Postimees: Sester majandusekspertide hävitavast hinnangust ei hooli (Lennart Ruuda, Rait Piir)

27.04.2017Meediakajastus

OTSUSTAJATE OPTIMISM. Sõltumatu eelarvenõukogu hinnangul kujuneb järgmise aasta struktuurne puudujääk valitsuse kavandatust suuremaks.

Kuigi majandusekspertidest koosnev eelarvenõukogu andis eile valitsuse eelarveplaanidele hävitava hinnangu, on rahandusminister Sven Sester veendunud, et ministeeriumi arvutused on õiged.

Eelarvenõukogu hinnangul on valitsuse järgmise nelja aasta riigieelarve tulude ootus liiga optimistlik ja seetõttu võib riigieelarve prognoositust veelgi sügavamasse defitsiiti langeda.

Kuna oodatav maksulaekumine ei tule täis, valitseb eelarvenõukogu hinnangul oht, et valitsussektori struktuurne puudujääk kujuneb 2018. aastal suuremaks kui 0,5 protsenti SKTst.

Riigi eelarvestrateegia näeb ette, et eelarve võib järgmisel kahel aastal langeda 0,5 protsenti ja 2020. aastal 0,3 protsenti defitsiiti. Lisaks leiab eelarvenõukogu, et valitsussektori eelarvepositsiooni soovitud tasemel hoidmine sõltub mitmest maksumuudatusest, mis olid eelarvenõukogu arvamuse koostamise ajal osaliselt veel seaduseelnõudena esitamata või riigikogu heakskiiduta.

Kavandatavate maksumuudatuste suur arv ja nende rakendamise keerukus kasvatab võimalikke maksutulude prognoosivigu ja suurendab riski, et riigieelarve tulude prognoos on liiga optimistlik, hoiatab eelarvenõukogu.

Nõukogusse kuuluvad majandusteadlane Raul Eamets, finantsekspert Andrus Alber, majandusprofessor Urmas Varblane, poliitikauuringute keskuse PRAXIS analüütik Andres Võrk, Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ning Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja Martti Randveer.

Sester kummutas nõukogu hinnangu, öeldes, et rahandusminister ei sekku selliste prognooside tegemisse ning riigieelarvestrateegia koostasid rahandusministeeriumi oma ala eksperdid, kes ei võtnud neid arve õhust.

«Vaidlused rahandusministeeriumi ja eelarvenõukogu vahel seoses kas ühe või teise maksumuudatuse tulemusega on ekspertide vaidlusala. Mul ei ole mitte mingit alust arvata, et rahandusministeeriumi prognoosijad prognoosiksid valesti,» ütles rahandusminister.

Sesteriga nõustus ka peaminister Jüri Ratas, kes ütles, et valitsuse prognoosid tulevad rahandusministeeriumi parimatelt ekspertidelt. «Valitsus ei ole ühtegi senti sinna eelarve menetluse käigus juurde kirjutanud. Mille osas meil tõesti on eriarvamused eelarvenõukoguga, on see, et meie arvates on hetkel Eesti majanduse potentsiaal kasvuks kõrgem, kui ta täna on,» selgitas Ratas.

Sester nentis ka seda, et tema meelest oli eelarvenõukogu teate pealkiri ekslik. «Nelja-aastane riigieelarve on aga poliitikadokument, mis võtab aluseks kõik erinevad poliitilised nägemused lähima nelja aasta jooksul,» toonitas Sester.

«See võtab aluseks ka seadused, mida ei ole veel olemas. Parim näide on magusamaks, millest oodatakse teatud tulu, kuid mida ei ole veel vastu võetud.»

«Ka eelarvenõukogu pidi nentima, et nende pressiteate pealkiri konstateeris fakti, et neid seadusi veel ei ole. Eelarvestrateegia ei saa olla seadusega vastuolus. Ka eelarvenõukogu esimees ütles seda, et kui vastav seadus vastu võetakse, kaob ka tema arvates see potentsiaalne probleem.»

Sesteri sõnul näeb eelarvestrateegia ette, et lisaks SKTst kahe protsendi suurustele kaitsekuludele finantseeritakse täiendavalt liitlasvägede kohalolekut ning tehakse 60 miljonit eurot ekstra investeeringuid – siseministeerium teeb idapiiri korda, märkis ta.

Riigi eelarvestrateegial on Sesteri sõnul positiivne mõju ka rahva iibele. «Kui täna sünnib kuue naise kohta üheksa last, siis [2018.−2021. aasta eelarvestrateegia] lõpuks on kuue naise kohta kümme last,» lubas Sester.

