninud kohtumisest teadsid, arvasid, et veenmine erakonna juhil ka õnnestub. Selle vältimiseks oligi Palo enda kinnitusel juba erakonnast välja astunud.

«Et otsus oleks lõplik ega oleks emotsionaalselt võimalik järele anda,» põhjendas Palo Postimehele.

Pärast vestlust andis Ossinovski Palo otsusest teada võtmepositsioonidel olevatele sotsidele.

Astus tagasi Facebookis

Ja siis tegi Palo midagi, mida ka ise pretsedendiks nimetab – minister teatas avalikkusele ametist lahkumisest sotsiaalmeedia vahendusel. Ossinovskioli pakkunud talle võimalust ka ühiseks pressikonverentsiks.

«Olen kaalunud poliitikast lahkumist juba mõnda aega ja mulle tundub, et see aeg on nüüd käes. Tänan kõiki – ja teid oli oi kui palju – selle toreda, töise ja üsna pingelise aja eest,» kirjutas Palo.

Ehkki samal ajal saatis minister pöördumise ka partei listi, said paljud partei- ja koalitsioonikaaslased, näiteks riigikogu esimees Eiki Nestor (SDE) ning Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder tema otsusest teada alles ajakirjanike telefonikõnedest.

«See oli minu soov. Selles ei ole draamat, tegelikult ka. See on poliitikas küll pretsedenditu käitumine, aga minu jaoks normaalne,» kommenteeris Palo oma Facebooki postitust ja kinnitas, et ei soovinud sellega kuidagi Ossinovskile kohta kätte näidata. Enda sõnul ei tahtnud ta asja suureks puhuda ja eelistas ajakirjanikehordi asemel ühekaupa intervjuusid anda.

Urve Palo taandub kuni selle riigikogu koosseisu mandaadi lõppemiseni parlamenti, kus on talle sunnitud koha vabastama Liisa Oviir.

Ent seda, et uudise ajastus on üllatav, peab nentima ka Palo. Muuhulgas on kesksuvel laiali jooksnud ka riigikogu, kelle ees peab uus minister ametivande andma.

«Väga vähetõenäoline on see, et kutsutakse erakorraline riigikogu istung kokku keset suve ühe ministri ametisse nimetamiseks. See võib juhtuda nii, aga ilmselt on väga keeruline, sest riigikogu liikmete plaanid on suveks tehtud,» arutles Isamaa juht Seeder.

«Ükski hetk pole piisavalt hea,» sõnas Palo. «Pean lugu valitsusest, aga ma tahan selle valimisperioodiga lõpetada. Elan väga kaasa, et sotsidelläheks hästi, Jevgenil läheks hästi, aga lõpuks ma pean mõtlema, kuidas edasi minna. Ma olen piiavalt noor, et võtta uusi väljakutseid vastu seal, kus ma tunnen, et mul on midagi anda.»

Spekulatsioonid nimedega

Palo väitel on kõik tema algatused töös ning Ossinovskil ei ole uue ministriga ka kiiret. «Täna ma olen veel ametis ja saan oma otsi lõpetada,» lubas Palo, kes ei plaani siiski superministeeriumis septembrini istuda, kui koguneb riigikogu. Nii peab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrit asendama ilmselt mõni teine minister sotside ridadest.

Palo taandub kuni selle riigikogu koosseisu mandaadi lõppemiseni parlamenti, kus on talle sunnitud koha vabastama Liisa Oviir.

Kuna Palo lõplik otsus oli ootamatu isegi Ossinovskile, pole praegu teada ka, kellest saab uus ettevõtlusminister. Üks Postimehega vestelnud mõjukas sotsiaaldemokraat lausus, et kõige loogilisem on otsida uut ministrit erakonnast väljastpoolt.

Esiteks on erakond hetkel nii suures sisetülis, kus omavahel on vastamisi n-ö Jevgeni Ossinovski leer ja Indrek Saare leer, et iga kandidaat partei seest saaks külge sildi ühte või teise leeri kuulumises, ja see suurendaks tüli veelgi. Teiseks oleks napilt pool aastat enne järgmisi valimisi hea võimalus tuua erakonda uus nägu ning anda talle võimalus ennast poliitikuna tuntuks teha.

Kui aga peaks uut ministrit siiski otsima erakonna seest, võiks kõne alla tulla riigikogu liikme Rainer Vakra nimi. Oma profiililt võiks sobida ka erakonna aseesimees Anto Liivat ning Liisa Oviir, kes on korra juba Palo asemel ministriks saanud ja nüüd tema riigikokku naastes töötuks jääb. Hiljuti SDEga liitunud Marina Kaljurand tõenäoliselt esimeste kandidaatide sekka ei kuulu, sest ettevõtlusministri portfell pole talle päris sobilik.

