Nimelt jättis Kravtšenko siis erakorralisel istungil kohalviibijatest ainsana Valgevene demokraatiale toetust avaldamata. Seda tegid aga 92 riigikogu liiget, mis näitab parlamendi harva esinevat üksmeelt.

Ka oli Kravtšenko peamiselt keskerakondlastest koosneva Eesti-Valgevene parlamendirühmast ainus, kes avaldust ei toetanud. «Ma arvan, et valgevenelased otsustagu oma elu üle ise,» ütles ta Kanal 2 «Reporterile». Poliitik lisas, et ei toeta praegu riigi eesotsas seisva Aljaksandr Lukašenka režiimi, kuid sõnas, et teiste riigi asjadesse ei peaks praegu sekkuma.

Teistmoodi väärtused

«Me oleme avaldanud toetust demokraatiale Valgevenes ning mõistnud hukka valimistulemuste võltsimise ja repressioonid meeleavaldajate vastu. Kui parlamendirühma esimees neid põhimõtteid ei jaga, siis oleks õiglane, kui ta sellelt kohalt tagasi astuks,» teatas Sester eile.

Sesteri arvates võiks parlamendirühm hääletada Kravtšenko juhina jätkamise üle sügisel. «Kõige parem oleks, kui sõprusrühma juht ise arvaks samamoodi, et praegusel hetkel ta ei esinda tegelikult riigi seisukohta ja sellest tulenevalt oleks parim lahendus, kui ta ise tagasi astuks,» selgitas Isamaa poliitik.

Ehkki Sesteri sõnul ei pruugi Kravtšenko otsusel parlamendi valdava üksmeele taustal tervikuna olla suur kaal, võib määravaks saada parlamendirühma roll ja initsiatiiv näiteks siia lähetatud Valgevene suursaadikuga suheldes.
«Kui esimees näeb protsesse teistmoodi või väärtushinnangud on teistsugused, siis see võib suhtluses teise riigiga parlamendi tasandil saada ühel hetkel probleemiks. Ei pruugi, aga võib saada. Ja ma kindlasti näen siin pigem sellel tasandil juba teatud probleemi,» lisas Sester.

Juba tunamullu vastuvoolu

«Iga parlamendirühm on valinud juhi ja kui teema peaks päevakorda tekkima, saab seda arutada,» kommenteeris Eesti-Valgevene parlamendirühma liige Tõnis Mölder (Keskerakond). Samas toonitas ta, et iga parlamendiliige on oma otsustes vaba. «See, et parlament toetas [Valgevene demokraatiat toetavat avaldust] ning andis signaali Euroopale ja Valgevenele, on kõige olulisem punkt eilses (üleeilses – toim) arutelus,» lisas Mölder.

Eelmisse riigikogu koosseisu asendusliikmena pääsenud Kravtšenko jättis 2018. aasta detsembris hääletamata ka riigikogu Ukraina suveräänsuse toetamise avalduse poolt. Meest ennast kommentaariks tabada ei õnnestunud.
Igor Kravtšenko (paremal) teisipäeval riigikogus.