Sesteri sõnul kasvab riigieelarve maksutulu 6,5 protsenti aastas ja 2021. aastaks ulatub 8,6 miljardi euroni. «Praegu on keskmine brutopalk 1200 eurot ja 2021 on 1500 eurot keskmine brutopalk,» rääkis Sester, lisades, et palk on igal aastal kasvanud viis või rohkem protsenti ja see kasv jätkub ka järgnevatel aastatel.

Inflatsioon jääb lähiaastatel 2,5–3 protsendi juurde. Sester ütles, et maksumuudatustest tingitud inflatsioon on üks protsent ja ülejäänu tuleb toidukaupade ja nafta hinna tõusust. «Tulumaksuvaba miinimumi tõus tõstab inimeste palka peaaegu 12 protsenti,» lausus ta.

Riigi eelarvestrateegia põhjal valmib järgmise aasta riigieelarve eelnõu, mille valitsus esitab riigikogule sügisel.

Valitsus jätab kahju kokku lugemata

Konsultatsioonifirma Ernst & Young partneri Ivar Kiigemäe sõnul oskab valitsus kokku lugeda uutest maksudest laekuvaid tulusid, kuid jätab alati kokku lugemata majandusliku kahju, mis tekib ettevõtjatele.

Kiigemäe ütles, et paljudes valitsuse analüüsides on näha, et nad oskavad näha negatiivseid mõjusid, mis maksude tõstmisega ettevõtjatele tekivad, kuid need jäetakse rahalisse vääringusse panemata.

Seevastu oskab valitsus väga hästi kokku lugeda seda, kui palju nad uue maksu kehtestamise pealt lisatulu saavad. «See tähendab, et need kvantifitseerimata «võivad esineda mõningad negatiivsed mõjud tööstusharus» võivad lõpuks kokku liites päris suureks osutuda,» märkis Kiigemägi.

Ta nõustub suures osas eelarvenõukogu kriitikaga, et järgmise nelja aasta riigieelarve tulude prognoos on liiga optimistlik ja seetõttu võib riigieelarve prognoositust veelgi sügavamasse defitsiiti langeda.

«Maksumuudatustest jääb pidevalt tunne, et käib mingi tohutu rapsimine,» leidis ta, tuues välja näiteks suhkrumaksu, mille puhul jääb paratamatult mulje, et tervisekäitumise parandamise kõrval oli vaja ära täita üks 24 miljoni euro suurune puudujääk.

«Samas kui see 24 miljonit teisendada ära Eesti elanike peale, siis iga kuu hakkaks iga inimene umbes 1,5 eurot juurde maksma, mis kindlasti ei mõjuta kellegi tervisekäitumist,» ütles ta.

Ülepingutatud ootused

Eelarvenõukogu vaatleb mitut uut maksu ja leiab, et sealt ei pruugi nii palju tulu laekuda, kui valitsus on prognoosinud.

-Sotsiaalmaks

Rahandusministeerium on suurendanud sotsiaalmaksu laekumise ootusi järgnevatel aastatel 2–4 protsendi võrra. Eelarvenõukogu hinnangul võib paraku palgaralli ka majanduskasvu aeglustada – ettevõtete kulud lähevad lihtsalt liiga suureks ja konkurentsivõime langeb. See toob omakorda kaasa maksutulu vähenemise.

-Aktsiisid

Eelarvenõukogu hinnangul on rahandusministeerium aktsiisilaekumisi lühikeses plaanis edukalt prognoosinud, aga praegusel juhul on tegemist mitme toote suurema maksustamisega mitmel järjestikusel aastal. Seetõttu suureneb paratamatult ka tõenäosus, et prognoosid ei pea paika.

-Käibemaks

Kuna aktsiisiga maksustatud kaupadel on märkimisväärne mõju käibemaksu laekumisele, leiab nõukogu, et siingi on valitsuse ootused põhjendamatult kõrged.

-Ettevõtete tulumaks

Valitsus soovib ka n-ö küpsete ettevõtete madalamast, 14-protsendilisest tulumaksumäärast paremat maksulaekumist. Eelarvenõukogu on aga veendunud, et kuna investorite käitumist on olnud raske prognoosida, siis on tõenäoline, et ka see valitsuse prognoos jääb pelgalt soovunelmaks.

Valitsus ootab maksutulu kasvu keskmiselt 6,5% aastas.