Postimees.ee: Можно на русском, aga vastan eesti keeles (Tuuli Koch)

05.11.2016Meediakajastus

Vene keele põlgurina tuntud president Toomas Hendrik Ilves teenis 2014. aasta veebruaris Tallinna Kesklinna vene gümnaasiumis raamatut esitledes kuulajate aplausi, sõnades «Здравствуйте, я ваш президент» («Tere, ma olen teie president»).

Ilves ei lausunud neid sõnu omal initsiatiivil, vaid vastas raamatu väljaandja Olari Koppeli küsimusele: «Hiljuti demonstreeris president Vladimir Putin, et ta oskab eesti keelt, öeldes «tere-tere, vana kere». Kuidas on teie vene keele oskusega? Mis meil sellele vastu panna on?»

Nädal tagasi oma esimese sisevisiidi Lääne- ja Ida-Virumaale teinud president Kersti Kaljulaid teatas Tartu Ülikooli Narva kolledžis tema loengut kuulama tulnud huviliste küsimusi oodates, et küsida võib vene keeles, aga ta eelistab vastata eesti keeles.

Küsimused olid kohati üsna spetsiifilised – palgaküsimused, piirkondlik ebavõrdsus, Ukrainas toimuv, usuküsimus. Mõlemad pooled said kenasti hakkama: president Kaljulaid mõistis küsimusi, vastust ootajaid abistas vajadusel sünkroontõlge.

President Arnold Rüütel suhtles oma tempo ja stiiliga nii eesti kui ka vene keeles. President Lennart Meri kasutas oma kõrgeklassilist ja kirjanduslikku vene keelt hea meelega.

Meri kunagine pressinõunik Epp Alatalu tõdes, et alati tuli aga tunnetada piiri, kus peab rääkima eesti keeles, et aidata muukeelsetel Eesti ühiskonda integreeruda. «Meri tunnetas seda piiri väga hästi. Narvas käies suhtles ta mõlemas keeles,» tõdes Alatalu. «Oluline oli olla kõigile arusaadav. Keeleoskus samas ei tähenda aga seda, et ei pea teisi ühisele keelele kaasa aitama.»

Vene keeles rääkimine oleks 50-aastase nõukogude toorutsemise tunnustamine, ütles president Ilves 2008. aastal BBC Newsile antud intervjuus. BBC korrespondent küsis Ilveselt, miks ta ei räägi vene keelt, mida valdab enam kui neljandik Eesti rahvastikust.

«Vene keeles rääkimine tähendaks 50-aastase Nõukogude tooruse aktsepteerimist, sest enamus vene keele kõnelejatest asus Eestisse elama alles pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt,» vastas Ilves.

Kuidas suhtuvad vene keeles rahvaga suhtlemisse meie praegused ministrid? Oskavad nad vene keelt?

Aru saavad vene keelest kõik, aga mitmed neist rõhutasid, et vene keele valdamise all ei pea nad silmas kõrgtasemel valdkonnaspetsiifilist teaduslikku väitlust, vaid heal tasemel suhtlemist. Samuti seda, et pärast kerget ettevalmistust on paljud neist valmis ka vene keeles intervjuud andma, kus vähemalt otsuste sisu ja idee jõuab arusaadavalt publikuni.

Peaminister Taavi Rõivas suudab hoolimata oma noorusest väga hästi vene keeles rääkida, tunnistavad peamiselt venekeelses inforuumis olevad inimesed.

Postimehe vene toimetuse juhataja Olesja Lagašina ütles, et mõned sõnad vene keeles räägivad kõik ministrid ära. «Enamik neist on ikka selles eas, et nad saavad vene keelest vähemalt aru,» lausus ta.

Lagašina sõnul uuris ta hiljuti haridusminister Maris Laurilt, kas ta tuleks ja annaks ETV+ otse-eetris intervjuu, kuid minister loobus ja vabandas, et nii pikaks – 28 minutit – ja spetsiifiliseks intervjuuks pole ta siiski valmis.

«See on ka mõistetav. Spetsiifilist keelt ei peagi mõlemad pooled perfektselt valdama. Välisminister Jürgen Ligi kindlasti räägib vene keelt, aga minu meelest ta väga ei taha,» muigas Postimehe vene toimetuse juhataja.

ERRi venekeelse Raadio 4 vastutav toimetaja Ivan Makarov tõdes, et reeglina saavad kõik ministrid vene keelega hakkama. «Aga tuleb tunnistada, et neil on hoiak – ma ei taha mõjuda koomiliselt,» tõdes ta. «Kui tavalised inimesed ei karda eksida vene keeles, vaid pigem proovivad ikka rääkida, siis poliitikud kardavad seda. Kord oli naljakas lugu, kui Mart Laar püüdis millegipärast välja vabandada Helir-Valdor Seederit, kellel oli entsefaliit, aga see sõna ei tulnud vene keeles meelde. Siis ta ütles: puuk. Aga vene keeles tähendab see peeru.»

Seega Makarov mõistis poliitikute hirmu ametlikel hetkedel vene keeles rääkida, aga ta tõi ka väga meeldejääva näite.

«Andrus Ansip pidi kord andma Kasahstani televisioonis vene keeles intervjuu,» meenutas Raadio 4 vastutav toimetaja. «Tunniajane jutuajamine, ta rääkis küll aeglaselt, aga tulemus oli väga hea. See mõjub väga hästi. Minu meelest sõlmiti sel visiidil mitmeid olulisi kokkuleppeid.»

 

Ministrid ja vene keel 

Peaminister Taavi Rõivas – räägib suhtlustasandil, kuid intervjuu annab eesti keeles

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski – suhtleb vabalt

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna – saab aru ja räägib, kuid intervjuu annab eesti keeles

Haridus- ja teadusminister Maris Lauri – saab aru ja räägib, kuid intervjuu annab eesti keeles

Välisminister Jürgen Ligi – valdab, vajadusel annab intervjuu vene keeles

Keskkonnaminister Marko Pomerants – valdab heal tasemel, vajadusel annab intervjuu vene keeles

Maaeluminister Urmas Kruuse – valdab, vajadusel annab intervjuu vene keeles

Rahandusminister Sven Sester – valdab heal tasemel, vajadusel annab intervjuu vene keeles

Kaitseminister Hannes Hanso – räägib taustajutud ära vene keeles, kuid intervjuu annab eesti keeles

Kultuuriminister Indrek Saar – valdab, vajadusel annab intervjuu vene keeles

Justiitsminister Urmas Reinsalu – saab aru ja räägib, kuid intervjuu annab eesti keeles

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal – saab aru, suhtleb, aga intervjuu annab pigem eesti keeles

Ettevõtlusminister Liisa Oviir – saab aru, suhtleb, aga intervjuu annab pigem eesti keeles

Siseminister Hanno Pevkur – valdab heal tasemel, vajadusel annab intervjuu vene keeles

Riigihalduse minister Arto Aas – valdab, vajadusel annab intervjuu vene keeles