Ratase valitsusest on lahkunud kaheksa ministrit

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo oli järjekorras kaheksas minister, kes on 2016. aasta novembris ametisse astunud Jüri Ratasevalitsusest lahkunud. Lahkunud ministritest kolm on olnud Keskerakonna, kolm Isamaa (endine Isamaa ja Res Publica Liit) ning kaks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ridadest.

Esimesena lahkus maaeluministri kohalt skandaalidesse sattunud Martin Repinski (Keskerakond). Ratase valitsus sai ametis olla vaid 14 päeva, kui Repinski 6. detsembril ametist lahkumisest teatas. Oma otsust põhjendas ta sooviga tuua erakond ja peaminister tule alt välja.
«On selge, et minu ettevõtlustegevusest ja varasemast elust on jäänud lahtisi otsi, mis tuleb kokku sõlmida. Ministritöö seda kindlasti ei võimalda,» lausus Repinski.

24. mail 2017 lahkus ametist Eesti NATO-kuuluvuse teemal segaseid kommentaare andnud riigihalduse minister Mihhail Korb (Keskerakond).

Seoses Helir-Valdor Seedri valimisega toonase Isamaa ja Res Publica Liidu uueks esimeheks toimus ka erakonna ministrite seas mitmeid vangerdusi. 12. juunil 2017 lahkusid ametist rahandusminister Sven Sester, keskkonnaminister Marko Pomerants ja kaitseminister Margus Tsahkna, viimane lahkus peagi ka erakonnast.

7. aprillil 2018 teatas tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, et paneb ameti maha ning keskendub SDE juhina järgmise aasta märtsis toimuvate riigikogu valimiste eel sajaprotsendiliselt erakonnale.

17. aprillil 2018 teatas riigihalduse minister Jaak Aab (Keskerakond), et astub ametist tagasi, sest juhtis autot alkoholitarvitamise jääknähtudega, samuti sõitis ta 50 km/h alas 73 km/h sõidukiirusega. Aabi veres oli alkoholisisaldus 0,28 promilli.

Lumi: sotsidel pole lihtne üht oma liidrit asendada

Kunagine riigikogu liige, nüüdne ettevõtja, suhtekorraldaja ja poliitikaanalüütik Ott Lumi leiab, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond peaks võimalikult ruttu valima välja inimese, kellele usaldada ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri portfell.

Kui oluline on Urve Palo ministrikohalt lahkumine praeguses valimiste-eelses poliitilises kontekstis?
Kindlasti on see sotsidele väga ebamugav, sest ta on ju üks nende liidreid. Teda kellegagi asendada nii lihtne ei ole, kuigi siin on ju uute liikmete osas olnud ka positiivseid uudiseid. Aga ma arvan, et see isikukadu ei ole nii suur probleem, kuivõrd küsimus on pigem selles, et see ikkagi saadab negatiivse signaali erakonna siseelu ja olukorra suhtes.

Kuivõrd ruttu üldse oleks vaja leida Palole asendaja? Kas kutsuda kokku erakorraline riigikogu istung või oodata septembrini?
Riigi seisukohalt ju midagi otseselt ei muutu, riik toimib edasi. Pigem on see küsimus sotside jaoks. Kui nad lasevad seda aega liiga palju joosta, siis on see küsimus nende suutlikkusest. Kui nende enda käsitlus on see, et «ootame veel kaks kuud», siis kindlasti ei ole see adekvaatne.
Õige on see, et nad peaksid selle küsimuse lahendama võimalikult ruttu. Ma ei näe mitte ühtegi põhjust, miks mitte teha seda kiirelt, sest seda rohkem on ju uuel inimesel aega sisse elada.

Kes võiks olla uus minister? Tulla erakonna seest või väljast n-ö värske verena?
Sellistes olukordades, kus uued inimesed peaksid [ministriametisse] tulema pool aastat või veidi enam enne valimisi, siis mina arvan, et loogiline on pigem eeldada, et see võiks olla mingi erakonna – või veel enam, fraktsiooni – inimene. Ma arvan, et vaadates neid viimaseid ministrite vahetusi, siis kaks viimast olid uued inimesed, aga ma arvan, et antud juhul uue inimese toomine on kuidagi emotsionaalselt palju keerulisem.

Kaheksa ministrit on sellest valitsuskoosseisust juba lahkunud. Mida see näitab?
Eks see laias laastus näitab, et valitsus tekkis ootamatult ja valimisperioodi keskel. Koalitsioonipartnerite ideoloogiline distants on suur, kõik see kokku ei ole naturaalne. Hoolimata sellest, et peaminister [Jüri Ratas] ise on pingutanud selle nimel, et see meeskond oleks maksimaalselt ühtne, siis ikkagi erakonnad ilmselt ei olnud selleks valitsusvahetuseks valmis.